Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2(8)

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. 09.12.2005 koostas ja tõestas Tallinna notar R. Kimmel poolte vahel lepingu, mille alusel kostja kohustus Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx asuvale maatükile püstitama ehitise, kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Notar selgitas tehingupooltele, et kinnistu mõttelise osa müümisel on teistel kaasomanikel seadusest tulenev ostueesõigus. Kaasomanikuna oli ostueesõigus A. Pirnipuul. Hageja väitis kostjale, et tema isiklikult oli esitanud võlaõigusliku müügilepingu A. Pirnipuule tutvumiseks ning hageja sõnul A. Pirnipuu oli avaldanud, et ta ei ole ostueesõiguse teostamisest huvitatud. 15.04.2006 selgus, et tegelikkuses hageja A. Pirnipuule võlaõiguslikku müügilepingut esitanud ei olnud. A. Pirnipuu kinnitas, et hageja oli talle oma ostusoovist teatanud, kuid väitnud kinnistu müügilepingus kokkulepitud müügihinnaks 4,8 miljonit krooni. Kostja esitas müügilepingu A. Pirnipuule tutvumiseks 15.04.2006. 05.05.2006 koostas ja tõestas Tallinna notar R. Kimmel A. Pirnipuu ostueesõiguse teostamise avalduse. A. Pirnipuu teatas, et soovib kasutada ostueesõigust ning esitas seetõttu ka avalduse. Müügilepingus märgitud ostuhinna 2 300 000 krooni nõustus A. Pirnipuu tasuma müüjale nimetatud kinnistu mõttelise osa omandi temale üleandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu sõlmimisel või müüja soovil hoiustama ostuhinna notarikontole hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks. A. Pirnipuu soovil notar edastas ostueesõiguse teostamise avalduse hagejale ja kostjale. Kostjale teadaolevalt sai hageja ostueesõiguse teostamise avalduse ärakirja kätte ning mingeid vastuväiteid sellele ei esitanud. Hageja käitumisest järeldasid kostjad, et mingeid takistusi omandi ülekandmiseks ostueesõigust teostavale isikule, so A. Pirnipuule ei ole ning kostja andis kirjaliku akti alusel A. Pirnipuule üle valduse kinnistule Tiskrevälja 54. Samuti tasus A. Pirnipuu kostjale lepingus ettenähtud müügihinna 2 300 000 krooni. Ehitustööde üleandmine kostja poolt ning vastuvõtmine A. Pirnipuu poolt, samuti valduse üleandmine-vastuvõtmine toimus aktiga 10.05.2006 xxxxxxxxxxx xx asuval kinnistul. Samal päeval kostja juuresolekul A. Pirnipuu vahetas elamul ukselukud, kuna kostja teada olid eelnevate lukkude võtmed ka ehitajatel. A. Pirnipuu asus reaalselt xxxxxxxxxxx xx elamusse elama, plaanides peale pisiparanduste tegemist seal kooselamist koos perega. xxxxxxxxxxx xx valdust ei ole kostja kunagi üle andnud hagejale, kostja ei ole hagejale andnud võtmeid ega teinud muid tegusid, millest hageja saanuks järeldada või isegi oletada valduse üleandmist temale. Pealegi nägi pooltevaheline võlaõiguslik müügileping ette, et valdus antakse aktiga üle peale ehitise lõpuni ehitamist. Eelneva tõttu ei olnud kostjal ka võimalik takistada hagejal valduse teostamist xxxxxxxxxxx xx kinnistul. 31.05.2006 pidi notari R. Kimmeli büroos toimuma tehing eesmärgiga sõlmida kostja ja ostueesõigust teostanud A. Pirnipuu vahel ostueesõiguse teostamise avalduse alusel xxxxxxxxxxx xx kinnistu 1⁄2 mõttelise osa asjaõigusleping eeldusel, et hageja kustutab samaaegselt tema kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärke. Hageja notaribüroosse ei ilmunud. Sama tehing pidi toimuma 03.07.2006 ja 19.07.2006, kuid hageja määratud ajal kohale ei ilmunud. Algselt teatas hageja notarile, et on nõus eelmärke kustutama, kui tehingus nähakse ette hagejale makstavate summade suurus. Hiljem hageja taganes eelmärke kustutamise lubadusest, kuna tema arvates olevat A. Pirnipuu ostueesõiguse teostamise avaldus tühine, vastava pöördumise edastas hageja e-kirjaga notarile 29.05.2006. 24.07.2006 väljastas notar R. Kimmel menetlusosalistele notari ametitoimingu tegemisest keeldumise. Hageja ei ole seaduses ettenähtud korras halduskohtus vaidlustanud notari ametitoimingu tegemisest keeldumist ning on järelikult nõustunud võimatusega sõlmida asjaõiguslepingut kostjaga. Hageja ega tema esindaja ei ole kordagi suulises ega ka kirjalikus vormis kostja poole pöördunud omandi üleandmise ega muu kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja on ehitustööd teostanud vastavalt lepingule ning kehtivatele ehitusnormidele. Hagiavaldusele lisatud

