Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ei

tunnistanud

tööandja

algatusel

hageja

töölepingu

lõpetamist

Seoses sellega, et hageja ei ole: põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise; töökohal varastanud kaastöötaja vara; seadnud ohtu tööandja vara säilimise; põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu, peab hageja töölepingu lõpetamist hagejaga tööandja algatusel ebaseaduslikuks. Augustikuus oli hageja ülekuulamisel Ida Politseiprefektuuri Narva osakonnas kaupluses Sportland aadressil xxx avastatud puudujäägi asjus. Hageja oli üle kuulatud kui tunnistaja. Pärast seda ei ole hagejat antud juhtumis politseisse kutsutud ning teda ei ole vastutusele võetud. Eeltoodust lähtudes, palub hageja:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 16-19) kostja hagi ei tunnistanud. Tööleping hagejaga lõpetati 22.07.2004.a Töölepingu seaduse § 86 p 7 alusel hageja suhtes usalduse kaotuse alusel. Töölepingu lõpetamiseks viidatud alusel oli koostatud käskkiri nr P-6/32 distsiplinaarkaristuse määramise kohta. TLS § 104 sätete kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on usalduse kaotanud. Töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on põhjustanud vara puudujäägi, rikkumise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, seadnud ohtu tööandja vara säilimise, põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 106 järgi on tööandja töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. V. Š töötas S E AS Narva Sportlandi kaupluse juhatajana. Temaga oli sõlmitud materiaalse vastutuse leping, mille kohaselt oli ta kohustatud: - tagama kõigi temale nii enne kui pärast lepingu sõlmimist üle antud AS S I (eelnev ärinimi) kuuluvate kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite säilimise; - tegema kõik temast sõltuva kahju ärahoidmiseks; - pidama arvestust, kehtestatud korras koostama ja esitama aruandeid raha kohta ning muid aruandeid temale usaldatud materiaalsete väärtuste liikumise ja jääkide kohta; - osa võtma temale usaldatud materiaalsete väärtuste inventeerimisest. 30.05.2004 teostasid S Eesti AS-i Narva Sportlandi kaupluse töötajad inventuuri nr 3005, sh ka Vitali Spak. Inventuuri tulemuse puudujäägi summas 11 353 krooni allkirjastasid S E AS-i Narva Sportlandi kaupluse töötajad sh V S. Puudujääk summas 11 353 kr kinnitatud KK R-2/27. Antud tulemuse õigsuses tekkinud kahtluste ajendil teostati ajavahemikul 06.06.04 -07.06.04 kordusinventuur (nr 060604 I). Kinnitatud komisjoni koosseis KK R-2/28. Kordusinventuuri kinnitatud tulemuseks on kaupade puudujääk ostuhinnas 362 453 krooni (KK R-2/30). Kordusinventuuri toimumisest teavitati 02.06.2004 Narva Sportlandi kaupluse juhatajat V. Š telefoni teel kui ka meilitsi. V. Š paluti osaleda kordusinventuuril vaatlejana, kuid kahjuks ei ilmunud V. Š kordusinventuurile ega ka teised Narva Sportlandi kaupluse töötajad. 30.05.2004.a. läbiviidud inventuuri õigsuses tekitas kahtlust ka järgmine asjaolu. Inventuurist pidi osa võtma S E AS töötaja teisest kauplusest, pr. A. K. Inventuuri algusajaks oli määratud

