Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik määrata riigilõivuseaduse § 56 lg 2 tähenduses Avaldaja: B(Islandi äriregistri kood XXX, asukoht XXX); Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Ulla Belovas (Alvin, Rödl ja Partner AB OÜ, XXX) puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur ML(XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
B kaebus kohtutäitur ML 7.04.2008.a otsusele täiteasjas nr 014/2006/645
Kohtumääruse resolutsioon
1.Tühistada Tallinna kohtutäitur ML ́a 07.04.2008.a otsus, mis tehti täiteasjas nr 014/2006/645 29.02.2008.a täitekulu ettemaksu väljamõistmise otsuse peale esitatud kaebuse kohta.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur ML ́a 29.02.2008.a otsus täitekulu ettemaksu väljamõistmiseks täiteasjas nr 014/2006/645.
3.Jätta menetluskulu kohtutäitur ML ́a kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja esitas 02.05.2008.a Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palus tühistada Tallinna kohtutäituri ML ́a otsus 29.02.2008.a täitekulu ettemaksu väljamõistmise otsuse peale esitatud kaebuse osas ja tühistada kohtutäitur ML ́a poolt 29.02.2008.a täiteasjas nr 014/2006/645 tehtud täitekulu ettemaksu väljamõistmise otsus. Kaebuse kohaselt on Harju Maakohtu menetluses B hagi ZR vastu hüpoteegi realiseerimise õiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-06-25440). 20.09.2006.a kohtumäärusega nimetatud tsiviilasjas arestiti kaebuse esitaja taotluse alusel hagi tagamiseks ZR kuuluv laev M/L PK (IMO XXX). Kaebuse esitaja täitmisavalduse ja kohtumääruse alusel arestis kohtutäitur laeva. 07.03.2008.a sai kaebuse esitaja otsuse, milles kohtutäitur otsustas täitekulude ettemaksu arvestuse alusel sissenõudjalt (kaebuse esitajalt) välja mõista täitekulude ettemaks summas 1 897 701 krooni ja 41 senti, millest 722 000 krooni ja 01 senti kuulub tasumisele AS-le E ja 1 175 700 krooni ja 60 senti kuulub tasumisele Vene- B S OÜ-le. Kaebuse esitaja esitas viidatud otsusele kaebuse, milles palus otsus tühistada. Kohtutäitur M. L jättis oma 07.04.2008.a otsusega, mis avaldaja väitel jõudis temani 21.04.2008.a, kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas selle peale kaebuse maakohtusse. Kaebuse kohaselt 1 (4)
Tsiviilasi nr: 2-08-16844 tuleb kohtutäituri ülalviidatud otsused tühistada seetõttu, et kohtutäitur võib nõuda üksnes ettemaksu, kuid viidatud kulude osas ei ole tegemist ettemaksuga, samuti ei ole tegemist täitekuluga. Täitekulu peab aga kandma võlgnik ja mitte sissenõudja. Kaebuse esitaja esitas menetluse käigus ka väite, et ta vaidlustab ka kulud sisuliselt seetõttu, et viiviseid ja laeva remondiks tehtud kulutusi ei saa täitemenetluse kuluna käsitleda. Sissenõudja leiab ka, et kuivõrd käesoleval juhul viiakse täitemenetlust läbi hagi tagamise määruse alusel, siis seetõttu ei saa kulusid välja mõista mitte täitemenetluse seadustiku vaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.
2.Kohtutäitur teatab kohtule, et palub jätta käesolevas tsiviilasjas esitatud kaebus rahuldamata, sest kohtutäituril on TMS § 40 lg 1 kohaselt õigus nõuda sissenõudjalt eriti suurte täitekulude ettemaksmist.
