Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

G.P esitas kohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi EP vastu nõuetega: 1) töölepingu alates „01“detsembrist 2005.a. TLS §86 p.6 alusel lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes ning 2) töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 – kuu (kuue kuu) keskmise palga ulatuses hüvitise maksmise nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, asus G.P tööle x postkontoris operaatorina alates 17.oktoobrist 1994.a.. Tööle asumise kohta sõlmiti G.P tööleping nr.107. G.P töötas Jõhvi postkontoris mitmetel töödel ning täiendas töö käigus oma kvalifikatsiooni pidevalt. Aktsiaseltsi EP x postkontoris toimunud viimase reorganiseerimise tulemusena karmistati x postkontoris töö norme ning tihendati G.P tööpäeva selliselt, et G.P tööülesanneteks said peale ümberkorraldusi tööd, mida varem tegid kaks töötajat. Hagiavalduse kohaselt üks varem seda tööd teinud töötaja koondati. Suurenenud töökoormuse tõttu halvenes G.P tervis iga päevaga, mille tulemusena muutus G.P ärrituvaks, närviliseks, temal esinesid pidevad pea – ja südamevalud. Alates 2005.a. augustist palus G.P korduvalt personalitöötajat ja x postkontori juhatajat väljastada temale kirjalik tööjuhend, kuid need GP nõudmised jäid tulemusteta. Lõpuks, hagiavalduse kohaselt, langes GP depressiooni ning ei näinud enam muud väljapääsu kui vahetada töökohta. 17.novembril 2005.a. esitas G.P omal algatusel Aktsiaseltsi EP kirjaliku avalduse palvega lõpetada G.P tööleping alates 30.novembrist 2005.a. so 13 – päeva pärast. Aktsiaseltsi EP juhtkond vastas G.P, et tööleping temaga lõpetatakse alates 17.detsembrist 2005.a. so pärast ühe kuu (30 – päeva) möödumist avalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt tundus GP olukord nii pingeline, et ta ei olnud nõus Aktsiaseltsi EP juhtkonna otsusega lõpetada tööleping temaga 30.detsembrist 2005.a.. G.P kirjutas 24.novembril 2005.a. Aktsiaseltsi EP juhtkonnale uue avalduse paludes enda vabastamist varem so alates 30.novembrist 2005.a.. Sellele avaldusele G.P vastust ei saanud ning arvates, et Aktsiaseltsi EP juhtkond nõustus tema teise avaldusega, jäi GP omavoliliselt töölt koju alates 30.novembrist 2005.a.. Koju jäädes oli, hagiavalduse kohaselt, G.P loodud ettekujutus, et alates 30.novembrist 2005.a. hakkab G.P tööd tegema töötaja, kes asendas G.P puhkuse ajal ning alates 01.jaanuarist 2006.a. on G.P asemele võetud tööle juba uus töötaja. Hagiavalduse kohaselt oli G.P üllatunud, kui sai teada, et Aktsiaselts EP oli

välja andnud käskkirja nr.451, millega lõpetati G.P tööleping TLS §86 p.6 alusel alates 01.detsembrist 2005.a. seoses G.P poolse töökohustuste omavolilise täitmata jätmisega. G.P asus hagiavalduses seisukohale, et tööle võtmisel ja reorganiseerimiste läbiviimisel ei järgita Aktsiaseltsi EP poolt absoluutselt TLS – is kehtestatud nõudeid. Aktsiaseltsi EP juhtkond suhtus G.P täiesti südametult, aga samuti asus G.P seisukohale, et tema psüühiline seisund sai kannatada Aktsiaseltsi EP süül. Pärast töölt lahkumist vajas G.P ravi psühhiaatri juures. Alates 02.veebruarist 2006.a. kuni 06.veebruarini 2006.a. viibis G.P SA Ahtme Haigla psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil. Palus hagiavalduse rahuldada ja kõik kohtukulud panna kostja, Aktsiaselts EP, kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt (tl.46-49) kostja, Aktsiaselts EP, hagi ei tunnistanud ja palus hagi jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 17.novembril 2005.a. esitas G.P Aktsiaseltsile EP avalduse, mille kohaselt palus G.P lõpetada temaga tööleping 30.novembril 2005.a. omal soovil. Vastavalt TLS §79 lg.1 