2-06-37767/18 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

09.oktoobril 2006.a Ida - Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjonile esitatud ühisavalduse kohaselt AS S. ja AS N.E. sõlmisid töövõtulepingu, mis jõustus 01.12.2003.a. Vastavalt ühinemislepingule, võttis S.E.OÜ üle AS-lt Serviks õigused ja kohustused alates 01.01.2004.a. Töötajad on arvamusel, et uuele tööandjale üleandmisel on 2000.a kollektiivlepingu kehtivus säilinud. Töötajad nõuavad tööandjalt - firmalt S.E.OÜ taastada rahaliste toetuste, väljamaksete ja huvituste tasumist kehtiva kollektiivlepingu raames, mille tööandja katkestas ühepoolselt alates 1. märtsist 2006.a, teatades, et lõpetab kollektiivlepingu tingimuste täitmise ühepoolselt, ning koos sellega ei maksa enam kollektiivlepinguga ette nähtud lisatasusid, väljamakseid ja hüvitisi, esitades töötajatele tutvumiseks ja allkirjastamiseks tutvumise kohta käskkirja, mis on halvendanud töötajate töö- ja materiaalset seisundit. Lõpetatud on lisatasu väljamaksmine ühes ettevõttes töötatud aja eest, mis on ligikaudu 1000 krooni kuus (kollektiivlepingu lk 70, p 4.1). Jõulutoetust on vähendatud 2460 kroonist 2004.aastal kuni 500 kroonini 2006.aastal (kollektiivlepingu lk 60, lisa 5). Alates 1. märtsist 2006.a on lõpetatud 3000kroonise puhkusetoetuse väljamaksmine (kollektiivlepingu lk 21, p 11.15). Alates 1. märtsist 2006.a on kaotatud 7-päevaline talvepuhkus (kollektiivlepingu lk 50, p 4). Alates 2006.aastast ei saa töötajad koolitoetust, mis on ette nähtud töötajate kooliealistele lastele koolivahendite soetamiseks (kollektiivlepingu lk 20, p 11.9). Alates 1. märtsist 2006.a on lõpetatud emadepäeva toetuse andmine 200 krooni ulatuses (kollektiivlepingu lk 64, lisa 9, p 5, tabel). On lõpetatud kollektiivlepingu 11. osa „Sotsiaalsed soodustused ja garantiid“ kehtivus. Tööandja on katkestanud tööjuubeli puhul ettenähtud toetuse, lähisugulaste surma korral matusetoetuse väljamaksmise, eripiima eraldamise (kollektiivlepingu lk 20, p 11.7). Avaldajad palusid: kohustada S.E.OÜ täitma 2000.a kollektiivlepingu tingimusi täies ulatuses; välja mõista tööandjalt iga avaldaja kasuks alates 01.03.2006.a kuni 01.10.2006 saamata jäänud lisatasu tööstaaži eest N.P. ja G.T. kasuks 600 krooni kuus 7 kuu eest kokku 4200 krooni ning T.K. kasuks 510 krooni kuus 7 kuu eest kokku 3570 krooni; ühekordne puhkusetoetus igaühele 3000 krooni; ühekordne koolitoetus 1 500 krooni igaühele ja emadepäeva toetus igaühele 200 krooni ning seega kokku N.P. ja G.T. kasuks 8900 krooni igaühele ja T.K. kasuks 8270 krooni. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjoni 09.11.2006.a otsusega (toimiku lk 1518) kohustati tööandjat S.E.OÜ täitma täies ulatuses N.E.e ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu vahelise 2000.a kollektiivlepingu tingimusi ning mõisteti välja tööandjalt S.E.OÜ avaldajatele N.P.le, G.T.le ja T.K.le lisatasu tööstaaži eest alates 01.03.2006.a kuni 01.10.2006.a N.P.le ja G.T.le 4200 krooni ning T.K.le 3570 krooni; ühekordse puhkusetoetuse 3000 krooni ja emadepäeva toetuse 200 krooni; kokku N.P.le ja G.T.le 7400 krooni kummalegi ja T.K.le 6770 krooni.

