Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 19.02.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. 07.05.2007.a hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid pooled 19.12.2005.a korteriomandi notariaalse müügilepingu. Lepingu p 1.1.1. kohaselt oli müügilepingu esemeks korteriomand koos kõigi selle oluliste osade ja päraldistega ning selle koosseisus on 608/4051 mõttelist osa maatükist asukohaga XxxTallinn ning reaalosana korter nr 5. Lepingu p 4.1. kohaselt oli kostjal kohustus anda korteriomand hageja otsesesse valdusesse hiljemalt 23.12.2005.a. Lepingu p 4.1. rikkumise puhul pidi kostja tasuma hagejale leppetrahvi 0,25 % müügihinnast iga viivitatud päeva eest. Otsese valduse korteriomandile sai hageja kostjalt 11.01.2006.a., s.o. 19 päeva hiljem, kui lepingu p-s 4.1. oli kokku lepitud. Korteriomandi müügihind oli vastavalt Lepingu p 3.1. 1 350’000.- krooni. Leppetrahv iga viivitatud päeva eest on seega 1’350’000 x 0,25 / 100 = 3’375.- krooni. Kostja oli üleandmise viivituses 19 päeva, mistõttu on hageja leppetrahvinõue kostja vastu 19 x 3’375.- = 64’125.- krooni. Lepingu p 4.5.1. kohaselt oli kostja kohustatud tagama vee- ja kanalisatsiooni, gaasi ning elektri liitumise omal kulul hiljemalt 23.12.2005.a. Peale korteriomandi omandamist on kostja esitanud hagejale tasumiseks üürikviitungeid, kuid varjanud tarbitud vee, gaasi ja elektri koguseid. Hageja esitas kostjale 20.01.2007.a. pretensiooni lepingu täitmatajätmise kohta. Hageja osundas, et köök-elutoas, vannitoas ja magamistoas puudub juhtmetes vool ning võimatu on paigaldada laevalgusteid, osades seinakontaktides puudub vool. Samuti teatas hageja, et nõuab leppetrahvi tasumist korteri üleandmisega viivitamise eest. Kostja on hageja poolt esitatud pretensiooni osaliselt täitnud - 07.03.2007.a alates on vannitoas, magamistoas ja köök-elutoas juhtmetes vool. Tasumata on leppetrahv. Kostja lülitas peale pretensiooni saamist 02.02.2007.a. Lubja 7b-5 korteri elektrikilbist välja ning keeras elektrikilbi lukku, samal päeval lülitas ta välja ka gaasi. Kostja ei võimalda juurdepääsu elektrikilbile ega nõustunud pika perioodi vältel gaasi tagasilülitamisega Lubja 7b-5 korterisse. Kostja ei anna elamu teise sissepääsu võtit ning ühtlasi ei ole hagejal juurdepääsu keldrisse, kus asuvad mõõdikud. Kostja on esitanud hagejale tasumiseks üürikviitungeid tarbitud kommunaalteenuste jms eest, kuid vaatamata hageja korduvatele palvetele pole kordagi esitanud vastavate kalkulatsioonide aluseks olevaid andmeid ega dokumente. Hageja on talle esitatud üürikviitungitel nimetatud summad kostjale heauskselt tasunud, kuid hagejal on alust arvata, et kostja on vastavate summade saamisega alusetult rikastunud. Antud juhul puudub kokkulepe, mille kohaselt kostja valitseks ainuisikuliselt tarbijapaigaldisi või keldrit. Hagejal puudub juurdepääs mõõdikutele ning kostja ei võimalda tal vastavate näitudega tutvuda (kuivõrd need asuvad lukustatud ruumides). Hageja huvi on kasutada talle kuuluvat korteriomandit elamiseks, mis ei ole võimalik ilma elektri ja gaasita. Hagejal soovib tasuda tarbitud kommunaalteenuste eest õiglast hinda vastavalt tema poolt tarbitud kommunaalteenustele ning selleks peab tal olema ligipääs vastavatele tarbijapaigaldistele. Hagejale kuulub 608/6008 suurune mõtteline osa kaasomandist (kinnistust), mistõttu on hagejal omandiõigus samas ulatuses ka kõigi tarbijapaigaldiste ja keldri üle, mis samuti pole kellegi omandi reaalosaks. Kaasomandi ulatuse piiritlemine on oluline ka hageja kulude hüvitamise ulatuse määratlemisel. Kõik kaasomanikud kannavad kulutusi proportsionaalselt. Sellest tulenevalt puudub ka kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt kulutuste hüvitamist

disproportsionaalselt ning selliselt hüvitatud kulutused tuleb kaasomandi ulatust ületavas osas tagastada. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud ehk antud juhul on kostja saanud hagejalt ülemääraselt hüvitatud kulutusi ühise asja valitsemisega seoses. Hagejale teadaolevalt on AS Eesti Gaas esitanud Xxx hoone gaasiga varustamise eest ajavahemikul 02.11.2006.a. kuni 31.01.2007.a. kostjale gaasiarveid kokku summas 19 179, 50 krooni. Hageja poolt kostjale tasumisele kuuluv hüvitis gaasi eest oleks proportsionaalselt tema kaasomandi ulatusega pidanud olema 608 x 19 179, 50 / 6008 = 1’940,93 krooni. Kostja on nõudnud hagejalt gaasi ja kütte (so gaasiküte) eest 13’868 krooni (sh 22.01.2007.a. üürikviitungil real nr 11 kajastatud täiendav kulutus summas 8’512 krooni, mida kostja põhjendas suuliselt hagejale AS Eesti Gaas poolt esitatud arvega). Hageja rõhutab, et nimetatud kulutused on tehtud pärast liitumislepingu sõlmimist, ometigi on kostja nõudnud hagejalt gaasi eest tasumist ka enne liitumislepingu sõlmimist. Näiteks 05.09.2006.a. on kostja esitanud üüriarve, mille kohaselt tuli tasuda gaasi (so gaasikütte) eest 2’000 krooni, kuigi sel ajal ei olnud liitumislepingut veel sõlmitudki. Hageja sellest 05.09.2006.a. teadlik ei olnud, vaid tasus heauskselt tarbitud gaasi eest. Hageja ei saa aru, mille eest ta näiteks üüri on tasunud. Hageja ja kostja vahel puudub üürileping. Hageja on Lubja 7b-5 korteri omanik. Hageja palub välja mõista NH A A kasuks leppetrahvina 64 125 krooni, kohustada NH hoiduma kommunaalteenuste (sh elektri-ja gaasivarustuse) omavolilisest sulgemisest A A suhtes, kohustada NH võimaldama A A juurdepääs Xxx elamu keldrisse jm üldkasutatavatesse ruumidesse, milles asuvad tarbijapaigaldised (mõõdikud) ning andma selleks üle A A võtmed elamu keldrisse ja võtmed, mis võimaldaksid sissepääsu elamu tagauksest, kohustada NH tagastama A A üüriarvete eest tasumisel alusetult saadu. 