sätetele peab töötaja töölepingu lõpetamisest omal soovil tööandjale ette teatama vähemalt 1 – kuu. Aktsiaselts EP teatas kirjalikult G.P, et suure töökoormuse tõttu ei ole Aktsiaselts EP nõus lõpetama töölepingut G.P alates 30.novembrist 2005.a.. Kirjaliku vastuse kohaselt oli Aktsiaseltsil EP õigus nõuda, et G.P täidaks oma tööülesandeid kuni etteteatamistähtaja lõpuni so kuni 16.detsembrini 2005.a.. Kirjaliku vastuse kohaselt ei esitanud G.P Aktsiaseltsile EP mitte ühtegi arstitõendit oma tervisliku seisundi kohta, mille tõttu peab Aktsiaselts EP paljasõnaliseks G.P poolt hagiavalduses toodud väidet, et G.P soovis lõpetada töölepingu enne etteteatamistähtaja möödumist tervislikel põhjustel. Kirjaliku vastuse kohaselt lahkus G.P omavoliliselt töölt 30.novembril 2005.a., millega pani toime jämeda töökohustuste rikkumise. Vastavalt Aktsiaseltsi EP töösisekorraeeskirjade p.7.6.b loetakse töötaja mõjuva põhjuseta töölt puudumine selliseks töötajapoolseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse karistada töötajat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS §86 p.6 ja TLS §103 lg.2 alusel. Kirjaliku vastuse kohaselt, kui töötaja lahkub enne seaduses ettenähtud etteteatamistähtaja möödumist töölt, siis on tööandjal õigus valida: a) lõpetada tööleping töötajaga töötaja avalduses näidatud ajal ning nõuda töötajalt TLS §84 lg.2 alusel hüvitise maksmist tööandjale iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest või b) lõpetada töötajaga tööleping TLS §86 p.6 alusel töötajapoolse töökohustuse jämeda rikkumise tõttu. Kirjaliku vastuse kohaselt valis Aktsiaselts EP teise käitumisvariandi ning määras 01.detsembril 2005.a. G.P distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise, kuna G.P oli alates 30.novembrist 2005.a. mõjuva põhjuseta töölt puudunud ning teatanud Aktsiaseltsi EP esindajale, et ei kavatse enam tööle ilmuda. Töölepingu lõpetamise päevaks luges Aktsiaselts EP päeva, mis järgnes vahetult sellele päevale, kui G.P omavoliliselt enam tööle ei ilmunud. Kirjaliku vastuse kohaselt, ei ole G.P mitte kunagi esitanud Aktsiaseltsile EP arstitõendeid selle

kohta, et G.P tervislik seisund halvenes just Aktsiaseltsi EP süül, mille tõttu palub Aktsiaselts EP jätta G.P mittevaralise nõude rahuldamata. Kirjalikus vastuses asus Aktsiaselts EP seisukohale, et G.P omavoliline töölt lahkumine pani tööandja raskesse olukorda ja tingis paljude x postkontori töötajate ületunnitöö vajaduse. Aasta lõpus on Aktsiaseltsi EP töökoormus oluliselt suurem, kui muul ajal aastas. Kuna G.P keeldus enda asemele uusi töötajaid välja õpetamast, siis oli Aktsiaselts EP sunnitud võtma ajutiselt tööle endise Aktsiaseltsi EP töötaja, L.U, kes ajavahemikus alates 01.detsembrist 2005.a. kuni 13.jaanuarini 2006.a. õpetas välja uusi töötajaid. Aktsiaselts EP asus seisukohale, et Ida – Virumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 24.jaanuari 2006.a. otsus G.P nõuete Aktsiaseltsi EP vastu rahuldamata jätmise kohta oli igati seaduslik ja põhjendatud.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja, G.P ja tema nõustaja, V.K, paluvad kohtuistungil hagi rahuldada. Hageja, G.P ja tema nõustaja, V.K, selgitasid kohtuistungil, et töökohustusi ei tehtud G.P kunagi teatavaks kirjalikult. 2005.a. augustis palus G.P väljastada endale kirjalikult töökohustused, kuid seda ei tehtud. Hageja, G.P, arvates oli tema töökoormus nii suur, et selle tõttu halvenes tema tervis. G.P ei näinud enam muud väljapääsu, kui tööleping Aktsiaseltsiga EP lõpetada. 