2-06-37767 11.12.2006.a saabus Viru Maakohtusse S.E.OÜ taotlus töövaidluskomisjoni läbinud vaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras selle rahuldatud osas. Kostja taotlus ja seisukoht Oma kohtule esitatud taotluses (toimiku lk 3-6) kostja seletab, et kostja võttis töötajate (hagejate) töölepingud üle AS-lt N.E. riigihankekonkursi võitmise tagajärjel. Töövõtuleping jõustus 01.12.2003.a ja nimetatud kuupäevaga võttis hageja üle töötajate töölepingud. Riigihankekonkursi käigus ei teavitatud hagejat muudest kohustustest töötajate suhtes, kui lepingu lahutamatus lisas üle antud kollektiivlepingus oli sätestatud. Hagejale anti üle 2002 – 2003.aasta kollektiivleping riigihanke töövõtulepingu koosseisu köidetud ja lehekülgede arvuga kirjeldatud mahus. Põhjusel, et üle antud 2002-2003.aasta kollektiivlepingust tulenevad kohustused lõppesid poolte vahel 2003.aastal ja ametiühingute poolt ei ole esitatud uue kollektiivlepingu pakkumist, muutis kostja töötasustamise ja preemiate süsteemi ning kehtestas alates 01. märtsist 2006.a uue korra, millega teatas kõigi kollektiivlepingu tingimuste täitmise ühepoolsest lõpetamisest. Töötajad esitasid nõude aluseks arusaamatu võõrkeelse trükise koopiad, mida töövaidluskomisjon luges 2000.aastal sõlmitud kollektiivlepinguks ja rahuldas töötajate nõude, millega kohustas tööandjat täitma 2000.aasta kollektiivlepingu tingimusi. Tööandja ei tunnista võõrkeelsete trükiste koopiaid tõenditena. Võõrkeelse trükise koopiad ei ole kollektiivleping ja ei oma tõendi tähendust. Kollektiivleping nagu iga muu leping peab olema kohtule esitatud kas originaalis või ärakirjana, mis on vähemalt notariaalses korras tõestatud. Töövaidluskomisjon rahuldas töötajate nõuded ja kohustas kostjat täitma 2000.aasta kollektiivlepingu tingimusi, kuigi vastav leping on töötajaid esindavate ametiühingute esindajate suusõnalise väite kohaselt sõlmitud tähtajaga kuni 2001.a (mingitel andmetel 2002.a) ja tööandja ei ole olnud nimetatud lepingu pooleks. Tööandja S.E.OÜ ja N.E.es toimivate ametiühingute vahel ei ole sõlmitud kollektiivlepingut. Samuti on lõppenud kollektiivlepingud, mis olid sõlmitud töötajate eelnevate tööandjate poolt ning mille tingimused võisid mõjutada töötajatele antavaid erisoodustusi. Lisaks eelnevale on S.E.OÜ kooskõlas töölepinguseadusega ja võlaõigusseadusega teatanud töötajaid esindavale Narva Energiaametiühingule, et alates 01.märtsist 2006.a lõpetab tööandja töötajatele erisoodustuste maksmise ja varasemate kollektiivlepingute tingimuste täitmise ning rakendab alates nimetatud kuupäevast uut töötasu-ja lisatasude maksmise süsteemi. Nimetatud dokument kui muudatus tootmis- ja töökorralduses on töötajatele ja töötajate esindusorganisatsioonidele teatavaks tehtud allkirja vastu ja vastava asjaolu võtsid hagejad töövaidluskomisjonile esitatud avalduses omaks. Töötajatel oli õigus esitada tööandja poolt muudatuse kehtimahakkamisel tööandjale avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, ühes kahe kuu keskmise töötasu hüvituse nõudega TLS § 82 lg 2 alusel. Töötajad vastavat võimalust ei ole kasutanud, samuti ei ole töötajad tööandja käskkirja kehtivas korras vaidlustanud. Põhjusel, et nimetatud kollektiivleping on vabatahtlik, peab olema selle sõlmimiseks pooltel vastav tahe, mis väljendatakse tahteavaldusega. Töötajaid esindav ametiühing ei ole vastavat tahteavaldust tööandjale väljendanud. Samuti sätestab kollektiivlepingu seadus (KLS) põhimõtte, mille kohaselt peavad kollektiivlepingud olema registreeritud Kollektiivlepingute registris, mida peetakse Sotsiaalministeeriumi juures vastavalt sotsiaalministri 02. jaanuari 2001.a määrusele nr 2 „Kollektiivlepingute andmekogu asutamine ja pidamise kord“. Nimetatud andmekogus ei ole kollektiivlepingut registreeritud, samuti ei ole selles avaldatud väidetava kollektiivlepingu tingimusi. Kuigi töövaidluskomisjon on leidnud, et kollektiivlepingud pidid registreeritama alles alates 2001.aastast, oli kollektiivlepingu pooltel kohustus vähemalt kollektiivlepingu pikendamise kokkuleppe korral vastav leping registreerida. Töötajate poolt viidatud kollektiivlepingut, samuti selle tingimusi ei ole kollektiivlepingute registris registreeritud.