19.07.2007.a kohtusse saabunud täienduste kohaselt 07.12.2005.a. sõlmisid ALG L AS, hageja ja kostja broneerimislepingu Xxx korteri nr 5 osas, mille lisas nr 3 lepiti kokku müüdava korteri viimistlustasemes. Pooled olid muuhulgas kokku leppinud korteri seinte ja lagede katmises kipsplaatidega, aga samuti nende pahteldamises ja värvimises. Sama lepingu punkti 5.5. kohaselt oli kostja kohustatud korteri valduse üle andma hiljemalt 23.12.2005.a. kokku lepitud viimistlusastmes. Seega oli kostja kohustus tagada kõigi selliste tööde teostamine ja lõpetamine hiljemalt 23.12.2005.a ja kostja on süüdi korteri hilinemisega üleandmises. Reaalselt ei saanud hageja korteri valdust enne 2006.a. veebruari, kuivõrd kuni selle ajani puudus Xxx- 5 korteril välisuks, mistõttu selle kasutamine ja valdamine oli võimatu. Korteri välisukse paigaldamine oli samuti kostja kohustus. Kostja lülitas hageja elektri välja oluliselt sagedamini, kui seda on oma vastuses väitnud kostja. Lisaks sellele pole kostja kordagi hagejat informeerinud tema poolt väidetud ajutistest elektrikatkestustest seoses elektritöödega ning kostja vastusele lisatud teadet 02.02.2007.a. elektrikatkestuse kohta näeb hageja esmakordselt. 05.11.2007.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt ei ole hageja kunagi vannitoa remonttööde teostamist nõudnud ega tellinud ega olnud ka selliste tööde teostamistest üldse teadlik. Vastavad asjaolud selgusid hagejale alles kostja poolt kohtule esitatud vastustest. Kostja poolt esitatud materjalidest nähtub, et kostja sõlmis A K lepingu remonditööde teostamiseks 22.12.2005.a., so 1 päev enne kokkulepitud korteri üleandmise tähtpäeva. Tööde lõpptähtajaks on töövõtulepingus märgitud 10.01.2006.a. ehk 1 päev enne korteri üleandmisakti allakirjutamist. Kohtule esitatud tööettevõtulepingu puhul võib seetõttu olla üldse tegemist fiktiivse lepinguga, mis on kostja poolt esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest.

Kostja poolt kohtule esitatud arvestused ei ole tõendatud ega põhjendatud. Selliste nõuete esitamisel on tegemist kostja omavoliga. Lisaks sellele pole tõendatud esitatud arvete tasumine kostja poolt. Hageja näeb kostja poolt kohtule esitatud makseteatisi ja kulude arvestusi esmakordselt. Lisaks sellele jäävad paljud kostja poolt välja toodud arvestused hageja jaoks arusaamatuks. Selliselt on ka näiteks hageja jaoks arusaamatu kostja enda peaaegu olematud gaasikulud ja teistest madalam elektrikulu, kuigi kostja poolt kasutatav korter on kogu maja suurim (üle 300 m2). Hageja on ise ostnud endale postkasti, tasunud prügikonteineri eest, aga samuti tasunud maamaksu. Hagejale teadaolevalt sõlmis kostja Eesti Gaasiga gaasivarustuse lepingu alles novembris 2006.a. Hageja saab alusetu säästmise nõude esitamisel tugineda ainult kostja enda poolt esitatud dokumentidele ja andmetele. Sellest tulenevalt tuleb kõik kulutused käesoleval juhul jagada proportsionaalselt vastavalt korteriomandite suurusele. Hageja lähtub oma arvestustes sellest, et talle kuulub 608/6008 Xxx asuvast ehitisest. Kulutustele ei saa lisada juurde kostja kulutusi oma kohustuste täitmise osas (sh maja ehitamise ja erinevate puuduste kõrvaldamise osas). Korteriomandi müügilepingu punkti 4.3 kohaselt ostis hageja enda korteriomandi ilma ühegi varasema võla või kohustuseta. Alates 2007.a. maist/juunist on gaasi, prügiveo jms eest esitatud arveid juba Xxxkorteriühisusele ning neid summasid ei ole alljärgnevas arvestuses kajastatud, kuivõrd need ei ole seotud kostja arvutuste ja nõuetega. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et Xxxkulud ajavahemikul 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. on olnud järgmised: Elektrikulu ajavahemikul 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. on kogu maja peale kokku 8’917,09 krooni, millest 608/6008 moodustab 902,40 krooni. Nimetatud summa osas on arvestatud hinda, mida Eesti Energia on küsinud tarbitud elektri eest. NH varasemad võlgnevused ja nendest tekkinud viivised ei saa kuuluda hageja poolt tasumisele. Eesti Energia arved nr 27464639 (millel näidatud tarbimise periood eelneb korteriomandi valduse üleminekule hagejale), nr 29379428 (arve esitatud ajavahemiku eest, mis eelneb osaliselt valduse üleminekule hagejale ning sisaldab ilmselgelt ehitustegevusega seotud elektrikulusid), nr 25804550 (liitumistasu arve varasemast ajast) ja nr 24930665 (liitumistasu arve varasemast ajast) ei ole käesoleval juhul kuidagi vaadeldavad hageja poolt tasumisele kuuluva kuluna. Vee- ja kanalisatsioonikulu ajavahemikul 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. oli kogu maja peale kokku 6319,60 krooni, millest 608/6008 on 639,53 krooni. KÜ arved nr 50001, 50002, 50003 ja 50004 on esitatud tarbimise eest enne korteriomandi valduse üleminekut hagejale, nimetatud summade tasumise nõudmine on põhjendamatu. Prügiveokulu ajavahemikul 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. oli kogu maja peale kokku 1643,80 krooni, millest 608/6008 on 166,35 krooni. Adelan Prügiveod OÜ arve nr TL 16948 on esitatud prügiveo eest enne korteriomandi valduse üleminekut hagejale nagu ka Slops OÜ arve-kviitungid nr 31335, 31610, 32126. Slops OÜ arve-kviitungid nr 32538, 33973, 34004, 33991, 34048, 34450, 34385, 34518, 34781, 34930 on selgelt seotud kostja ehitustegevusega. Kõigi ülalnimetatud arvete puhul ei ole hagejalt kulutuste hüvitamise nõudmine samuti õigustatud ega põhjendatud. Gaasikulu ajavahemikul 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. oli kogu maja peale kokku 38.367,90 krooni, millest 608/6008 on 3.882,77 krooni. Kostja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu mingeid maja üldkulusid ajavahemikul

11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. I OÜ aktid viitavad ehituslike puuduste kõrvaldamisele ja oma kohustute täitmisele kostja poolt ega saa seetõttu puudutada hagejat. I OÜ arve nr 26 elektritööde teostamise eest korteris nr 5 ei saa kuuluda hageja poolt tasumisele põhjusel, et tegemist on selgelt ehituslike puuduste kõrvaldamisega korteris, mis oli kostja kohustus. Hageja ei tea, et jaanuaris 2007.a. oleks keegi tema korteris teostanud ükskõik milliseid elektritöid. On alust arvata, et hageja poolt tegelikult tarbitu on veelgi väiksem kui proportsionaalselt arvestatud kulud. Kostja varasemast tegevusest tulenevalt ei ole samas ka võimalik täielikult usaldada ühtegi kostja poolt esitatud numbrilist näitu. Kostja on kohtule esitanud arusaamatuid ja põhjendamatuid makseteatisi, mille alusel peaks hageja tasuma talle ajavahemiku 20.12.2005.a. kuni 31.05.2007.a. eest kokku 35’959,31 krooni. Hageja kulude osas on kostjale tasutud ajavahemiku 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. eest kokku 21’632,60 krooni, mida tõendavad hagiavaldusele lisatud üürikviitungid ning käesolevale vastusele lisatud pangaväljavõtted. Hageja oleks pidanud tasuma ajavahemiku 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. eest kõigi kulutuste osas kokku 5’591,05 krooni. Kostjale on Xxx korter 5 osas perioodi 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. eest tasutud liigselt 16’041,55 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt ajavahemiku 11.01.2006.a. kuni 31.05.2007.a. Xxx korter 5 kulude osas liigselt tasutud 16’041,55 krooni. 13.02.2008.a täpsustuste kohaselt esinesid korteriomandil nii ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kui ka selle üleandmise hetkel olulised puudused. Hagejal olnuks õigus keelduda korteri vastuvõtmisest. Hageja teavitas kostjat puudustest koheselt ja nõudis nende likvideerimist, nõudes samaaegselt ka leppetrahvi tasumist. Seda tegi hageja suuliselt. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ja hageja tegi seda ise. Nimetatut tõendab kostja enda 29.01.2008.a vastuse p 1, milles kostja tunnistab, et hageja nõudis peale korteri üleandmist tasu üleandmisega hilinemise eest. 26.09.2008.a toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et 07.05.2007.a terviktekstis esitatud esimene nõue on esitatud menetlusliku taotlusena, mitte haginõudena. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 15.06.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole korteri hilinemise üleandmises süüdi. Pärast korteriomandi müügilepingu vormistamist palus hageja kostjal teha enne hageja kolimist korterisse vannitoas järgmised tööd: kipsplaatide paigaldamine santehnilise torustiku katmiseks, seinte, põranda ja lae hüdroisolatsiooni paigaldamine, seinte, põranda ja lae pahteldamine ja värvimine. Eelnimetatud tööd ei olnud korteriomandi hinna sees. Hageja palvel teostas kostja hageja korteri vannitoas eelnimetatud ehitustööd töövõtulepingu alusel ajavahemikul 22.12.2005.a kuni 10.01.2006.a. Korteriomandi vastuvõtu-üleandmise akti vormistati 11.01.2006.a. Kostja ei ole selles süüdi, et korteri üleandmine hagejale toimus hiljem, kuna ajavahemikus 22.12.2005.-10.01.2006.a. teostas kostja hageja korteri vannitoas hageja poolt tellitud ehitustööd. 28.12.2005.a, 26.01.2007.a, 02.02.2007.a ja 05.02.2007.a lülitas kostja hageja korteris elektri välja seoses elamu elektrisüsteemi vajalike remonditööde teostamisega. Elektritööde teostamise käigus kõrvaldati puudused elektrisüsteemis, mis tekkisid pärast seda, kui hageja kutsus oma elektriku korteris pistikupesade paigaldamiseks; pärast remondi teostamist oli korter nr 5