17.novembril 2005.a. esitas G.P Aktsiaseltsile EP avalduse töölepingu lõpetamise kohta alates 29.novembrist 2005.a.. Aktsiaseltsilt EP sai G.P vastuse, et tööleping hagejaga lõpetatakse 17.detsembril 2005.a.. G.P ei olnud sellega rahul ja kirjutas Aktsiaseltsile EP uue avalduse töölepingu lõpetamise kohta 30.novembrist 2005.a.. Teisele avaldusele G.P Aktsiaseltsilt EP vastust enam ei saanud, mille tõttu tegi G.P ise järelduse, et Aktsiaselts EP on tema avaldusega nõustunud. 29.novembril 2005.a. oli G.P viimast päeva tööl ja rohkem G.P enam tööle ei läinudki. G.P tunnistas kohtuistungil, et 21.novembri 2005.a. õhtul helistas hagejale Aktsiaseltsi EP töötaja I.T, kes ähvardas G.P, et katsugu viimane ainult 30.novembril 2005.a. mitte tööle tulla. Samas selgitas I.T G.P, et Aktsiaselts EP lõpetab temaga töölepingu 17.detsembril 2005.a. omal soovil ning kuni selle ajani peab G.P tööl olema. Töövaidluskomisjoni otsusega ei ole G.P rahul selle tõttu, et töövaidluskomisjon ei arvestanud asjaolu, et G.P ei soovinudki tegelikult töölt lahkuda. Pärast omal soovil lahkumisavalduse kirjutamist ootas G.P, et teda palutakse tööle edasi jääda ning temale antakse tööle appi abiline. Midagi sellist aja ei juhtunud. G.P selgitas kohtule, et temale öeldi Aktsiaseltsi EP töötajate poolt, et pärast G.P lahkumist võetakse tema poolt tehtud tööd tegema kaks töötajat.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Aktsiaseltsi EP, lepinguline esindaja, õigusnõunik, Margus Tali, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Leidis kohtuistungil, et töölepingu lõpetamine G.P TLS §86 p.6 alusel oli põhjendatud ja seaduslik, kuna G.P lahkus omavoliliselt töölt enne 1 – kuulise etteteatamistähtaja möödumist, millega pani G.P toime distsiplinaarüleastumise, mille eest näevad Aktsiaseltsi EP töösiseeeskirjad ette distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamist TLS §86 p.6 alusel, nagu Aktsiaselts EP ka toimis. Kõik kohtukulud palus õigusnõunik Margus Tali jätta G.P enda kanda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Tunnistaja, M.I, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et G.Pi töölt vallandamise üksikasju tunnistaja täpselt ei tea. Tunnistaja teab, et G.P töötas ajalehtede ja ajakirjade müügi spetsialistina. Tunnistaja teab, et G.P kirjutas juhtkonnale avalduse, et temal on üksi raske, abilist ei ole, mille tõttu soovib töölt omal soovil lahkuda alates 29.novembrist 2005.a.. 30.novembril 2005.a. G.P enam tööle ei tulnud. Tunnistaja ei tea täpselt, kuidas G.P avaldust lahendati, kuid tunnistaja on kuulnud, et 29.novembrist 2005.a. Aktsiaseltsi EP juhtkond G.P töölt koju jääda ei lubanud. Tunnistaja, E.K, ütlustega kohutistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja viibis G.P töölepingu lõpetamise ajal puhkusel. Pärast tööle tulemist sai tunnistaja töökaaslaste käest teada, et sellel ajal kui tunnistaja oli puhkusel, vabastati G.P töölt. Tunnistaja teada töötas G.P enne töölt vabastamist postitöötlejana. Tema töökoormus oli hästi suur. G.P tegi Aktsiaseltsi EP juhtkonnale pidevalt ettepanekuid, et temale leitaks abiline. Kuidas Aktsiaselts EP G.P ettepanekud lahendas, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja, L.U, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et G.P töölt vabastamise ajal tunnistaja enam Aktsiaseltsis EP ei töötanud. Varem töötas tunnistaja G.P koos, kuid 31.detsembril 2004.a. tunnistaja koondati. Tunnistaja käis tööl Aktsiaseltsis EP ainult ajutiselt, kui oli vaja G.P asendada, kas haiguse ajal või puhkuse ajal. Tunnistaja teada töötas G.P Aktsiaseltsis EP müügispetsialistina. 29.novembril 2005.a. helistas tunnistajale x postkontori juhataja K.M kes palus tunnistajal tööle tulla, sest G.P läheb töölt ära. Tunnistaja sai tööle tulla alles 01.detsembril 2005.a., siis G.P enam tööl ei olnud. Tunnistaja töötas ajutiselt kaks kuud, mille jooksul õpetas G.P asemele välja uue töötaja. Kuni koondamiseni 2004.a. tegid tunnistaja ja G.P sama tööd kahekesi. Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. G.P sõlmitud töölepinguga nr.107/1994 17.oktoobrist 1994.a. (tl.7-8). Materiaalse vastutuse lepinguga nr.107 17.oktoobrist 1994.a. (tl.9-10). G.P allkirjaga 19.maist 1995.a. (tl.11). G.P sõlmitud töölepingu