3(8)

hinnapakkumine puudutab tehnilist ruumi ja varikatust, mida ei ole projektis ja seega ka pooltevahelises lepingus ette nähtud, vaid selle ehitamine oli kokku lepitud pooltevahelises töövõtulepingus nr 001, mille alusel teostatud tööde eest võlgneb hageja kostjale 100 000 krooni. Neid töid või nende tegemata jätmist ei saa siduda käesoleva vaidlusega. A. Pirnipuuga on koostatud ja allkirjastatud ehitise ülevaatamise ja vastuvõtmise akt ning selles aktis on loetletud ehitustöödega seotud asjaolud seisuga 10.05.2006. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning kohustas kostjat tema omandis oleva 1⁄2 mõttelise osa kinnisasja, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 3130401, asukoht xxxxxxx, xxxxxxxxxxx xx, omandiõiguse üleandmiseks kinnistusraamatus kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku enda omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks andmiseks. Menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et kokkulepitud tähtpäevaks ei olnud ehitis valmis. Vaieldakse selle üle, kas täiendavaks tähtajaks 12.03.2006 olid puudused kõrvaldatud (vaegtööd) ja kas ehitis vastas siis lepingule, kas A. Pirnipuu 05.05.2006 avaldus tõi kostjale kaasa kohustuse asi üle anda. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et ta parandas vaegtööd tähtaegselt 10.03.2006. Kostja väidetel tõendavad ehitise 10.03.2006 valmimist 10.05.2006 koostatud ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt, millega kostja andis ehitise valduse üle ostueesõigust teostanud A. Pirnipuule, samuti BREC Kinnisvara OÜ eksperthinnang nr 3019/11/06. Nimetatud tõendid ise lükkavad kostja väited ümber. Nii nähtub 10.05.2006 aktist, et tegemata on haljastus, piirded, väravad jne. Lepingu lisaks nr 2 oleva xxxxxxxxxxx xx kahepere-elamu ehitusliku osa kirjelduse kohaselt nähti ette krundi ümbritsemine kolmest küljest võrkpiirdega, xxxxxxxxxxx xxx poolne külg on horisontaalsetest puitlippidest. Sissesõiduteed on kaetud kivikattega. Aia muu vaba ala on haljastatud muruga. Arvestades asja tehiolusid, eelkõige seda, et A. Pirnipuu ja kostja on teostanud vastastikku kaasomandi osade suhtes ostueesõigust, ei ole ehitise valmimise tõendamiseks usaldusväärne A. Pirnipuu kinnitus 10.05.2006 aktis, et ehitus vastab kehtivatele ehitusnormidele ning A. Pirnipuul selles osas pretensioone ei ole. Lisaks nähtub kostja kirjalikust vastusest, et ka A. Pirnipuu pidas enne elamusse elama asumist vajalikuks teha elamus parandusi. Eelnev tõendab, et ka 2006 mais ei vastanud ehitis lepingus kokkulepitud tingimustele. Kohus ei arvestanud ehitise valmidust tõendava tõendina BREC Kinnisvara OÜ eksperthinnangut. Eksperthinnangust nähtuvalt on hindamise eesmärgiks kinnistu mõttelise osa turuväärtuse hindamine. Hindamine on teostatud 08.-10.11.2006, seega ei saa see tõendada asjaolu, millises seisundis oli ehitis 2006 mais. Põhjendamata on kostja väited, et ta teatas hagejale vaegtööde 10.03.2006 valmimisest, kuid pärast seda ei olnud hagejat võimalik enam kätte saada. Kohtutoimikus on kostja 12.03.2006 e-kiri hageja elukaaslasele K. Kotkasele, milles kostja teatab, et vaegtööd lõpetatud 10.03.2006, kuid neid ei olnud kellelgi näidata ega üle anda ning aktid on allkirjastamata. Samuti kostja teatab, et notar on 28.03.2006. Sellele kostja kirjale on hageja vastanud 13.03.2006, teatades, et 10.03.2006 kell 17.00 ei olnud aktis loetletud tööd teostatud. Samuti hageja teatas kostjale, et ei viibi 25.03.2006 kuni 02.04.2006 Eestis, mistõttu peale ehistustööde teostamise lõppu tuleb kokku leppida uus ja mõlema poolega eelnevalt kooskõlastatud notari aeg. Samuti on hageja 06.04.2006 e-kirjas kostjale teatanud, et ehitis ei ole valminud, hageja soovib ehitise valmimist vastavalt lepingule (sh välitööd) ja lepingus sätestatud ehitusnormide RYL 2000 2. klaasi kvaliteedinõuetele. Ehitise valmimist tõendab kasutusluba. Vaidlusalusele elamule kasutusluba väljastatud ei ole. Lepingu p 2.29 kohaselt müüja (kostja) kohustus hankima ehitisele kasutusloa hiljemalt 6