2-06-37767 Kostja on seisukohal, et 2000.aasta väidetavalt kehtiv kollektiivleping on vastuolus kollektiivlepinguseadusega, sest ei ole registreeritud seadusega ettenähtud korras. Registreerimise eesmärgiks on õigusjõu andmine lepingule ka kolmandate isikute suhtes, kes ei ole lepingu sõlmimise hetkel lepingu poolteks, kuid kelle õigusi ja kohustusi vastav leping võib mõjutada. Registreerimise ja andmebaasis kajastamise teel on nimetatud kolmandatel isikutel võimalus teada saada tekkivatest õigustest ja kohustustest, kui töötajate töölepingud võetakse üle TLS § 6 tähenduses. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et seisuga 01.12.2003.a, kui töötajate töölepingud võttis üle kostja, ei kehtinud ESS P. AS ja töötajate vahel kollektiivlepingut. Kollektiivleping 2000.a sai kehtida äärmisel juhul kuni 2002.aastani, vastavalt väidetava automaatse 12 kuulise tähtaja pikenemise sättele kollektiivlepingus. Edasi kehtisid kollektiivlepingu tingimused vastavalt KLS § 11 lg 5 sätestatule, mille kohaselt on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. Seega ei kehtinud töötajate üleminekul hagejale enam kollektiivleping, vaid endine tööandja ja kostja täitsid vastava kollektiivlepingu tingimusi. Juhul, kui uut kollektiivlepingut ei sõlmita, tuleb lähtuda asjaolust, et tingimused mille täitmist jätkatakse, kuuluvad edaspidi töölepingu (mitte kollektiivlepingu) koosseisu, kui poolte vahel varasemalt kokku lepitud tingimused.. Nimetatud tingimusi on tööandja õigustatud aga ka ühepoolses korras muutma, toetudes TLS § 64 sätestatud alusele. Hageja käitus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, kui andis töötajatele erisoodustusi hoolimata sellest, et ei kehtinud siduvat kollektiivlepingut. Töötajatel puudub õigus erisoodustusi nõuda, kui selleks ei ole sõlmitud poolte vahel siduvat lepingut või ei ole vastav õigus kehtestatud seadusega. S.E.OÜ on töötajatele ja töötajate esindusorganisatsioonile teatanud ette muudatustest töölepingus ja töökorralduses kirjalikult, sealjuures seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega järgides. Põhjusel, et kehtib tööandja käskkiri, millega tehti muudatus töökorralduses ja kehtestati alates 01. märts 2006 uus soodustuste ja premeerimiste kord, millega tühistati ka kõik eelmised võimalikud erisoodustuste alused, on töötajate nõue põhjendamata ja alusetu. Samuti on töötajate nõue alusetu põhjusel, et 2000.aasta kollektiivleping ei kehti juba alates 2001.aastast ning tööandja ja töötajaid esindavate liitude vahel ei ole sõlmitud ka muud kehtivat kollektiivlepingut. Tulenevalt eelnevast palub kostja teha asjas otsus, millega jääks rahuldamata hagejate töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõuded. 26.08.2008.a esitas kostja kohtule täiendavad seisukohad (toimiku lk 87-88), mille kohaselt taotleb ta aegumise kohaldamist käesolevas tsiviilasjas ning leiab, et asjas on võimalik teha vaheotsus. Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-04-656 koosseisus andnud hinnangu kostja ja hagejaid esindava töötajate liidu vahel kehtinud kollektiivlepingule. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tuvastatud, et töötajate (s.h. hagejate) suhtes ei kehtinud 2003.aastal, kui tööandjaks sai kostja, 2000.aasta kollektiivleping, sest nimetatud leping oli lõppenud tähtaja tõttu. Hagejad on omaks võtnud, et olid õigeaegselt teadlikud töökorralduse, s.h. töötasustamise süsteemi muutmise käskkirjast. Hagejad ei ole kuni käesoleva ajani kostja 30. jaanuari 2006.a käskkirja nr 2-2/10 vaidlustanud. Seetõttu on kostja poolt õigusaktidega sätestatud korras muudetud töö-, töötasustamise ja erisoodustuste režiim õiguspärane ja kehtiv ning töötajate nõue alusetu. Hagejate nõue on aegunud. Kostja on alates esimesest vastusest töövaidluskomisjonile nõudnud töötajate nõude kohta aegumise kohaldamist. Hageja nõue ei seisne töölepingu lõpetamises.