tingimuste muutmisega 01.veebruarist 1996.a. (tl.12-13). G.P sõlmitud töölepingu tingimuste muutmisega 11.novembrist 2004.a. (tl.14). G.P sõlmitud töölepingu tingimuste muutmisega 28.detsembrist 2004.a. (tl.15). Aktsiaseltsi EP ettepanekuga G.P 01.oktoobrist 2004.a. töötingimuste muutmiseks (tl16). Aktsiaseltsi EP teatisega 18.aprillist 2005.a. G.P teenindusvõrgu optimeerimisest (tl.17). G.P avaldusega Aktsiaseltsile EP 24.novembrist 2005.a. (tl.18), milles G.P palub ennast töölt vabastada TLS §84 lg.2 alusel enne etteteatamistähtaja möödumist. G.P avaldusega Aktsiaseltsile EP 17.novembrist 2005.a. (tl.19), milles G.P palub ennast vabastada töölt omal soovi alates 30.novembrist 2005.a.. Avaldusel resolutsioon, et 30.novembrist 2005.a. ei ole võimalik G.P töölepingut lõpetada, tööleping G.P lõpetatakse 17.detsembril 2005.a., G.P viimaseks tööpäevaks on 16.detsember 2005.a.. Aktsiaseltsi EP kirjaliku vastusega 21.novembrist 2005.a. G.P (tl.20), milles Aktsiaselts EP teatas G.P, et ei pea võimalikuks töölepingu lõpetamist TLS §76 alusel poolte kokkuleppel alates 30.novembrist 2005.a., vaid tööleping lõpetatakse G.P TLS §79 lg.1 alusel omal soovil alates 17.detsembrist 2005.a. ning G.P viimaseks tööpäevaks on 16.detsember 2005.a.. G.P kirjaliku avaldusega 09.detsembrist 2005.a. (tl.21), milles G.P palub saata tööraamatu postiga kodusele aadressile. Aktsiaseltsi EP käskkirjaga nr.451 (tl.21), G.P distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu TLS §86 p.6 alusel lõpetamise alates 01.detsembrist 2005.a. kohta. G.P sõlmitud töölepingu nr.107/1994 lõpetamisega 01.detsembrist 2004.a. (tl.22). Aktsiaseltsi EP tõendiga nr.1-49 13.jaanuarist 2006.a. G.P keskmise palga kohta (tl.23), mille kohaselt moodustus G.P keskmine palk 4 804.- krooni kuus. L.U töölepinguga ja materiaalse vastutuse lepinguga (tl.24-30). Ida – Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni otsusega 24.jaanuarist 2006.a. töövaidlusasjas nr.9.02-02/2910-2005 (tl.31-33), millega jäeti kõik G.P nõuded Aktsiaseltsi Eesti Post vastu rahuldamata. Viru Maakohtu määrusega 02.märtsist 2006.a. (tl.34-36). G.P poolt esitatud muudetud hagiavaldusega 17.märtsist 2006.a. (tl.39). Fotoärakirjaga G.P avaldusest töövaidluskomisjonile 12.detsembrist 2005.a. (tl.40). Maksekorraldustega riigilõivu tasumise kohta (tl.41-42). Viru Maakohtu määrusega 22.märtsist 2006.a. (tl.43). Aktsiaseltsi Eesti Post kirjaliku vastusega G.P hagile (tl.46-49). x piirkondliku postkontori juhataja K.M ettekandega (tl.51). Aktsiaseltsi EP töösisekorra eeskirjadega (tl.52-60), mille p.7.6 b) ja k) kohaselt loeb tööandja esmaseks jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse lõpetada töötajaga tööleping ka siis, kui töötajal ei ole distsiplinaarkaristust – töötaja mõjuva põhjuseta töölt puudumise, aga samuti töötaja muu süülise tegevuse, mille raskusastme või tähtsuse tõttu ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist. Aktsiaseltsi EP kirjaga 21.märtsist 2007.a. (tl.67). Aktsiaseltsis EP kehtiva kollektiivlepinguga (tl.68-88). GP enda taotluse alusel Sihtasutusest Ahtme Haigla välja nõutud väljavõttega G.P haigusloost (tl.90). Kohtuistungi protokolliga 02.maist 2007.a. (tl.101-102). G.P kirjaliku avaldusega 02.maist 2007.a. kohtuniku taandamiseks (tl.103). Viru Maakohtu määrusega 08.maist