ühendatud elamu ühise elektrivõrguga. Samuti teostati vajalikud elektritööd korteris nr 4. Elamu hoovi paigaldati valgusti. Korteriomanikke teavitati elektritööde teostamisest. Kostja pani enda poolt kirjutatud teatise välja elamu trepikotta. Elektri väljalülitamine oli seotud elamu elektrisüsteemi vajalike remonditöödega, ei olnud õigusvastane ning kostja tegevus vastuolus hageja huvidega. Hageja väide gaasi omavolilise väljalülitamise kohta kostja poolt ei vasta tõele. Kelder on kostja ainuomandis. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Xxx , mis moodustab 3078/6008 mõttelist osa maatükist, mille reaalosaks on kolmekorruseline korter nr 4 üldpinnaga 307.8 m2. Kostjale kui korteri nr 4 omanikule kuuluvad ruumid, mis asuvad elamu teisel korrusel, pööningul ja esimesel korrusel. Elamu gaasiküttesüsteem koos gaasimõõtjaga ja korterite gaasimõõtjad asuvad keldris st, et kostja korteriomandi reaalosa piires. Elamus on põranda-ja radiaatoriküte gaasikatla baasil. Katel paikneb elamu 1. korrusel (keldris) asuvas katlaruumis. Elamu on ühendatud olemasoleva linna elektrivõrguga. Elamu elektrikilp asub elamu väliseina juures. Koridori on paigaldatud korterite elektrimõõdikud. Kostja kasutab oma korteri kütmiseks ventilatsiooni agregaati RECU. Kõik seadmed (elektri- ja gaasiküttesüsteem koos gaasimõõtjaga ning korterite elektri- ja gaasimõõtjad) ei kuulu ühtegi korteriomandi reaalosa hulka ning on korteriomanike ühises kasutuses. Elamu teine sissepääs viib keldrisse kostja korterisse, mistõttu võtmed on kostja käes. Kostja ei ole teinud takistusi hagejale mõõdikute vastavate näitudega tutvumiseks kostja juuresolekul. Kõikidel kaasomanikel on õigus ja võimalus siseneda koos kostjaga keldrisse, kuhu on paigaldatud elamu ja korterite gaasimõõdikud, ning tutvuda näitudega ainult kostja juuresolekul. Kostja käitumine kaasomandi valitsemisel ei olnud vastuolus hageja huvidega ning hageja õigusi ei ole rikutud. Hagejal on kostja ees võlgnevus hooldus- ja kommunaalteenuste eest ajavahemikul 01.01.2006 - 22.01.2007.a. Hagi on alusetult saadu osas ainetu. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja 24.09.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt vannitoa remonditööd ei sisaldu korteri lõplikus müügihinnas, kostja soovis teostada vannitoa remonti pärast korteriomandi vastuvõtu-üleandmise akti vormistamist. Hageja nõudis vannitoa remonti enne korteriomandi vastuvõtu-üleandmise akti vormistamist. Kostja omandiõigust keldrile kinnitab "Kaasomanike kokkulepe korteriomandi mõtteliste osade ja reaalosade suuruse muutmiseks ning kinnistamisavaldus". Kostja leiab, et poolte vahel on antud asjas tekkinud lepinguline võlaõiguslik kohustus, mille sisuks on kostja poolt hagejale kommunaalteenuste osutamine ning hageja poolt tarbitud teenuste eest tasumine. Lepingu sõlmimist tõendab asjaolu, et kostja on hagejale teenuseid osutanud ja hageja on tarbimist aktsepteerinud teenuste vastuvõtmisega ning selle eest tasumisega. Suhte olemasolu ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole lepingut kirjalikus vormis sõlminud. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub selgelt tasumisele kuuluvate hooldus- ja kommunaaltasude suurus ning maksetähtaeg. Samuti nähtub, millal ja kui suures ulatuses on hageja makseid tasunud. Hageja võlgnevus hooldus-ja kommunaalteenuste eest moodustab käesoleva seisuga 32’959.32 krooni. Kostja 30.01.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt eraldas kostja hagejale tasuta panipaiga suurusega 1 m2. Rahanõue kostja suhtes on täielikult põhjendamatu. Elektri- ja gaasi väljalülitamine oli seotud vaid majas läbiviidavate remonttöödega.

Hageja on allkirjastanud notariaalse lepingu Kaasomanike korteriomandite mõtteliste osade ja reaalosade suuruse muutmiseks 03.07.2006. Hageja sai kostjalt väljapressimise teel 60’000.- kr. Ostu-müügilepingu sõlmimise käigus hoiatati ALG L esindaja H L poolt, et pindade jagamise projekt on hetkel muutmiste käigus ja et hagejale kuulub vaid korteri pind suurusega 60,8 m2. Igakuiselt majavalitseja pääseb arvestitele ligi näitusid võtma, mille alusel majaühisus saab ka vastavaid arveid kommunaalteenuste eest. Ajavahemikus 20.12.2005 kuni 31.05.2007 on hageja maksnud kommunaalteenuste eest raha summas 3’250.