4(8)

kuu jooksul arvates ehitise valmimisest. Kostja kohtuistungil esitatud väited, et ehitise kasutusloa saamist takistas hageja soovil täiendavalt ehitatud katlamaja ja katusealune (tehniline ruum), mille ehitamise kohustus ei tulene 09.12.2005 lepingust. Kostja sõnul ei ole katlamajal ehitusprojekti ega ehitusluba, mistõttu on see ebaseaduslik ehitis. Projekti tellimiseks ja ehitise seadustamiseks kostja ei soovinud enam kulutusi teha, sest hageja oli talle ehitamise eest võlgu. Lepingu p-s 3.11 on pooled kokku leppinud, et müüja kohustub koostama ehitise juurde panipaiga projekti ja hankima sellel vajalikud kooskõlastused. Panipaiga ehitamisega seotud kulutused lisanduvad ostuhinnale ja need tasub ostja. Seega nähti lepingus ette täiendava ehitise rajamine ja selle võimaluse teostamiseks pidi kostja hankima ehitusprojekti ja vajalikud load. Pooled kinnitasid, et seoses ehitise gaasiküttesüsteemi asendamisega maaküttesüsteemiga, tuli katlaseadmed paigutada varem panipaigaks mõeldud ruumi. Seega oli lisaehitise rajamine otseselt seotud pooltevahelise ehituslepingu täitmisega, sest küttesüsteemita ei oleks elamu valmimine mõeldav. Katlamaja ja katusealuse ehitamiseks sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu nr 001, mille kohaselt kostja kohustus oma jõudude ja vahenditega teostama vastavalt kehtivatele normidele ning hinnapakkumisele kirjeldatud tööd ning valmis töö tellijale üle andma 01.03.2006. Lepingu hind oli 51 880 krooni. Tellija (hageja) kohustus kostjale tasuma 100% pärast objekti valmimist. Asjaolu, et hageja ei ole kostjale tehnilise ruumi ehitamise eest tasunud, ei võta kostjalt kohustust tagada ehitamine vastavalt kehtivatele nõuetele, sh tagada vajalike projektide ja lubade olemasolu. Kostja kinnitas kohtuistungil ja oma kirjalikus vastuses, et A. Pirnipuu on müügihinna 2 300 000 krooni kostjale tasunud, tasaarvestades puuduva haljastuse ja välispiirded ning materjalide kallinemisest tuleneva hinnavahe. Hageja oli lepingu sõlmimisel tasunud kostjale ettemaksuna 1 000 000 krooni. Võttes arvesse eeltoodut, samuti seda, et kasutusloa taotlemine on omaniku õigus ja kohustus, on kohatu kostja väide, et ta ei soovinud teha tehnilise ruumi ehitusprojekti tellimiseks ja ehitise seadustamiseks lisakulutusi, sest talle ei ole ehitamise eest tasutud. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole kostja suutnud ümber lükata hageja väited selle kohta, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Lepingu p 2.27 kohaselt leppisid pooled kokku, et seoses ehitustööde kvaliteediga ja ehitise lepingu tingimustele vastavusega tekkinud vaidlused antakse lahendada poolte poolt nimetatud sõltumatutele ekspertidele. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud, seega nõustus hageja pretensioonidega ehitise valmiduse osas. Asjakohased ei ole kostja väited, et haljastuse rajamist takistasid maasoojusküttesüsteemi paigaldustööd; projektis ettenähtud maasoojuse kasuks otsustas hageja, mistõttu kostja nende tööde tähtaegselt tegemata jätmise eest ei vastuta. Vaidlust ei ole selle üle, et küttesüsteemi vahetuse tingis asjaolu, et ei olnud teada, kas ja millal Eesti Gaas kinnistuni gaasitrassi rajab. Gaasikatla paigaldamise kohustus olnuks kostjal. Lepingus on ettenähtud võimalus asendada gaasiküte muu kütteliigiga (p 3.1). Lepingu p 2.4 kohaselt kostja müüjana kohustus välja ehitama ehitisega seotud kommunikatsioonid vastavalt kooskõlastatud tööprojektile. Kostja ei ole esitanud väiteid, et maasoojussüsteem paigaldati projektita. Samuti oli kostja kohustus tagada omanikujärelevalve ehitustööde üle kuni ehitustööde lõpetamiseni ning tagama ehitajapoolse ehituslepingu sõlmimise (p 2.10). Hageja 02.05.2006 kirjast kostjale nähtub, et OÜ Kliimaseade, kellelt hageja maasoojusküttesüsteemi tellis, sõlmis kostjaga kokkulepped müügilepingu 09.12.2005 sõlmimise järgselt ning oli valmis paigaldama torustiku ka detsembri alguses. Hageja oli nõus tasuma alternatiivkütte seadmete ning paigaldamise eest. Vaidlust ei ole selle üle, et torustik paigaldati 2006 mai algul. Seega jäi kostjale piisav aeg 31.05.2006 haljastuse rajamiseks. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Hageja kohustus on tasuda ostuhind. Lepingu p 3.2 sätestatu kohaselt on hageja tasunud kostjale eelnevalt 1 000 000