2007.a. (tl.104-105), G.P taanduse rahuldamise kohta. Ida Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni kirjaga 12.veebruarist 2008.a. (tl.116). G.P kirjaliku avaldusega kohtule 24.märtsist 2008.a. (tl.123), milles G.P taotleb kohtuistungi edasilükkamist. 24.märtsil 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.124126). 29.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.129-137). Kohtuistungil avaldatud Ida – Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni töövaidlustoimiku nr.9.02-02/2910-2005 materjalidega. Töövaidlustoimiku materjalidega luges kohus tõendatuks, et Aktsiaselts EP teatas G.P juba 22.novembril 2005.a. kirjalikult, et ei pea võimalikuks töölepingu lõpetamist 30.novembrist 2005.a., vaid loeb G.P viimaseks tööpäevaks 16.detsembri 2005.a.. TLS §50 järgi on töötaja üheks põhikohustuseks täita tööandja seaduslikke korraldusi. Aktsiaseltsi EP kirjaliku korralduse G.P töötada kuni 17.detsembrini 2005.a. luges kohus tööandja seaduslikuks korralduseks, mida G.P oli kohustatud vastavalt temaga sõlmitud töölepingule täitma. G.P teatas Aktsiaseltsile EP kirjalikus avalduses, et ta keeldub täitma temale antud seaduslikku korraldust töötada kuni 17.detsembrini 2008.a.. Nii töövaidluskomisjon kui ka kohus lugesid tõendatuks, et G.P oli töötanud postiasutuses ligi 11 aastat ning oli selle tõttu väga hästi teadlik, et tema töökohustused vajavad igapäevast täitmist ning Aktsiaseltsil EP on vaja leida G.P töölt lahkumise kuupäevaks uus töötaja, aga samuti ka see uus töötaja välja õpetada. Aktsiaseltsi EP seisukoha kohaselt oli selleks vajalik vähemalt ühekuuline tähtaeg. Aktsiaselts EP tegi G.P ettepaneku aidata uue töötaja väljaõpetamisel kuni 16.detsembrini 2005.a.. G.P aga keeldus sellest ebaseaduslikult ning lahkus omavoliliselt ja ebaseaduslikult töölt alates 30.novembrist 2005.a., millega pani toime oma töökohustuste ühekordse jämeda rikkumise, mille eest tekkis Aktsiaseltsil EP õigus lõpetada distsiplinaarkaristuse korras G.P tööleping TLS §86 p.6 alusel.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §79 sätteid, mille kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine, teatab töötaja lepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last. TLS §81 kohaselt esitab töötaja töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg.2 ning TLS § 80 lg.1, p.3 ja lg.2 ettenähtud alustel tööandjale kirjaliku tõendi lepingu lõpetamise põhjuse kohta. TLS §84 kohaselt tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvitusena

keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. TLS §86 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist: 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel; 3) töötajate koondamisel; 4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu; 5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel; 7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel; 8) töötaja vääritu teo tõttu; 9) töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu; 10) töötaja vanuse tõttu; 11) põhikohaga töötaja töölevõtmisel ning 12) töötaja korruptiivse teo tõttu. „Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse“ §28 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta, kui see on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus. Kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms.), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et G.P hagi Aktsiaseltsi EP vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks kohtuistungil nii tunnistajate ütlustega kui ka kohtuistungil uuritud muude tõenditega, et Aktsiaselts EP teatas G.P juba 