- kr, mis on reaalsest summast tunduvalt väiksem. Hageja pole tasunud elektri tarbimise ja trepikoja remondi eest. Hageja on vaid üks kord kogu selle perioodi jooksul esitanud omakäeliselt märgitud oma veearvestite näidud, mis tõttu on võimatu teha reaalselt tarbitud vee arvestust. Hageja varjab, et tal on veearvestid korteris olemas ja nõuab, et veetarbimist arvestataks korteri pinna järgi, sest see tuleks temale kasuks. Kuigi see arvestusviis on täiesti vale ja ei vasta faktilisele tarbimisele. Elektritasu on võetud vastavalt iga korteri poolt tarbitud kogustele vastavalt olemasolevate elektrimõõtjatele. Korterite elektrimõõdikute juurde ligipääsu võti on olemas majavalitsejal. Praeguseni tasub kostja kogu maja elektri eest. Oma tasu saavad majaelanikud väga lihtsalt välja arvestada soovi korral ka ise. Eesti Energia poolt väljastatud arved kostja nimele tõendavad seda, et kostja neid tasub. Korterid müüdi siseviimistluseta, mis tõttu ehitusprügi oli kõikidelt korteritelt. Üldkasutatavate pindade remondiga tegeles ainult kostja ja tasuta (kõik materjalid kostja kulul), hoovikoristusega tegeleb samuti kostja üksi ja tasuta. Puulehtede ja maja olmeprügi koos ehitusjäätmete väljaveoga seotud kulutused jagati maja kogu elanike vahel. Kütte eest tasu arvestati vaid köetavate pindade kohta. Perioodi 11.01.2006 kuni 31.05.2007 gaasi eest summa oli 38’367,90 EEK, mis teeb köetava ruutmeeri kohta 136,20 kr/m2, mistõttu hageja korteri nr 5 küttetasu peab olema 8’281,04 kr. Elektritarbimise suurusjärk tõestab seda, et krt 3 kasutas vaid elektrikütet, nt seisuga 31.05.2007 oli krt 5 elektrimõõdiku päeva näit 000620 ja krt 3 - 003754. Mõlemad arvestid alustasid mõõtmist üheaegselt ja näidud olid nullis. Hageja korteris teostas elektritöid tema enda poolt valitud elektrik, pärast seda ta hakkas esitama kostja vastu pretensioone elektri osas. Samal hetkel korraldas kostja kogu majas kontrollmõõdistusi seoses maja ekspluatatsiooni üleandmisega. Hageja järjekordselt kasutas momenti ning väljapressimise eesmärgil ei lasknud oma korteris teostada kontrollmõõtmist nii kaua, kui kostja ei vii läbi tema korteris elektrisüsteemi remonti. Elektritööde eest on hageja jätnud tasumata firma I OÜ arve nr 26 summas 5’936.00 kr. Hageja keeldub igasuguste arvete vastuvõtmisest. Kostja on sunnitud temale saatma arveid posti teel tähitud kirjadega, milliseid ta samuti vastu ei võta.

päraldistega, selle koosseisus 608/4051 mõttelise osaga maatükist ja reaalosaga korter nr 5 XxxTallinnas. Leppetrahvi nõue Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on süüdi korteri hilinemisega üleandmises või tingis selle hageja tegevus. Vaidlust ei ole selles, et 19.12.2005.a lepingu (tl 14-24) p 4.1 kohaselt pidi müüja andma korteriomandi kostja valdusesse 23.12.2005.a ja kostja oli kohustatud otsese valduse vastu võtma. Selle kohustuse rikkumisel pidi kostja tasuma leppetrahvi 0,25 % müügihinnast iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole selles, et korteri otsene valdus anti hagejale üle 11.01.2006.a, seega 11 päeva hiljem. Poolte vahel on vaidlus, kas korteri hilinemisega üleandmine oli tingitud kostjast või hagejast tulenevatest asjaoludest. Korteri müüja ja kostja võtsid endale kohustusi korteri müügihinnas sisalduva viimistlustaseme osas nii 07.12.2005.a sõlmitud broneerimislepinguga (tl 197-203) kui ka 19.12.2005.a notariaalse lepingu p-ga 3.1. Nimetatud lepingutest tulenevalt loeb kohus tõendatuks poolte kokkuleppe, mille kohaselt müügihind pidi mõlema lepingu kohaselt sisaldama korteriomandi välisviimistluse, vee- ja kanalisatsiooni liitumise, elektriliitumise 32 A, gaasiliitumise, gaasiküttesüsteemi, veevärgi koos veemõõtjaga, elektrikaabelduse, paigaldatud korteri välisukse ja pakettaknad PVC raamidel, kruntvärviga kaetud seinu ja lagesid, valatud betoonpõrandat (viimistlemata). Korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 43) loeb kohus tõendatuks, et korter anti üle 11.01.2006.a. Pretensiooniga (tl 44) loeb kohus tõendatuks, et 20.01.2007.a teatas hageja kostjale, et juhtmetes ei ole voolu ning hageja on viidanud ka notariaalses lepingus sisalduvale leppetrahvi nõudele ehk sisuliselt viidanud kavatsusele esitada leppetrahvi nõue. Kostja on esitanud analoogse hageja pretensiooni ka varasemast ajast (tl 283). Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et korter ei olnud selle üleandmisel kokkulepitud valmidusastmes ehk polnud teostatud elektriliitumist, samuti polnud paigaldatud veemõõtjat. 19.07.2007.a täiendustes on hageja selgitanud, et reaalselt ei saanud ta korteri valdust enne 2006.a veebruari, kuna korteril puudus välisuks. Kuivõrd leppetrahvi nõudes tugines hageja sellele, et kostja hilines 19 päeva korteri valduse üleandmisega, siis valduse üleandmise aeg veebruaris 2006.a ja korteriukse puudumine vaidluses tähendust ei oma, sest hageja võttis olenemata olulistest puudustest korteri vastu 11.01.2006.a. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks tellinud kostjalt vannitoa remondi või kostja oleks täitnud hageja käsundit vannitoa remondi tellimisel ja korteri üleandmine viibis hagejast tulenevatel asjaoludel. Töövõtulepinguga (tl 112) loeb kohus tõendatuks, et kostja tellis 22.12.2005.a, so üks päev enne korteri üleandmise tähtaega töövõtulepingu alusel tööd hageja vannitoas, milleks muuhulgas olid ka Cyproki paigaldamine santehniliste torustike katmiseks, hüdroisolatsiooni tööd ning põranda ja lae pahteldamine ja värvimine. 19.12.2005. lepingu p 3.