2 – 07 – 24782
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja „14“oktoobril 2008.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 07 – 24782 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: Jõhvi Vallavalitsuse avaldus hagita menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule, S.S (isikukood: xx), eestkostja määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Jõhvi Vallavalitsus (registrikood: Menetlusosalised ja nende Avaldaja: 750033483, asukoht: Keskväljak 4, 41595, Jõhvi linn, esindajad: Jõhvi vald, Ida – Virumaa, konto nr.221010951025 Hansapangas); Avaldaja lepinguline esindaja: Kairi Soomer (isikukood: xx, elukoht: xx, xx); Muud asjast puudutatud isikud: 1) Imastu Koolkodu (asukoht: Imastu küla, Saksi vald, 45105, Lääne – Virumaa); Asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja: sotsiaaltöötaja Kadri Jäetma (isikukood: xx); 2) eestkostja kandidaat: K.S (isikukoodxx elukoht: xx,xx); asjast puudutatud isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; 3) eestkostet vajav täisealine isik: S.S (isikukood: xx, elukoht: xx,xx (asukoht: xx,xx,xx); eestkostet vajavale täisealisele isikule kohtu poolt riigi arvel määratud esindaja: advokaat Irina Gromtsev (isikukood: xx asukoht: Ida – Viru Advokaadibüroo, aadress: Rakkvere 5A, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Viru Maakond); Kohtuistungi aeg:
toimumise „25“septembril 2008.a. Imastu Koolkodu ruumides, Tapa vallas, Lääne Virumaal;
Kohtuistungist osavõtjad:
Kohtuistungi sekretär Laila Üleoja, eestkostet vajav
täisealine isik, S.S (isikukood: xx) ja temale kohtu poolt riigi arvel määratud esindaja, advokaat Irina Gromtsev, aga samuti Imastu Koolkodu sotsiaaltöötaja Kadri Jäetma ning Imastu Koolkodu tegevusjuhendaja Urve Erin;
Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus rahuldada ning seada täiealise isiku, S.S (isikukood: xx) üle hooldus eestkosteasutuse, Jõhvi Vallavalitsuse, kaudu. Määrata täiealisele isikule, S.S (isikukood: xx, elukoht: xx (asukoht: xx,xx,xx) eestkostjaks K.S (isikukood: xx, elukoht: xx,xx,xx) tähtajaga kuni kolmeks aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Teha eeskostjale K.S ülesandeks täisealise isiku, S.S (isikukood: xx) kõigi asjade ajamine. Mitte lubada täiealisel isikul, S.S (isikukood: xx), endal teha ilma eestkostja eelneva nõusolekuta mitte mingisuguseid tehinguid või toiminguid, välja arvatult mitmepoolsed tehingud, millest ei teki S.S (isikukood: xx) otseseid tsiviilkohustusi või kui S.S (isikukood: xx) täidab tehingu vahenditega, mille annab temale selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks, kas eestkostja, K.S või K.S nõusolekul kolmas isik. Täisealisele isikule S.S (isikukood: xx) määratud eestkostja kohustuste lõpetamise või pikendamise küsimuse vaatab kohus uuesti läbi hiljemalt „13“oktoobril 2011.a..
Kohtukulude jaotus:
Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas (riigilõiv, ekspertiisitasud ning muud S.S (isikukood: xx) eestkostja määramisega ja eestkostja kohustuste täitmisega seotud kohtuvälised kulud) jätta Eesti Vabariigi kanda. Käesolev
määrus
tehakse
avalikult
teatavaks
„14“oktoobril 2008.a. Viru kohtumaja kantselei kaudu.
Maakohtu
Jõhvi
Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord:
Vastavalt TsMS §532 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (asukohaga: Kalevi 1, 50050, Tartu, tel: 7500702, 7500703, faks: 7 500 701) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette
nähtud teisiti.