22.novembril 2005.a. kirjalikult, et ei pea võimalikuks töölepingu lõpetamist 30.novembrist 2005.a., vaid loeb G.P viimaseks tööpäevaks 16.detsembri 2005.a.. TLS §50 järgi on töötaja üheks põhikohustuseks täita tööandja seaduslikke korraldusi. Aktsiaseltsi EP kirjaliku korralduse G.P töötada kuni 17.detsembrini 2005.a. luges kohus tööandja seaduslikuks korralduseks, mida G.P oli kohustatud vastavalt temaga sõlmitud töölepingule täitma. G.P teatas Aktsiaseltsile EP kirjalikus avalduses, et ta keeldub täitma temale antud seaduslikku korraldust töötada kuni

17.detsembrini 2008.a.. Kohus luges tõendatuks, et G.P oli töötanud postiasutuses ligi 11 aastat ning oli selle tõttu väga hästi teadlik, et tema töökohustused vajavad igapäevast täitmist ning Aktsiaseltsil EP on vaja leida G.P töölt lahkumise kuupäevaks uus töötaja, aga samuti ka see uus töötaja välja õpetada. Aktsiaseltsi EP seisukoha kohaselt oli selleks vajalik vähemalt ühekuuline tähtaeg. Aktsiaselts EP tegi G.P ettepaneku aidata uue töötaja väljaõpetamisel kuni 16.detsembrini 2005.a.. G.P aga keeldus sellest ebaseaduslikult ning lahkus omavoliliselt ja ebaseaduslikult töölt alates 30.novembrist 2005.a., millega pani toime oma töökohustuste ühekordse jämeda rikkumise, mille eest tekkis Aktsiaseltsil EP õigus lõpetada distsiplinaarkaristuse korras G.P tööleping TLS §86 p.6 alusel. Tunnistaja L.U ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tegelikult kulus Aktsiaseltsil EP G.P asemele uue töötaja väljaõpetamiseks ühe kuu asemel kaks kuud, millega loeb kohus põhjendatus ja seaduslikuks Aktsiaseltsi EP korralduse G.P töötada etteteatamistähtaja lõpuni, kuna G.P ei olnud esitanud ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta, et, seadusest tulenevalt, peaks Aktsiaselts EP lõpetama temaga töölepingu varem. Kohus luges tõendatuks, et distsiplinaarkaristuse määramine töölt omavoliliselt lahkumise eest ei tulnud G.P üllatusena. G.P enda seletusega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et 21.novembri 2005.a. õhtul helistas hagejale Aktsiaseltsi EP töötaja I.T, kes ähvardas G.P, et katsugu viimane ainult 30.novembril 2005.a. mitte tööle tulla. Samas selgitas I.T G.P, et Aktsiaselts EP lõpetab temaga töölepingu 17.detsembril 2005.a. omal soovil ning kuni selle ajani peab G.P tööl olema. Kohus luges tõendatuks, et „Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse“ §28 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta, kui see on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus. Kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms.), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kohtuistungil selliseid asjaolusid ei tuvastatud, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et G.P määrati distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS §86 p.6 alusel Aktsiaseltsi EP poolt õigesti ja seaduslikult, mille tõttu tuleb G.P hagi jätta kõigi nõuete osas rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse luges kohus seaduslikuks ja põhjendatuks. Kohus selgitab G.P, et töölepingu varem lõpetamiseks oleks G.P pidanud tõendama TLS §81 kohaselt töölepingu lõpetamise põhjusi ning esitama

tööandjale kirjaliku tõendi lepingu lõpetamise põhjuse kohta. Töölepingu lõpetamise põhjusteks enne etteteatamistähtaja möödumist on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine. Mitte ühtegi nendest põhjustest ei leidnud kohtuistungil tõendamist. G.P haiguslooga luges kohus tõendatuks, et G.P haigestus alles peale töölepingu lõpetamist ning Aktsiaseltsis EP töötamise ajal oli G.P terve. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta G.P kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.