Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)
Kohtukoosseis
Kohtunik Raivo Einula (92)
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2008.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-18578
Tsiviilasi
xxx avaldus xxx surnuks surmaaja tuvastamiseks
tunnistamiseks
ja
Avaldaja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik xxx (isikukood xxx, aadress xxx Harjumaa) Puudutatud isik xxx (isikukood xxx)
Istungi aeg ja koht
17. oktoober 2008. a Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Istungil viibinud isikud
Avaldaja xxx Puudutatud isik xxx Kohtistungi sekretär Mailis Toop
1(7)
ja lugeda tema tema surmaajaks 16. 16. märts 2003 2003. a. a.
surnukstunnistamise surnukstunnistamise
määrus
kätte
avaldajale
ja
Tsiviiltoimik 2-08-18578
2(7)
3) Harju Maakohtu 23.03.2004 otsus tsiviilasjas 2/1-1532/03/04 (koopia lk 5-7), millega tuvastati xxx teadmata kadumise fakt ning määrati xxx (avaldaja) xxx vara hooldajaks. Kohtumääruse põhjendused põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 3 kohaselt on hagita asjaks isiku surnuks tunnistamise menetlus. TsMS § 509 lg 1 järgi algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õigustatud huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Vastavalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus avalduse suhtes seisukoha saamiseks menetluse algatamisest siseministrile. Seega on xxx kui xxx ainus laps, kellel on xxx surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt nimetatud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Harju Maakohtus menetluses olnud tsiviilasja 2/1-1532/03/04 menetluse käigus koguti andmeid xxx kohta. Kohtuotsusest nähtub, et avaldaja ema xxx jäi kadunuks l6.märtsil 2003, kui ta kella 14 ja 15 vahel lahkus oma xxx külas asuvast suvilast, et minna bussi peale. Sellest ajast alates puuduvad tema kohta igasugused andmed. xxx ülalpidamisel olid tema poeg (avaldaja) ja pensionärist ema (puudutatud isik). Tema teadmata kadumise fakti oli vaja tuvastada seoses toitjakaotuspensioni taotlemisega. Avaldaja õppis siis Tallinna Teeninduskoolis ja õpingute Tsiviiltoimik 2-08-18578
3(7)
jätkamiseks oli vajalik materiaalne toetus. xxx kuulub registrites registreeritud varana korter ja suvila. Vara valitsemiseks ja selle säilimise tagamiseks oli vaja seada varale hooldus. Puudutatud isik xxx toetas avaldaja taotlust. Avaldaja seletuse kohaselt elas tema koos elukaaslasega xxx asuvas suvilas, mis kuulus tema emale. Ema külastas teda seal korra nädalas, tõi toitu ja andis ka kooliskäimiseks raha. Ema olek oli kadunuks jäämise eel olnud iseäralik: ta rääkis usust ja elas nagu oma maailmas, l6.märtsil 2003 tuli ema suvilasse kella 13 paiku. Kuna ema rääkis segaselt mingitest usuasjust, siis ta ei tahtnud avaldaja emaga pikemalt rääkida. Rohkem suhtles emaga avaldaja elukaaslane. Ema pani kamina peale raha 900 krooni ja lahkus suvilast umbes kella 15 paiku. Paar päeva hiljem kuulis avaldaja oma vanaemalt xxx, et ema ei olegi xxx koju jõudnud. Ema kadumisele ei osanud keegi anda mingit seletust. Ka ei teatud tal olevat selliseid tuttavaid, kelle juurde võinuks ta minna. Puudutatud isik xxx on xxx ema. Puudutatud isiku seletuse kohaselt xxxi on tema ainuke tütar. Tütar oli rõõmsameelne ja avatud inimene, töötas xxx muusikaõpetajana ja sai kõigiga hästi läbi. Paar kuud enne kadumist muutus tütar kinniseks, ei usaldanud eriti kedagi, sõi väga vähe ja jäi kõhnaks. Puudutatud isik nägi et