5(8)

krooni. Lepingu p 3 sätted seovad ostuhinna ülejäänud osa tasumise asjaõiguslepingu sõlmimisega, võimaldades ostuhinna tasumist ka peale asjaõiguslepingu sõlmimist. Kohtuotsuse jõustumise järel tuleb hagejal tasuda kostjale müügihind vastavalt lepingu p-le

6(8)

Maakohus ei hinnanud 15.01.2008 kostja koostatud ja kohtule esitatud võlaõiguslepingu taganemisavaldust. Kohus rikkus sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg l sätestatud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise nõuet. Kohus on leidnud, et eelnimetatud avaldus ei ole hagejale teatavaks saanud enne 17.01.2008 toimunud kohtuistungit ning seetõttu kehtetu kohtuistungi toimumise ajal. 04.02.2008 tagastas postiasutus tähtkirja selle hoiutähtaja möödumise tõttu. Kirja ümbrikul olev postitempel tõendab, et tähtkiri saabus hageja elukohta 16.01.2008. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitab kostja tähtkirja ümbriku. Tõendit ei saanud varem esitada, sest see sai kostjale kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Et hageja 16.01.2008 kirja vastu ei võtnud ja selle tagastada lasi, ei muuda kostja poolt edastatud tahteavaldust kehtetuks, sest TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse tahteavaldus eemalviibijale kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et hageja viibis isiklikult 17.01.2008 toimunud kohtuistungil, kus kostja tegi talle eelnimetatud müügilepingust taganemise avalduse veelkord nii suuliselt kui ka kirjalikult. Seega ei ole põhjendatud kohtu järeldus, mille kohaselt taganemisavaldus on kehtetu, kuna ei ole hagejale teatavaks tehtud. Samuti ei ole kohus põhjendanud seisukohta, millisele õigusnormile tuginedes pidi notariaalne taganemisavaldus olema hagejale kättetoimetatud enne kohtuistungit. Maakohus jättis kindlaks tegemata, kas kostja ei olnud juba enne notariaalset taganemisavaldust oma käitumisest tulenevalt teinud järelduslikku taganemisavaldust. Nii hagiavaldusest, kohtuotsusest ja kohtuistungite protokollidest on näha, et kostja andis selgelt oma käitumisega hagejale mõista, et on võlaõiguslikust müügilepingust taganenud. VÕS § 117 annab lepingupoolele võimaluse taganeda lepingust ka siis, kui teise poole kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks ja ta ei ole lepingut rikkunud, kui on ilmne, et ta seda edaspidi teeb. Lepingu rikkumise ilmseteks asjaoludeks on teise poole eeldatav maksujõuetus. Kostjal oli põhjust kahelda hageja maksevõimes. Hageja keeldus otseselt maksmast tehinguga kokkulepitud hinda ja ei ilmunud kokkulepitud ajaks (28.03.2006) notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima, olles eelnevalt nõudnud ebamõistlikult kinnistule piirdeaia ehitamist ja haljastuse rajamist veebruarikuus. Samuti nõudis hageja kostjaga 16.01.2006 sõlmitud lihtkirjaliku töövõtulepinguga 001 võetud lepingupoolte kohustuse lisamist võlaõiguslikule müügilepingule. Maakohus jättis arvestamata, et isegi, kui pooled olid müügilepingus kokku leppinud tingimused, mida ei saa tulenevalt aastaajast või kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest täita, tuleb lähtuda lepingusuhtes mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. Samuti jättis kohus välja selgitamata hageja võimaliku võlaõiguslikust müügilepingust tulenevate õiguste kuritarvitamise, kui ei kohaldanud VÕS 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2 tulenevat, kuigi oleks pidanud asjaoludest tulenevalt õigusnormi kohaldama. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Müügilepingu järgne kinnisasja hind on 2 300 000 krooni. Järelikult tuli hagi esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele maksta riigilõivu 60 500 krooni mitte 53 500 krooni. Hageja on maksnud riigilõivu 10 000 krooni vähem. Hageja ei saanud üheaegselt hinda alandada ja kahju hüvitamist nõuda, kuna need nõuded välistavad teineteist. Hinnaalandamise funktsioon on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel juhul, kui kahjuhüvitusnõude esitamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Kahjuhüvitamise nõude maksmapanekuks ei piisa, erinevalt kujundusõigusest, hageja tahteavaldusest kostjale, selleks oleks tulnud esitada hagi kohtusse nõudes hüvitise väljamõistmist, mida hageja teinud ei ole. Järelikult ei saa tuvastushagi esitamisel riigilõivu suurust määrata alandatud tehinguväärtuselt. TsMS § 423 lg 1 p 1 tulenevalt tuli jätta hagi läbi vaatamata, sest ei olnud tasutud riigilõiv esitatud nõude eest.