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et seinad ja laed on kruntvärviga kaetud. Seega nähtub töövõtulepingust, et üks päev enne kokkulepitud tähtaega ei olnud need tööd tehtud ja kostja on tellinud need töövõtjalt. Tööde vastuvõtu-üleandmise aktiga (tl 113) loeb kohus tõendatuks, et töövõtja andis kostjale tööd üle 10.01.2006.a. Vaidlust ei ole selles, et 11.01.2006.a võttis hageja korteri vastu. Seega hilines kostja lepingu eseme üleandmisega hagejale 19 päeva ja rikkus sellega 19.12.2005.a lepingut. Nimetatust tulenevalt tekkis kostjal lepinguline kohustus leppetrahvi maksmiseks. Tulenevalt 19.12.2005.a lepingu p-dest 3.1 ja 4.1 on hageja leppetrahvi nõue kostja vastu summas 64’125.- kr põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 161 lg 1). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja § 160). Rikkumisest hoidumise nõue VÕS § 1055 lg 1 I lause kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Sama sätte teise lõike

kohaselt ei ole sellist käitumist õigust nõuda, kui seda tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus. Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikelt oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kaudselt kinnitab elektri- ja gaasi väljalülitamist politsei registreering (tl 243), mille kohaselt 07.02.2007.a on vastav hageja avaldus registreeritud. Elektrikatkestusi kostja ei eita, kuid leiab, et lülitas 28.12.2005.a, 26.01.2007.a, 02.02.2007.a ja 05.02.2007.a elektri korteris välja seoses elamu elektrisüsteemi vajalike remonttöödega, eelnevalt teavitati sellest majaelanikke. Hageja teavitamist omaks ei võtnud. 28.12.2005.a elektrikatkestus asjasse ei puutu, kuna korter oli hagejale üle andmata. Aktidega (tl 116-117) loeb kohus tõendatuks, et elektritööde teostamise käigus leidsid aset elektrikatkestused kolmel kostja poolt märgitud päeval. Kostja poolt esitatud teatis 02.02.2007.a elektrikatkestuse kohta (tl 119) ei tõenda selle väljapanekut elanikele. Elektri väljalülitamist ka muudel päevadel kui kostja poolt esile toodu tõendavad tunnistaja A.P ütlused (tl 421) selle kohta, et „elektri väljalülitamised toimusid eri aegadel /.../ N.H ütles, et lülitab mul elektri välja /.../ tema arust ma ei maksnud talle piisavalt raha /.../” ja tunnistaja L.T ütlused (tl 425), mille kohaselt hageja „korteris ei olnud elektrit „1.veebruarist 2007.a kuni sama aasta aprilli keskpaigani /.../ elektrit oli võimalik välja lülitada maja arendajal /.../ maja arendaja oli NH . Ta ei öelnud meile selle kohta midagi ega ka pannud teatist välja elektri väljalülitamise kohta”. Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et kostja kasutas majas elektriühenduse katkestamist võlgnevuste sissenõudmise vahendina, samuti katkestati elekter pikemateks perioodideks. Kostja sellise tegevuse toime hagejale ületab mõistliku arusaama järgi piiri, mida hageja peab taluma kaasomanikevahelises kooselus KOS § 11 lg 1 p 1 järgi. Seega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada NH hoiduma kommunaalteenuste (sh elektri- ja gaasivarustuse) omavolilisest sulgemisest A A suhtes. Võtmete üleandmise nõue Kinnistusraamatu väljavõttega (tl 9-13, 120-121) loeb kohus tõendatuks, et hageja omand korterile 5 tekkis 13.01.2006.a kinnistusraamatu kande alusel ja kostjal korterile 4 23.03.2006.a kinnistusraamatu kande alusel. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr 190110-190114 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandite ese ja sisu määratud kinnistamisavaldusega 05.09.2005.a. Kostja poolt esitatud kuupäevata eksplikatsiooniaktist (tl 122-123), 18.07.2006.a kinnistusosakonnale esitatud eksplikatsiooniaktist (tl 417-418), kaasomanike kokkuleppest korteriomandite mõtteliste osade ja reaalosade suuruse muutmiseks (tl 209-214, 390-395) ei selgu, kellele kuuluvad vaidlusaluse elamu keldriruumid. Notar J.H poolt koostatud lepingus puuduvad lisad plaanide või muude tuvastamist võimaldavad andmete näol, mis võimaldaksid väita, et keldriruumid kuuluvad kostjale. Samuti ei nähtu Harju Maakohtu kinnistusosakonna poolt kohtule saadetud materjalidest, et notar oleks selgitavad plaanid saatnud Harju Maakohtu kinnistusosakonnale (toimiku lisaks olev materjal). Kostja poolt 09.06.2008.a Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud ja kostja allkirja kandev korteri tehnilisi andmeid sisaldav

teatis (tl 384) ei võimalda kohtul anda hinnangut keldriruumide kuuluvuse kohta kostjale. Kostja poolt esitatud plaanid (tl 387-389) on kinnitatud 14.07.2006.a enne notar J.H poolt kinnitatud lepingut, plaanidel puuduvad notariaalse lepingu poolte allkirjad ja need ei saa olla selle lepingu osaks. Iseenesest ei oma see tähendust, sest hageja nõue on suunatud mitte keldri kasutamisele, vaid juurdepääsu võimaldamisele keldrisse ja muudesse üldkasutatavatesse ruumidesse, milles asuvad tarbijapaigaldised (mõõdikud). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et elektri ja gaasi tarbijapaigaldiste näol on tegemist korteriomanike kaasomandisse kuuluva esemega, kelle suhtes korteriomanikud on kaasvaldajad (TsÜS § 53 lg 2, § 54 lg 1 ja 55 lg 1, KOS § 1 lg 1 ja lg 2, AÕS § 50 lg 1). Kuivõrd tõendamist ei leidnud, et keldriruumid kuuluksid kostja reaalosa hulka, peab kostja võimaldama juurdepääsu üldkasutatavates ruumides või lukustatud ustega kappides asuvatele mõõdikutele, hageja nõue juurdepääsu võimaldamiseks ja võtmete üleandmiseks on selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaolu, et 08.08.2007.a on kostja lasknud majahalduril fikseerida näidud enda juuresolekul ja koostanud selle kohta õiendi (tl 215), ei muuda olematuks asjaolu, et kostja on varem nimetatud osas hagejale takistusi teinud. Võlgnevuse nõue Üürikviitungitena pealkirjastatud dokumentidega (tl 8) loeb kohus tõendatuks, et kostja on väljastanud hagejale dokumendid, kus on märgitud erinevad kommunaalteenused koos hinnaga ja märge, kui palju on hageja sularahas maksnud. Arvete maksmist sularahas kinnitavad tunnistaja A.P ütlused (tl 421-423) selle kohta, et „enne ühisuse moodustamist maksin kommunaalkulude arveid sularahas, vastu anti mõnikord kviitung /.../ H ütles suuliselt, palju tuleb maksta ja ma maksin /.../ H eelsitas sularaha/.../ Sama protsess toimus ka teiste majaelanikega, ma olen viibinud A A üüriarve tasumise juures./.../ Erinevalt minust palus A paberit ja allkirja selle kohta, et on maksnud sularahas.” Seega tuleb üürikviitungina pealkirjastatud dokumenti käsitleda kohtu hinnangul täitmise kviitungina (VÕS § 95 lg 1 mõttes). Kuigi nimetatud dokumentidel kajastub ka kostja kui FIE N.H Hansapanga arvelduskonto number, on kviitungitel sõnaselgelt kirjas, et hageja on maksnud kostjale sularahas 18’632,60 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja on panga kaudu tasunud kommunaalteenuste eest 3’000.- kr (tl 244-245). Korteri üleandmise- vastuvõtmise aktilt (tl 43) nähtub, et sellel ei kajastu elektri- ja gaasiarvesti näite, samal ajal kui on olemas veearvesti näidud sooja vee ja külma vee kohta. Nimetatuga seoses on usutavad hageja selgitused, et korteri üleandmisel ei olnud korteris elektri- ja gaasiarvestit. Nimetatud väidet ei lükka ümber kostja poolt esitatud L.T poolt allkirjastatud veenäitude esitamise teatis 22.jaanuarist 2007.a (tl 288), kuna tegemist on hilisema perioodiga. Kokkuleppega arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta (tl 98) loeb kohus tõendatuks, et kostja sõlmis Eesti Gaasiga vastava lepingu 02.11.2006.a. Kas ja millisel alusel kostja varasemalt gaasi sai, kostja esile ei ole toonud. Arvega (tl 102) loeb kohus tõendatuks, et Eesti Gaas esitas kostjale arve Xxx tarbitud gaasi eest perioodi 02.11.2006.a-18.12.2006.a summas 9’500.- krooni. Arvelt nähtub, et algnäit perioodi alguses oli null ja lõppnäit 2135. Nimetatust saab teha järelduse, et enne 02.11.2006.a ei toimunud Xxxvarustamist gaasiga Eesti Energia poolt. Teostatud tööde aktiga (tl 114) loeb kohus tõendatuks, et 28.12.2005.a andis I OÜ kostjale üle III-IV kvartalis 2005.a Xxxtehtud elektritööd. Aktiga (tl 116) loeb kohus tõendatuks, et kostja tellis OÜ-lt I 26.01.2007.a elektritööd, muuhulgas elektrikilbi, ühenduste paigaldamise, juhtmete markeerimise, kontaktide tugevdamise. Tõendist nähtub, et seinakontaktide gruppides puudus elektritoide 220 V, seinakontaktid demonteeriti, paigaldati ühendused, seinakontaktid paigaldati kogu korteris, vannitoas, korteri paigaldati lülitid, kontrolliti kõiki gruppe. Kuigi aktile

on kirjutatud, et tegemist oli hagejast tulenevate vigade likvideerimisega, ei ole see usaldusväärne tõend nimetatud asjaolu kohta. Märge aktile on kantud ilmselt kostja esiletoodu põhjal. Hageja ei võtnud omaks elektritööde tegemist oma korteris ja nendega vigade tekitamist. Nimetatud asjaolu kostja tõendanud ei ole. Kostja esitas menetluse käigus Eesti Energia arved (tl 124-128, 130-138), vee ning kanalisatsiooni arved (tl 147-160), prügiveo arved (tl 161-173) ja Eesti Gaasi arved (tl 184-186), mille alusel on hageja teinud oma arvestused ja leidnud, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Nimetatud arvetest nr 27464639 (tl 129) hõlmab perioodi 24.11.2005.a- 09.01.2006.a ja nr 29379428 (tl 139) on esitatud kostjale perioodi eest 07.10.2005.a-11.05.2006.a. Kostja ei ole välja toonud asjaolu, miks peab hageja maksma selle perioodi eest, kui korter ei olnud hagejale üleantud ja hageja ei saanud seda kasutada. Kostja ei ole ka selgitanud, mis ulatuses tuleneb hagejale arvest nr 29379428 maksmise kohustus peale korteri üleandmist. Kostja poolt esitatud liitumistasude arved ja pakkumine (tl 140-142) ei tõenda hageja maksekohustust, kuivõrd 19.12.2005.a lepingu p 3.1 kohaselt sisaldus korteriomandi müügihinnas ka elektriliitumine. Seega ei tulene nendest arvetest maksekohustust hagejale. Kostja poolt hagejale arvete esitamiseks olnud vee ja kanalisatsiooniarved (tl 143-146) ning prügiveoarved (tl 174-175) kajastavad arvestusperioodi enne hagejale korteri üleandmist ja hagejal ei teki nende arvete alusel maksekohustust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tarbinud vett ja kanalisatsiooni ning prügiveoteenust enne temale korteri üleandmist. Samuti nähtub prügiveoarvetel (tl 176-181), et need on erinevad ehitus-lammutusjäätmed ja betoonisegu jäätmed. Kostja ei ole põhjendanud hageja maksekohustuse olemasolu nimetatud arvete eest ega tõendanud, et hageja niisuguseid jäätmeid tekitas. Seega pole hagejal jäätmete veo eest maksmise kohustust. Tabel (tl 182) ei tõenda hageja maksekohustuse olemasolu ega ulatust. Kostja poolt esitatud makseteatisel nr 1 ja selle lisas nr 1 (tl 187-188) toodud summad on vastuolus kostja poolt väljastatud üüriarvetel (tl 8) toodud summadega. Nii näiteks makseteatis kajastab prügiveo hinnana perioodi eest 01.01.2006.a – 22.01.2007.a summat 578.