2-06-37767 Samuti ei ole tegemist palga maksmise nõudega, sest hagejad nõuavad lisatasu tööstaaži eest. Nimetatud lisatasu on oma sisult erisoodustus, mida makstakse tulenevalt kollektiivlepingust, töölepingust või poolte muust kokkuleppest. ITVLS § 6 lg 3 sätestab palga maksmise nõude esitamise tähtajaks kolm aastat. Viidatud paragrahv annab õiguse nõuda 3 aastat tagantjärele välja arvestatud, kuid ikka veel väljamaksmata palka. Viidatud paragrahv ei anna õigust palga või muu makse arvestamist nõuda kolm aastat tagantjärele, sest töötajale peab tema õiguste rikkumine teada olema hiljemalt töö sooritamisele järgneva kuu palgapäeval. Kui tööandja ei ole palka kohaselt välja arvestanud, on tegemist õiguste rikkumisega ITVLS § 6 lg 1 tähenduses, mille tunnustamiseks ja kaitseks on seadusandja andnud 4 kuulise tähtaja. Vaidlus puudub selles, et hagejatele oli teada käskkiri, mille alusel kostja lõpetas varasemalt antud erisoodustuste ja lisatasude arvestamise alates 01.03.2006.a. Seega oli hagejatel teada, et kostja ei arvesta neile lisatasusid ja erisoodustusi, mistõttu oli hagejatel võimalus pöörduda töövaidlusorganisse rikutud õiguste tunnustamiseks või rikutud õiguste kaitseks 4 kuu jooksul, arvates rikkumisest teadasaamisest. Hagejad ei ole käskkirja vaidlustanud, vaid on nõudnud üksnes mittekehtivate erisoodustuste maksmist 2000.aasta kollektiivlepingu alusel tunduvalt hiljem peale vaidlustamise tähtaega. Kohtuistung 30.09.2008.a toimunud kohtuistungil kostja esindaja leidis, et hagi on aegunud ITVLS § 6 alusel ning palus teha selles küsimuses vaheotsuse. 30.01.2006.aastal kostja tegi käskkirja ja tutvustas hagejaid käskkirjaga, millega muudeti töötasu maksmise korda ja tühistati kõik seni makstud soodustused. Käskkirja kehtivus hakkas 01.03.2006.aastast. Kostja poolt on esitatud ka allkirja leht, kus hagejad on omaks võtnud, et nad on sellega tutvunud. Nimetatud käskkiri kehtib tänase päevani, sest keegi seda dokumenti ei ole vaidlustanud ega ühtegi avaldust esitanud. Töötajad, hoolimata selle käskkirja saamisest, on esitanud nõude erisoodustuste maksmiseks. See nõue on esitanud ITVLS § 6 lg 1 sätestatud 4-kuulist tähtaega rikkudes, seega dokument millega oli muudetud palga ja lisatasu maksmise korda, on siiamaani vaidlustamata ja kehtib, aga töötajad paluvad 2000.aaasta kollektiivlepingu alusel eritoetust maksta. Hagejate esindaja oli vaheotsuse tegemisega nõus ning leiab, et aegumist ei saa kohaldada järgmistel põhjustel. Kollektiivlepingu alusel ning Ringkonnakohus kinnitab seda, et ettevõte omandamisel kehtib eelmine kollektiivleping. 2000.aasta kollektiivleping oli sõlmitud N.E.e ja Narva Energia ametiühingu vahel. Peale Narva Elektrijamades reorganiseerimist konkursi alusel oli üle antud töösiseruumide koristus ESS Puhastus ettevõttele koos 2000.aasta kollektiivlepinguga. Kuna kollektiivleping ei ole muutunud konkursi jooksul ja ESS Puhastus ei teinud ettepanekuid muuta või sõlmida uut kollektiivlepingut, siis kehtis vana kollektiivleping. Konkursi võitis S.E.OÜ. Oli nõue kollektiivlepingut täitmise kohta. S.E.OÜ täitis kollektiivlepingu tingimusi 2 aasta jooksul. Kui pooled soovivad sõlmida või muuta lepingut, siis nad peavad kirjalikult esitama ettepanekuid või esitama kollektiivlepingu uue teksti. S.E.OÜ-u poolt sellist ettepanekut tehtud ei olnud. Mitte ametiühing mitte Balti Elektrijaamad ei saanud kirja ettepanekutega. Seega ei saa lugeda, et 30.01.2006.a käskkiri kehtib. Balti Elektrijaamade Ametiühing ei saanud seda käskkirja ametlikult. Seega ei saanud nad vaidlustada seda käskkirja. Kaebust raha summade kohta saab esitada 3 aasta jooksul, sest lisatasu on palgaosa. Hagejad esitasid hagi töövaidluskomisjonile, kus tõendasid, et S.E.OÜ ei järginud neid protseduure, mis olid vaja teha kollektiivlepingu muutmiseks ja uue töötasu maksmise kehtestamiseks. Hagejate esindaja kinnitas, et töötajad said teada oma õiguste rikkumisest 10.04.2006.aastal. Kohtu põhjendused Kostja palub kohaldada kõigi hagejate nõuete osas aegumist, mistõttu kohus teeb asjas vaheotsuse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 449 lg 3. Kohus hindab vaid neid väiteid