7(8)

Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kostjal ei olnud asja arutamisel esindajat. Kostja esindaja tutvus toimikuga 07.01.2008 ja osales ainult 17.01.2008 toimunud kohtuistungil. Samal istungil esitas kostja taotluse ehitusekspertiisi tegemiseks. Kohus taotlust ei rahuldanud põhjendusega, et asja on menetletud 1,5 aastat ning taotlust ei ole esitatud õigeaegselt. Kohus leidis, et esindaja puudumine eelnevas menetluses ei ole olnud takistuseks taotluse õigeaegseks esitamiseks. Kohus ei teinud kogu menetluse vältel kostjale kordagi ettepanekut leida endale esindaja, kusjuures hagejat esindas vandeadvokaat. Kohus jättis kohaldamata TsMS §-st 7 tuleneva poolte võrdsuse printsiibi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 22.02.2008 otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja saata uueks arutamiseks samale kohtule Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS §-s 438 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, kas asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 sätestatu kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohus ei hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ja nende tõendamiseks esitatud tõendeid, kui jättis tähelepanuta kostja poolt 17.01.2008 kohtuistungil esitatud vaidlusalusest müügilepingust taganemisavalduse (t.l. 326330). Nähtuvalt 17.01.2008 toimunud kohtuistungi protokollist (tl 336) on kohus võtnud kostja poolt esitatud taganemisavaldus asja juurde. Samuti on samal istungil hageja esindaja avaldanud, et kohtul tuleks võtta seisukoht ka taganemisavalduse suhtes. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses märgituga, et taganemisavaldus muutub kehtivaks selle teatavakstegemisega ning lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et kohtuistungi 17.01.2008 toimumise ajaks ei olnud hageja taganemisavaldust kätte saanud nagu märgitakse otsuses. Hagejale sai taganemisavaldus teatavaks kui mitte varem siis 17.01.2008 toimunud kohtuistungil kooskõlas VÕS §-iga 188 lg 1, mis ei nõua eraldi kätteandmist. Kolleegium leiab, et taganemisavaldust ei ole maakohus menetlenud. Maakohus ei ole välja selgitanud hageja seisukohta taganemisavalduse osas, samuti ei ole lahendanud küsimust, kas taganemisavalduse kui tahteavalduse esitamine oli lubatud antud ajahetkel. Taganemisavalduse osas tuleb maakohtul võtta seisukoht. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on järeldanud taganemisavalduse kehtetust. Maakohus on otsuses selgesõnaliselt leidnud, et kohus ei anna taganemisavaldusele hinnangut (otsus lk 9). Kuna asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule, siis teistele sisulistele apellatsioonkaebuses toodud väidetele kolleegium hinnangut ei anna. Apellandi poolt esitatud väited riigilõivu väiksemas summas tasumise osas ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohus on hagi menetlusse võtmisel hinnanud ka hagihinda ja hagiavalduse menetlusse võtnud. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.