tütar palvetas või mediteeris ja siis palus, et ema teda ei segaks. Kord ütles, et tuleb mõni aeg lahus elada. Võõraid kodus külas ei käinud, tütar suhtles vaid oma töökaaslastega, l6.märtsil 2003 teatas tütar, et läheb suvilasse poja juurde ja lubas sinna ka ööbima jääda. Kui tütar esmaspäevaks tagasi ei olnud, helistas puudutatud isik xxx tütrepoeg xxx ja kuulis tema käest, et tütar lahkus suvilast sinna saabumise päeval. Tütar hoolitses puudutatud isiku eest hästi ja on ebatõenäoline, et ta oleks ema niimoodi maha jätnud. Kõik tema dokumendid jäid koju Lagedile. Ilma nendeta tütar ei saanuks kusagile sõita ja oma elu elada. Kõik sugulased on läbi küsitletud, keegi aga midagi ei olnud xxx kuulnud. Tunnistaja Gerlin Friimel, kes nimetatud kohtuasja raames üle kuulati, ütluste kohaselt oli xxx väga tore ja sõbralik inimene. Kui ta saabus l6.märtsil 2003 xxxuvilasse, käitus ta iseäralikult. Tõi süüa, kuid viskas selle samas ise prügikasti. Väitis, et keegi ei saa teda aidata. Andis 900 krooni raha toidu ostmiseks, kuna ta niipea ei tule. Tunnistaja arvas, et võibolla oli xxx kadumine seotud koolivaheajaga. xxx lahkumisel tunnistaja tahtis minna teda saatma suurele teele, kuid xxx keeldus. Lahkumisel jättis xxx suvilasse kilekoti, milles olid tal vahetusriided. Tsiviilasja 2/1-1532/03/04 raames üle kuulatud tunnistaja Piret Kõõra, xxx täditütar, kinnitas, et xxx oli optimistlik, avatud ja kohusetundlik inimene. Oli temale kui vanem õde. Viimati nägi nimetatud tunnistaja xxx nädal enne tema kadumist. Siis näis xxx murelik ja kurnatud, Kuna omavahelised suhted olid väga sõbralikud, oleks xxx arvatavalt kindlasti rääkinud, kui tal oleks olnud mingeid plaane. Kuna xxx väga hoolis oma emast, ei oleks ta tunnistaja arvates kunagi ema üksi jätnud. xxx luges palju kirjandust erinevatest usulahkudest. Pärast xxx kadumist võttis tunnistaja ühendust tema tuttavatega, käis läbi erinevad kogudused ja Tsiviiltoimik 2-08-18578
4(7)
uuris ka pangast sularaha väljavõtmisi, kuid mingitele jälgedele ega informatsioonile see ei viinud. 23.03.2004 kohtuotsusega tuvastas Harju Maakohus xxx (isikukood xxx viimane elukoht xxx vald) teadmata kadumise fakti ning määras xxx vara hooldajaks tema poja xxx. Siseministeeriumilt 23.07.2008 kohtule saabunud kirjas (lk 26) edastas siseministri volitatud esindaja (õigusosakonna juhataja) ministri seisukoha, mille kohaselt võib kohus teadaolevate andmete alusel xxx surnuks tunnistada. Siseministeerium esitas päringud Kodakondsusja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. 26.06.2008 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles xxx esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid xxx kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. xxx kohta andmeid kohtule ei ole esitatud. TsMS § 510 lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastikuregistris on xxx seotud isikuks märgitud avaldaja ja xxx ema xxx (puudutatud isik). Avaldaja ja puudutatud isiku ütluste kohaselt xxx rohkem sugulasi ei olnud. xxx töötas enne kadunuksjäämist xxx muusikaõpetajana. Kohus leiab, et kõik tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et xxx ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates puuduvad andmed rohkem kui viie aasta jooksul. Kuivõrd viimased andmed xxx elusoleku kohta pärinevad
Raivo E i n u l a Kohtunik
Tsiviiltoimik 2-08-18578
5(7)
Tsiviiltoimik 2-08-18578
6(7)
2-07-18578
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.