3.Käesoleva menetluse raames võttis kohus asja menetlusse peale seda, kui avaldaja kõrvaldas asja menetlusse võtmist takistanud puudused. Kuivõrd avaldaja soovis avalduses tugineda muuhulgas ka asjaoludele, mille osas kohtu poolt seisukoha võtmine oleks mõjutanud võlgniku õigusi ja kohustusi, st avaldaja soovis kohtutäituri otsuse tühistamist, muuhulgas seetõttu, et, väites, et vähemalt osad kuludest, kui mitte kõik, ei ole käsitletavad täitemenetluse kuludena. Selles küsimuses kohtu poolt seisukoha kujundamine oleks mõjutanud võlgniku õigusi, sest lõppkokkuvõttes kuuluvad täitemenetluse kulud kandmisele võlgniku poolt. Sellest tulenevalt määras kohus avaldajale tähtaja kaebuse ja selle lisade tõlgete esitamiseks. Avaldaja taotles tõlgete esitamise tähtaja pikendamist. Kohus, avaldaja põhistustele tuginedes leidis, et tõlgete esitamiseks tähtaega tuleb pikendada. Kohtutäitur taotles käesolevasse menetlusse kolmandate isikute kaasamist, millest tulenevalt viis kohus läbi vastavad menetlustoimingud.
Kohtu põhjendused
4.Kohus, analüüsinud käesolevas tsiviilasjas kogutud materjale leiab, et käesoleva vaidluse lahendamine sõltub sellest, kas kohtutäituril on õigust sissenõudja käest viidatud kulusid sisse nõuda ning kui see nii on, siis tuleb kohtul hinnata konkreetseid kulusid, sest lisaks sellele väitele, et avaldajalt ei saa üleüldse sellisel kujul juba kantud kulude hüvitamist täitekulude ettemaksuna nõuda, esitas avaldaja vastuväite, et ka konkreetsed kulud ei ole täitekuludeks. Kõigepealt käsitleb kohus küsimust, kas kohtutäitur saab sissenõudja käest selliseid kulutusi täitekulude ettemaksuna nõuda, kui see nii on, käsitleb kohus seda, kas konkreetseid kulusid saab käsitleda täitekuludena. Seejärel käsitleb kohus menetluslikke küsimusi.
5.Käesoleva menetluse raames loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja avalduse alusel on algatatud täitemenetlus nr 014/2006/645, mille viib läbi kohtutäitur ML. Selles menetluses on võlgnikuks ZR (registrikood XXX, asukoht , Vene Föderatsioon). Selle raames on kohtutäitur teinud 29.02.2008.a täitekulu väljamõistmise otsuse (t lk 17), mille osas esitas avaldaja kaebuse kohtutäiturile, mille kohtutäitur jättis oma 07.04.2008.a otsusega rahuldamata. Avaldaja on väitnud, et ta esitas otsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul kaebuse kohtutäituri tegevuse peale Harju Maakohtusse. Kohtutäitur tähtaegadest kinnipidamise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Need asjaolud loeb kohus käesolevas menetluses vaidlusvälisteks.
6.Käesoleva vaidluse lahendamisel väitis avaldaja, et kuivõrd käesolev täitemenetlus on algatatud hagi tagamise määruse alusel, et siis seetõttu ei saa selles täitemenetluses rakendada täitemenetluse seadustikus sätestatud kulude regulatsiooni vaid käesoleval juhul rakendub tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kohus sellise avaldaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul, kuigi käesoleva täitemenetluse algatamise aluseks oli hagi tagamise määrus, on algatatud siiski tavaline täitemenetlus, mis viiakse läbi täitemenetluse seadustiku alusel. See avaldaja väide, et hagi tagamise määruse alusel algatatud täitemenetluse puhul mingite täitemenetluse seadustiku sätete rakendumine on välistatud, ei tugine seadusele. Seetõttu tuleb vastav avaldaja väide jätta arvestamata.