Tuginedes antud faktidele, järeldub et 30.05.2004 teostatud inventuuri tulemus ei ole tõene, sest 30.05.2004 ja 07.06.2004 toimunud kordusinventuuri vahe on 32-kordne, summaliselt 351 100 krooni. Kahtlusega, et S E AS-i raamatupidamisele on esitatud ebaõiged andmed 30.05.2004 toimunud inventuuri tulemuse kohta, alustas S E AS distsiplinaarasja menetlust (KK R-2/29) Narva Sportlandi kaupluse töötajate suhtes ning töötajad kõrvaldati ajutiselt töölt kuni esimese kordusinventuuri tulemuse selgumiseni (käskkiri nr P-6/17, P-6/20, P-6/21 ja P-6/22). Samas pakuti Narva kaupluse töötajatel võimalust osaleda vaatlejatena inventuuril, mida nad ei kasutanud. Kordusinventuuri puudujäägi summas 362 453 krooni ilmnedes paluti Narva Sportlandi kaupluse töötajatelt seletuskirju sellise suure inventuuride vahede ilmnemise kohta, millest töötajad keeldusid. Kordusinventuuri läbiviimise ajal leiti Narva Sportlandi kauplusest juhuslikult paberid, millede märkmetest võis välja lugeda, et töötajad on kauplusest välja viinud kaupu nende eest maksmata. Seoses kahe inventuuri tulemuste drastilise erinevuse tõttu otsustati läbi viia veelkord kordusinventuuri ja pikendati ka töötajate töölt ajutist kõrvaldamist. Tundes huvi enda töölt kõrvaldamise pärast, külastasid 15.06.2004 Narva Sportlandi kaupluse 6 töötajat S E AS-i kontorit. Antud koosolekul teavitati neid veelkord kordusinventuuri tulemusest ja uuest kordusinventuurist, millel paluti neil osaleda vaatlejatena. Samuti paluti ka seletuskirju, millest otsustavalt keelduti. Teine kordusinventuur toimus 17.06.2004 - 18.06.2004, mille tulemuseks saadi kaupade ülejääk ostuhinnas 25 366 krooni, lõplikuks kinnitatud tulemuseks jäi kaupade puudujääk ostuhinnas 337 087 krooni. Keegi töötajatest, sh. V.Š inventuuri tulemusi vaidlustanud ei ole. Nii suur inventuuri tulemuste erinevus ei saa olla inimlik eksitus, vaid teadlikult valede andmete esitamine ning tegeliku puudujäägi varjamine. Selline summaline kauba erinevus on nii füüsiliselt kui ka visuaalselt väga suur kauba hulk, mida ei saa nii valesti inventeerida. Narva kauplus on suhteliselt väike äripind, sellise kaubakoguse puudumine on nähtav ka pealiskaudsel ülevaatusel. Inventuuri tulemuste kohaselt oli puudu nt 197 paari jalatseid, 120 paari pükse, 29 dressi, 80 spordikotti, 64 jopet jne. Raamatupidamisandmete analüüsi tulemusel on kinnitust leidnud kahtlus, et nii suurt puudujääki ei ole võimalik selgitada nn "loomuliku kaona", nagu hageja hagiavalduses väidab. Tabelist nähtub, millised on erinevused käibes enne ja pärast hageja ja tema kolleegidega töölepingute lõpetamist. Distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et paljud kaupluse töötajad on võtnud kaupa ilma selle eest tasumata, osa kaupa oli töötajate poolt kauplusesse tagasi toodud ilmsete kandmise tunnustega (parfüüm, määrdumise jäljed jms). Töötajad on sellise käitumise oma seletuskirjades ka omaks võtnud. Inventuuri tulemusel selgunud puudujäägi osas on S E AS esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeluurimist teostab Ida politseiprefektuur. Hageja väide, et teda on seni üle kuulatud tunnistaja staatuses ja seega ei ole tema puudujäägi tekkimises süüdi, on meelevaldne. Hageja tunnistaja staatus võib eeluurimise käigus muutuda, samas ei oma nimetatud asjaolu tähtsust materiaalse vastutuse lepingu ja töösuhte lõpetamise aspektist. Tulenevalt TLS ja materiaalse vastutuse mõttest on tööandjal õigus teostada järelevalvet oma vara säilimise üle. Vara säilimise tagamiseks oli V.Š sõlmitud materiaalse vastutuse leping,