- kr, samal ajal kui üürikviitungis 2006.a 7 kuu eest on kostja nõudnud prügiveo eest 709.- krooni. Makseteatise lisas nr 1 märgitu osas ei ole kostja tõendanud, et hagejal oleks kohustus kanda kulutusi seoses postkasti paigaldamisega, gaasiarvesti ostu ja paigaldamisega ning vannitoa remondiga. Kulutuste tegemist ja nende kandmise kohustust ei tõenda ka kostja esitatud tabel (tl 189-190). 01.07.2005.a kliimaseadme arve (tl 191) osas ei ole kostja põhjendanud, miks hageja nimetatud seadme eest tasuma peab ehk millest tulenevalt selline kohustus hagejal on, arve on esitatud 01.07.2005.a ja sellest ei nähtu, et selle eest peaks tasuma hageja, samuti ei ole kostja esitanud muid hageja kohustuse tekkimise aluseks olevaid põhjendusi ega tõendeid. Sama kehtib ka arvete (tl 216-217), tõendi hageja võlgnevuse kohta (tl 218) ja kostja poolt firmadele tasutud arvete tabeli (tl 219) kohta. Kuivõrd kostja on esitanud arvutuste alusdokumentidena arveid, millest ei tulene hageja maksekohustus, ei ole võimalik pidada usaldusväärseks kostja poolt nende arvete alusel tehtud arvestusi (tl 220-232). Kuivõrd tõendid on vastuolulised, on hageja kartus, et kostja on varjanud tema eest tarbijapaigaldiste näitusid, põhjendatud. Tunnistaja A.P ütluste (tl 421) kohaselt „A.A on palunud NH luba näha tarbijapaigaldisi, meie oleme seda kõik palunud, kuid ta ei võimaldanud seda” ja tunnistaja L.T ütluste (tl 425) kohaselt on „A Apidevalt palunud tutvumist mõõdikutega H , sinna mõõdikute juurde ei pääse keegi majaelanikest”. Nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud hagejale takistusi mõõdikutega tutvumiseks. Seega on kohtu hinnangul võimalik lähtuda kulude arvestamisel kostja poolt esitatud põhjendatud arvetest ja võtta aluseks kulude jaotamisel hageja osa 608/6008 Xxxehitisest.

Seejuures tuleb arvesse võtta, et alates maist/juunist esitatakse kommunaalteenuste arveid ühisusele. Hageja on esitanud kommunaalkulude arvestuse ja metoodika (tl 240-241) nende põhjendatud arvete alusel, mis kostja on menetluse jooksul esitanud. Kuivõrd tõendamist leidis, et kostja ei ole varem lasknud hoolimata majaelanike nõudmistest tarbijapaigaldiste näitudega tutvuda, on põhjendatud hageja lähtumine arvestustes hagejale kuuluva ehitise osa suurusest. Kostja ei ole vastu vaielnud arvestuse matemaatilisele õigsusele. Arvestades eelpooltoodud tõendamist leidnud asjaolusid kogumis, leiab kohus et hageja nõue kostjalt 16’041,55 kr kui alusetult saadu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 1028 lg 1). Kostja leiab, et poolte vahel kujunesid lepingulised suhted, kostja esitas kommunaalteenuste arveid ja kaasomanikud tasusid neid kostja kaudu, kuna neil puudusid otselepingud tarnijatega. Sellist vahendustegevust võiks vaadelda käsunduslepinguna, kui pooltel oleks olnud kokkulepe, et kostja osutab sellist teenust ja saab selle eest tasu. Sellise kokkuleppe sõlmimist poolte esitatud asjaoludest tuletada ei saa, kuna hageja on toonud esile, et temale jäi mõistetamatuks, mille eest kostja temalt üüri küsis. Sellele küsimusele kostja ei vastanud ka menetluse jooksul. Kostja poolt esile toodud asjaolud viitavad sellele, et poolte vahel tekkinud õigussuhe kostja tegevuse osas vastab käsundita asjaajamise tunnustele. Kostja ei esitanud aga vastuhagi ega tasaarvestuse nõuet, mistõttu selle suhte tuvastamisega väljuks kohus käesoleva hagiavalduse piirest. Kostja poolt esitatud Eesti Posti kviitungitest ja ümbrikutest (tl 328-335) ei ole võimalik teha järeldust, mis sisulisi tähtkirju on kostja hagejale saatnud. Kohus ei analüüsi fotosid (tl 45-48), kuna kohtul puuduvad vajalikud erialateadmised nende põhjal otsustamaks, kas korter vastas kokkulepitule. Kohus ei analüüsi tähtkirja kviitungit (tl 282), kuna kostja ei selgitanud, mida ta sellega asjas tõendab ja hageja ei osanud samuti selgitada, mis kiri talle saadeti. Kohus ei analüüsi kasutusloa taotluse täitmata blanketti (tl 284), ehitusregistri väljavõtet (tl 285), kuna nimetatud tõendid ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Korteriühisuse asutamise problemaatika ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu kohus ei analüüsi vastavat protokolli (tl 337-338). Kostja selgituste kohaselt tõendavad kviitungid (tl 396-411) tema kulutusi seoses menetlusega, mistõttu kohus neid ei analüüsi, kulude kindlaksmääramine toimub eraldi menetluses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.