2-06-37767 ja asjaolusid ning tõendeid, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja uurinud ning hinnanud kogumis Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva TVK materjale töövaidlusasjas 9.02-02/1992-2006 ja antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente, leiab, et töötajate nõuded on aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada. ITVLS § 2 kohaselt on individuaalne töövaidlus töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVLS) § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITVLS § 6 lg 3 järgi on palga maksmisega nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. ITVLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kohus tuvastas, et hagejad tutvusid veebruari alguses 2006.a. tööandja 30. jaanuari 2006.a. käskkirjaga, millega muu hulgas lõpetati alates 01. märtsist 2006.a. tööstaaži eest lisatasu, puhkusetasu ja emadepäeva toetuse maksmine. Hagejad on kohtuistungil kinnitanud, et said teada oma õiguste rikkumisest palgapäeval s.o. 10. aprillil 2006.a. kui veendusid, et tööandja tegelikult lõpetaski käskkirja alusel tööstaaži eest lisatasu, puhkusetasu ja emadepäeva toetuse maksmise. Seega tuleb aegumisaja alguseks lugeda hiljemalt päeva pärast 10 aprilli 2006.a. , mil töötajad said teada s.t. veendusid, oma õiguste rikkumisest, et neile ei maksta emadepäeva toetust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud nõudele aegumise kohaldamise taotluse. Palgaseadus (PalS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 2 lg 4 järgi on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Seega on palk tasu töötajale tehtud töö eest. PalS § 2 lg 1 kohaselt koosneb palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest ja juurdemaksetest. Seega palk kui tasu võib sisaldada põhipalka ja lisapalka. PalS § 2 lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.

2-06-37767 Lisapalk on tasu töö eest, mida töötajale makstakse väljaspool töölepingus kindlaksmääratud tööaja kestust tehtud töö eest. Kohus leiab, et tööstaaži eest lisatasu, puhkusetoetust ja emadepäeva toetust ei saa võrdsustada saamata jäänud palgaga, mille nõudmiseks on seadusandja andnud töötajale aega kuni kolm aastat. Tööstaaži eest lisatasu, puhkusetoetus ja emadepäeva toetus ei ole seotud töötajal tehtud tööga, vaid võivad olla tööandjapoolsed kehtestatud lisasoodustused töötajale. Seega kuulub kohaldamisele IVTLS § 6 lg 1 töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks 4 kuuline nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks. Kuna hagejad on esitanud nõude emadepäeva toetuse saamiseks töövaidluskomisjonile 21 augustil 2008.a., oma rikutud õigustest said hagejad teada 10 aprillil 2008.a., siis on neljakuuline kohtusse nõude esitamise tähtaeg möödunud ja hagejate nõue aegunud hiljemalt 11. augustiks 2006.a. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hagejate nõue kostja vastu on aegunud ning kohus kohaldab kostja taotlusel aegumist, siis tuleb hagejate N.P., G.T. ja T.K. hagi S.E.OÜ-u vastu saamata jäänud lisatasu tööstaaži eest, ühekordse puhkusetoetuse ja emadepäeva toetuse väljamaksmise nõudes jätta rahuldamata hagi aegumise tõttu. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.