kaupluse juhatajana oli ta lisaks materiaalse vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmisele veel ka kohustatud kontrollima oma alluvate käitumist vara säilitamisel, samuti pidama arvestust materiaalsete vahendite liikumise ja jääkide kohta. Inventuuri tegemine on üks aruandluse ja arvestuse liikidest ning tööandjal on alus eeldada ja töötajal kohustus tagada, et inventuur viiakse läbi ja fikseeritakse õigesti tegelikkust kajastades. Arvestades erinevate inventuuride erakorraliselt suuri vahesid, oli tööandjal täielik alus järeldada, et V. Š poolt läbiviidud ja tema allkirjaga kinnitatud inventuuri tulemused ei kajasta tegelikkust. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades määrati V S distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel, mis on tööandja algatusel töölepingu lõpetamine töötaja suhtes usalduse kaotamisel (KK P-6/32). Töölepingu lõpetamine hagejaga toimus seaduslikult ning on põhjendatud. Kostja palus jätta V S hagiavalduse S E AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, endisele ametikohale ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes rahuldamata; kohtukulud sisse nõuda V S. Selgitav lisakiri S E vastusele (tlk 41) S E AS tegevjuhtkond koostab igaks majandusaastaks kauplustepõhised eelarved, mis kinnitatakse S E AS juhatuse poolt. Eelarvete koostamisel võetakse aluseks eelmise ning jooksva majandusaasta tegelikud majandustulemused ning sellest lähtuvalt planeeritakse järgmise majandusaasta arvnäitajad. Samade põhimõtete alusel on koostatud Sportlandi Narva kaupluse 2004.a eelarve. 07. juuni 2004.a. algatati Narva kaupluse müügipersonali suhtes distsiplinaarasja menetlust ning seoses sellega kõrvaldati töötajad ajutiselt töölt. Sellest kuupäevas alates asusid Narva kaupluses teenindajatena tööle uued inimesed. Järgnevas tabelis on ära toodud Narva Sportlandi kaupluse 2004.a. eelarves kinnitatud netokäibed ning tegelikud netokäibed. 2004.a. esimese 5 kuu tulemusest on näha, et eelarves planeeritud käibeid ei saavutatud. Alates juulist 2004.a. on toimunud antud kaupluses võrreldes eelarvega olulised käibeületused. Lisaks on paranenud alates juunist 2004.a. võrreldes eelarvega ka Narva Sportlandi kaupluse realiseeritud kaupade müügikate.

eelarveline netokäive

tegelik netokäive

jaan. 04 380 831 kr veebr 04 295 848 kr märts04 388 522 kr apr. 04 582 943 kr mai.04 658 666 kr kokku 5 2 306 810 kr kuud juuni.04 543 671 kr juuli.04 682 971 kr aug. 04 453 183 kr sept. 04 481 144 kr okt.04 650 485 kr nov. 04 352 950 kr kokku 11 kuud 3 164 404 kr

320 345 kr 262 778 kr 382 288 kr 626 304 kr 576 298 kr

Periood

eelarve -alatäitmine -alatäitmine/ täituvus line tegeli /+ületamine täituvus +ületamine % kate kate % -

60 486 kr 33 070 kr 6 234 kr 43 361 kr 82 368 kr

84% 89% 98% 107% 87%

1,37 1,40 1,50 1,63 1,61

1,25 1,39 1,58 1,66 1,65

-0,12 -0,01 0,08 0,03 0,04

91% 99% 105% 102% 103%

2 168 014 kr - 138 797 kr 501 404 kr - 42 267 kr 1 237 415 kr 554 444 kr 652 583 kr 199 400 kr 560 560 kr 79416kr 661 168 kr 10 683 kr 465 995 kr 113 045 kr

94% 92% 181% 144% 117% 102% 132%

1,52 1,59 1,42 1,45 1,64 1,60 1,67

1,53 1,75 1,33 1,58 1,73 1,83 1,81

0,01 0,16 -0,09 0,13 0,09 0,23 0,14

101% 110% 93% 109% 105% 115% 108%

4 079124 kr

129%

1,55

1,58

0,03

102%

-

914 720 kr

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja töötas alates 28.oktoobrist 2002.a. kostja juures müüjana kaupluses Sportland, asukohaga xxx (tööleping nr 62.2002, TVK toimik lk 21), 01.märtsist 2003.a. vanemteenindajana (tlk 4) ja 01.detsembrist 2003.a. kaupluse juhatajana (tlk 5). Samuti ei ole vaidlust selles, et tööleping hagejaga lõpetati 22. juulil 2004.a töötaja suhtes usalduse kaotamisel (tlk 6, 7), hageja tööraamatusse tehti kanne tööleping lõpetatud (tlk 3). Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas eksisteerisid asjaolud, mille esinemine on aluseks töölepingu lõpetamisele hagejaga vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p-le 7. TLS § 86 p 7 kohaselt võib tööandja töötaja suhtes usalduse kaotamisel lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist. TLS § 104 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. TLS § 104 lg 2 p 1 annab aluse töölepingu lõpetamiseks töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; p 2 kohaselt võib töölepingu lõpetada kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise aluseks olnud asjaolude esinemist peab vaidluse korral tõendama tööandja.

Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt töölepingu seadusest ja materiaalse vastutuse mõttest on tööandjal õigus teostada järelevalvet oma vara säilimise üle. Vara säilimise tagamiseks oli poolte vahel sõlmitud materiaalse vastutuse leping (tlk 42). Kaupluse juhatajana oli hageja lisaks materiaalse vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmisele veel ka kohustatud kontrollima oma alluvate käitumist vara säilitamisel. Kaupluse töötajate seletuskirjad (tlk 33-38) ja A. K seletuskiri (tlk 39-40) tõendavad kaupluse juhataja V.Š poolse kontrolli puudumist oma alluvate üle. Kaupluse töötajad võtsid kaupa ilma selle eest tasumata, osa kaupa oli töötajate poolt kauplusesse tagasi toodud ilmsete kandmise tunnustega (parfüüm, määrdumise jäljed jms). Töötajad on sellise käitumise oma seletuskirjades ka omaks võtnud. Kaupluse juhatajana oli hageja kohustatud samuti pidama arvestust materiaalsete vahendite liikumise ja jääkide kohta. Inventuuri tegemine on üks aruandluse ja arvestuse liikidest ning tööandjal on alus eeldada ja töötajal kohustus tagada, et inventuur viiakse läbi ja fikseeritakse õigesti tegelikkust kajastades. Kostja 01.05.2003.a. käskkirjaga nr 26K on kinnitatud inventuurijuhend (tlk 30-31). 30.05.2004.a teostasid Narva Sportlandi kaupluse töötajad inventuuri, sh ka V S. Inventuuri tulemuse puudujäägi summas 11 353 krooni allkirjastasid Narva Sportlandi kaupluse töötajad sh V S (tlk 116-122). Puudujääk summas 11 353 krooni kinnitati Sportlandi tegevjuhi 03.06.2004 käskkirjaga nr R-2/27 (tlk 22). Kohtuistungil V S oli nõus puudujäägiga summas 11 353 krooni. V. Š väide et igaks inventuuriks anti nn varguse protsent 0,09 % müügisummast, kohtus tõendamist ei leidnud. Narva Sportlandi kaupluse töötajate ajutine töölt kõrvaldamine (tlk 26, 27, 28, 29) seoses distsiplinaarasja menetlusega (tlk 22) vastavalt töölepingu seaduse §-le 57 oli põhjendatud. Hageja väide et teda ei teavitatud kordusinventuuri toimumisest 06.-07.06.2004 on ümber lükatud hageja ja kostja telefonivestluse kinnituseks 02.06.2004.a.hagejale saadetud meiliga (tlk 32). 04.06.2004 kuni 25.06.2004 viibis hageja töövõimetuslehel (tlk 104). Narva Sportlandi kaupluses läbiviidud kordusinventuurid, komisjonide koosseis ja kordusinventuuride tulemuste kinnitamine on tõendatud kostja käskkirjadega (tlk 21, 23, 24, 25). Seisuga 18.06.2004 Narva Sportlandi kaupluse lõplikuks inventuuri tulemuseks kinnitati puudujääk summas 337 087 krooni. Arvestades erinevate inventuuride erakorraliselt suuri vahesid, oli kostjal täielik alus järeldada, et V. Š poolt 30.05.2004.s. läbiviidud ja tema allkirjaga kinnitatud inventuuri tulemused ei kajasta tegelikkust. Hageja väited et kauba viis välja 06.-07.06.2004 toimunud inventuuri juhtinud A K, kohtus tõendamist ei leidnud. Hageja kinnitas kohtuistungil et sai aru oma kohustustest kaupluse juhatajana ja poolte vahel sõlmitud materiaalse vastutuse lepingust tulenevatest kohustustest. Hageja väited et ta ei saanud kõiki jälgida ja ei saa vastutada ebaausate inimeste eest, on kohtu hinnangul ennastõigustavad. Seega on töölepingu lõpetamine hagejaga on seaduslik ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a.

alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hageja kohtukulud seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta hageja enda kanda.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.