7.Järgnevalt hindab kohus, kas kohtutäitur oli avaldajalt vastavate täitekulude ettemaksu väljamõistmiseks õigustatud. Kohtu hinnangul reguleerib küsimust, kes kannab täitekulu, primaarselt TMS § 38 lg 1, mille kohaselt kannab täitekulu reeglina võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega saab täitekulu nõuda sissenõudjalt üksnes siis, kui sellise võimaluse näeb ette mingi konkreetse seaduse mingi
konkreetne säte. Sama tuleneb kohtutäituri tasu osas ka kohtutäituri seaduse § 22 lg-st 1. Kohtutäitur on viidanud täitekulude ettemaksu väljamõistmise õigusliku alusena TMS § 40 lg-le 1. Selle sätte kohaselt võib kohtutäitur nõuda täitekulude osas ettemaksu. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et kohtutäitur võib nõuda nende täitekulude osas sissenõudja käest kulude ette tasumist, mis ei ole veel tekkinud. Kohtu hinnangul on vastava sätte eesmärgiks luua olukord, et kohtutäitur, olukorras, kus võib arvata, et võlgnikult ei ole võib- olla võimalik täitekulusid sisse nõuda, saab anda sissenõudjale võimaluse ise need kulud, mida veel kantud ei ole, ette tasuda. Kohtu hinnangul ei näe TMS § 40 ette võimalust nõuda sissenõudja käest ettemaksuna nende täitekulude eest tasumist, mis on juba kantud. Kohtu hinnangul annab TMS § 40 võimaluse nõuda sissenõudjalt üksnes nende täitekulude ette tasumist, mida ei ole veel tekkinud. Kohtu 2 (4)
Tsiviilasi nr: 2-08-16844 hinnangul kannab TMS § 38 lg-st 1 tulenevalt täitekulud võlgnik ja TMS § 40 lg 1 eesmärgiks ei ole luua olukorda, kus kohtutäitur saaks sissenõudja käest nõuda täitekulude tasumist siis, kui võlgnik täitekulusid ei tasu või kui võlgniku käest on täitekulude saamine raskendatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sissenõudjalt ei saa nõuda juba tekkinud täitekulude tasumist. Kohus jõudis sellele järeldusele seetõttu, et seaduse grammatiline tekst räägib kulude ettemaksust, mida saab kohtu hinnangul mõista üksnes tulevikus tekkivate kulude ette nõudmisena ja mitte juba tekkinud kulude nõudmisena olukorras, kus võlgnik neid ei tasu. Teiseks tuleneb selline järeldus vastava normi eesmärgist. Sellele viitavad ka järgnevad TMS § 40 lõiked, mis näevad ette õiguslikud tagajärjed juhuks, kui sissenõudja ettemaksu ei tasu. Sellisel juhul võib kohtutäitur jätta täitetoimingu tegemata. Kusjuures TMS § 40 lg 3 kohaselt võib sissenõudja keelduda, olukorras, kus ta saab teada, et täitekulude kandmise risk võib ettemaksu nõude tõttu talle langeda, täitekulude ettemaksmisest. TMS § 40 lg 3 on kohtu hinnangul kehtestatud sissenõudja huvides ja sissenõudja kaitseks, tagamaks, et sissenõudja ei satuks olukorda, kus täitekulud jäävad lõppkokkuvõttes sissenõudja kanda. Seega viitavad TMS § 40 lg-d 3 ja 4 sellele, et õiguslikuks tagajärjeks, mis kaasneb sellega, kui sissenõudja ettemaksu nõuet ei täida, ei ole mitte see, et täitekulud jäävad sissenõudja kanda vaid see, et kohtutäitur võib jätta täitetoimingud tegemata. Seega on kohtu hinnangul TMS § 40 lg 1 eesmärgiks, et kohtutäitur võib kohustada sissenõudjat tasuma ette veel tekkimata täitekulusid, kusjuures maksmiseks kohustamine TMS § 40 lg 1 tähenduses ei anna kohtu hinnangul kohtutäiturile õigust neid kulusid välja mõista, st kui sissenõudja kulusid ette ei tasu, ei saa kohtutäitur teha mitte kulude väljamõistmise otsust vaid saab jätta täitetoimingu tegemata. Kohtu hinnangul viitab sellisele seaduse sisustamisele ka kohtutäituri seaduse § 24 lg 3. Nimelt võib kohtutäitur nõuda ka kohtutäituri tasu osas ettemaksu ning kui täitur seda teeb ja kui sissenõudja seda ei tasu, siis ütleb KTS § 24 lg 3 selgesõnaliselt, et juhul, kui täitur sellest hoolimata täitemenetlust jätkab, ei saa täitur hiljem nõuda ettemaksu tasumist sissenõudjalt. Kuigi viimati viidatud säte käib vaid kohtutäituri tasu kohta, ei ole muude täitekulude osas erisätteid, mis ütleksid, et regulatsioon peaks olema teistsugune ning kohtu hinnangul ei ole KTS § 24 lg 3 mitte üldisest täitekulude korrast erisusi kehtestav norm vaid säte, mis kinnitab üle üldised täitekulude kandmise põhimõtted. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kehtiv seadus võimaldab täitekulude väljamõistmist üksnes võlgnikult ja mitte sissenõudjalt. Kohtutäitur võib nõuda täitekulude ettemaksu, kuid seda üksnes veel tekkimata, st tulevikus tekkida võivate täitekulude eest. Juhul, kui sissenõudja ettemaksu nõuet ei täida, ei näe kehtiv õigus sellises olukorras ette, et kohtutäitur saaks teha ettemaksu osas väljamõistmise otsust, mis võiks olla täitedokumendiks. Kohtu hinnangul saab täitur sellisel juhul üksnes täitetoimingu tegemisest keelduda.
8.Käesoleval juhul on aga kohtutäitur teinud ettemaksu väljamõistmise otsuse täitekulude osas, mis on juba tekkinud. Sellele, et kohtutäitur on vaidlusaluse otsuse raames kulud sissenõudjalt välja mõistnud, st teinud otsuse, mida tuleb käsitleda täitedokumendina TMS § 2 tähenduses, viitab otseselt 29.02.2008.a otsuse resolutsioon, milles on kohtutäitur selgesti ja üheselt mõistetavalt märkinud, et vastavad summad mõistetakse sissenõudjalt välja. Sellest tuleneb, et tegemist ei ole otsusega, millega kohtutäitur nõuaks vastavate kulude tasumist sissenõudjalt ilma selleta, et otsus muutuks täitedokumendiks. Ettemaksu nõude osas on sissenõudja teatanud, et ta sellega ei nõustu. Kohtutäitur on teinud otsuse, millega ta on juba tekkinud kulud ettemaksuna sissenõudjalt välja mõistnud, st loonud täitekulude osas täitedokumendi. Kohtu hinnangul ei vasta selline täituri otsus eelmises lõikes sätestatud põhjustel seadusele ning tuleb seetõttu tühistada. Tühistamise õigus tuleneb TMS §-st 218 lg-st 1. Tühistamisele kuulub nii kohtutäituri 29.02.2008.a otsus, millega mõisteti sissenõudjalt välja täitekulude ettemaks, kui ka kohtutäituri 07.04.2008.a otsus, millega jäeti 29.02.2008.a tasu väljamõistmise otsuse peale esitatud kaebus rahuldamata.
9.Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kohtutäitur ei saa üleüldse juba tekkinud täitekulusid sissenõudja käest nõuda ega neid sissenõudjalt välja mõista, siis seetõttu ei võta kohus seisukohta selles osas kas üksikuid kulusid tuleb lugeda täitekulude hulka või mitte.
10.Järgnevalt käsitleb kohus menetluslikke küsimusi. Algselt pidas kohus vajalikuks ka võlgniku käest seisukoha küsimist, sest avalduse esitaja soovis tugineda muuhulgas ka asjaoludele, mis oleksid võinud mõjutada võlgniku õigusi ja kohustusi. Nimelt soovis avaldaja kaebuses tugineda ka sellele, et konkreetselt täitekuludena sisse nõutavad kulud ei ole täitekuludena kvalifitseeritavad. Kui kohus oleks võtnud seisukoha küsimuses, et kas konkreetseid kulusid saab kvalifitseerida täitekuludena, siis selline kohtu otsustus ja sellise küsimuse lahendamine oleks vaieldamatult puudutanud võlgniku õigusi ja kohustusi, sest lõppkokkuvõttes on täitekulude kandmise kohustus ikkagi võlgnikul. Kuid käesoleval juhul lahendab kohus kaebuse selliselt, et võtab seisukoha üksnes küsimuses, kas kohtutäitur saab teatud liiki kulusid sissenõudjalt välja nõuda ning kohus küsimust, kas mingeid konkreetseid kulusid saab täitekuludena kvalifitseerida, ei lahenda. Sellest tulenevalt asub kohus, käesoleva asja menetluse käigus seisukohale, et käesoleva asja lahendamine sellisel kujul ei puuduta vaidlusaluses täiteasjas võlgnikuks oleva isiku õigusi ega kohustusi. 3 (4)
Tsiviilasi nr: 2-08-16844 Menetluskulud
11.TsMS § 172 lg 1 lause 2 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta täielikult kohtutäitur ML ́a kanda, sest tema poolt tehtud otsused, mis käesoleva määrusega mõlemad täielikult tühistatakse, põhjustas täielikult käesoleva menetluse. Menetluskulude summaarse kindlaksmääramise avalduse saavad menetlusosalised esitada 30 päeva jooksul käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates.
Kaupo Paal Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.