Jõhvi Vallavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses täisealisele isikule, S.S (isikukood: xx), eestkostja määramise nõudes, paludes määrata täisealise isiku, S.S (isikukood: xx), eestkostjaks, Jõhvi Vallavalitsuse eakate ja puuetega inimeste spetsialisti, K.S, põhjusel, et S.S (isikukood: xx ) on Jõhvi linna elanik, kes asub xx Ida – Viru Maavalitsuse 17.oktoobri 1996.a. suunamiskirja alusel. Avalduse kohaselt oli S.S (isikukood: xx) määratud ATEK-i otsusega 30.jaanuarist 2005.a. sügav puue diagnoosiga: P.C.I. sügav vaime alaareng. S.S (isikukood: xx on xx ööpäevaringsel tugevdatud toetusega hooldusel. Avalduse kohaselt vajab täisealine isik, S.S (isikukood: xx), eestkostjat, kuna ta ei taju enda ümber toimuvat, aga samuti ei käitu täisealine isik, S.S (isikukood: xx), adekvaatselt. Palus avalduse rahuldada. Menetluse käigus kaasas kohus määrusega menetlusse asjast puudutatud isikutena Imastu Koolkodu ning eestkostet vajava täisealise isiku, S.S (isikukood: xx). Samuti määraks kohus eestkostet vajavale täisealisele isikule riigi arvel esindajaks advokaat Irina Gromtsev ́i. Kohtuekspertiisi määrusega 26.märtsist 2008.a. määras kohus eestkostet vajava täisealise isiku, S.S (isikukood: xx), suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi Sihtasutuses Ahtme Haigla. 15.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungil palus avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja K.S avalduse rahuldada ning ennast määrata täiealise isiku, S.S (isikukood: xx) eestkostjaks kõigi S.S (isikukood: xx) asjade ajamiseks. Jõhvi Vallavalitsuse lepinguline esindaja Kairi Soomer avaldas kohtuistungil, et S.S (isikukood: xx) ema loobus lapsest kohe peatselt pärast lapse sündi. Ema pole soovinud S.S (isikukood: xx) kasvatada siis kui laps oli alaealine ning ei soovi olla tema eestkostjaks ka siis kui S.S(isikukood: xx) on saanud täisealiseks. S.S (isikukood: xx) jääb edaspidi edasi elama Imastu Koolkodusse. S.S (isikukood: xx kohtu poolt riigi arvel määratud esindaja, advokaat Irina Gromtsev ja Imastu Koolkodu esindaja, sotsiaaltöötaja Kadri Jäetma palusid kohtuistungil avalduse rahuldada ning määrata täiealiseks saanud isikule, S.S (isikukood: xx), eestkostjaks Kairi Soomer kõigi S.S (isikukood: xx) asjade ajamiseks. Kohus selgitas menetlusosalistele, et peab vajalikuks eestkostet vajava täisealise isiku, S.S (isikukood: xx) isiklikku ärakuulamist kohtu poolt kohtuistungil S.S (isikukood: xx) alalises viibimiskohas Imastu Koolkodus, Tapa vallas, Lääne Virumaal. Pärast S.S (isikukood: xx) isiklikku ärakuulamist kohtu poolt teeb kohus asjas kohtulahendi.
S.S (isikukood: xx) kohtu poolt riigi arvel määratud esindaja, advokaat Irina Gromtsev ning Imastu Koolkodu sotsiaaltöötaja Kadri Jäetma ja tegevusjuhendaja palusid kohtuistungil Jõhvi Vallavalitsuse avalduse rahuldada ning määrata täiealisele isikule, S.S (isikukood: xx) eestkostja. Sotsiaaltöötaja Kadri Jäetma selgitas kohtule kohtuistungil, et täiealine isik, S.S (isikukood: xx) ei orienteeru ajas, ruumis ja kohas ning vajab ööpäevaringset hooldamist Imastu Koolkodus. Kõigis igapäevatoimingutes vajab S.S (isikukood: xx) kõrvalist abi, milles teda abistavad Imastu Koolkodu töötajad. S.S (isikukood: xx) ei ole võimeline iseseisvalt seisma ega liikuma. Eestkostet vajav täisealine isik, S.S (isikukood: xxx) ise kohtu poolt esitatud küsimustest ilmselt aru ei saanud, samuti ei vastanud S.S (isikukood: xx arusaadavas vormis kohtu küsimustele. Küsitlemise tulemusena hakkas S.S (isikukood: xx) nutma. Vahetu mulje põhjal jõudis kohus veendumusele, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole S.S (isikukood: xx) võimelina andma kohtule selgitusi ning avaldama oma arvamust temale eestkostja määramise küsimustes, mille tõttu pidas kohus võimalikuks käesolevas tsiviilasjas teha kohtulahend ilma eestkostet vajavat täisealist isikut, S.S (isikukood: xx), isiklikult ära kuulamata.
Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. Fotoärakirjaga S.S (isikukood: xx) ID – kaardist (tl.3-4). Fotoärakirjaga Ida – Viru Maavalitsuse suunamiskirjast nr.14 03.oktoobrist 1996.a. (tl.5). Arstliku ekspertiisi otsusega nr.171998 30.jaanuarist 2005.a. (tl.6). Jõhvi Linnavalitsuse taotlusega 25.septembrist 1996.a. (tl.7). Imastu Koolkodu iseloomustusega S.S (isikukood: xx) kohta (tl.8). Viru Maakohtu määrusega 10.juulist 2007.a. (tl.1011). Jõhvi Vallavalitsuse parandatud avaldusega (tl.14-15). Riigilõivu tasumise maksekorraldusega (tl.16). Viru Maakohtu määrusega 23.juulist 2007.a. (tl.17). Viru Maakohtu määrusega 03.detsembrist 2007.a. (tl.21) eestkostet vajavale täisealisele isikule, S.S (isikukood: xx) riigi arvelt esindajaks advokaadi määramise kohta. Viru Maakohtu määrusega 03.detsembrist 2007.a. (tl.22). S.S (isikukood: xx) sünniaktiga (tl.31). Jõhvi Vallavalitsuse kirjaliku avaldusega 03.märtsist 2008.a. kohtule (tl.42). Kairi Soomer ́i kirjaliku avaldusega kohtule (tl.44), mille kohaselt oli Kairi Soomer nõus olema S.S (isikukood: xx) eestkostjaks. 03.märtsil 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.45-46). Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrusega 26.märtsist 2008.a. (tl.48-50). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr.23 13.juunist 2008.a. (tl.66-67), milles asusid eksperdid seisukohale, et S.S (isikukood: xx) põeb rasket orgaanilist peaaju kahjustust raske vaimse alaarengu näol, mida võib hinnata vahepealse
seisundina imbetsilsuse ja idiootsuse vahel. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole S.S (isikukood: xx) võimeline iseseisvalt elama, kuna ta ei mõista mitte midagi. Vajab pidevat kõrvalabi ja eestkostjat. Sihtasutuse Ahtme Haigla arvega nr.604 17.juunist 2008.a. (tl.70), mille kohaselt moodustus ekspertiisi maksumus 4 720.- krooni. 15.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.7879). Fotoärakirjaga J.S kirjalikust avaldusest Jõhvi Linnavalitsusele (tl.80), mille kohaselt palub J.S paigutada oma poeg, S.S (isikukood: xx), Imastu Koolkodusse, kuna tema materiaalne olukord ja füüsilised võimed ei võimalda S.S (isikukood: xx) kasvatada kodus. Fotoärakirjaga S.S (isikukood: xx vanemate kirjalikust avaldusest (tl.89), mille kohaselt paluvad vanemad paigutada S.S (isikukood: xx) invaliididekodusse. Ärakirjaga S.S (isikukood: xx) sünnitunnistusest. Imastu Koolkodus toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.83-84).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §526 sätteid, mille kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkostja ei või olla määratud ühe korraga auemaks kui kolmeks aastaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsÜS §8 loetakse füüsilise isiku teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS §11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Aga samuti kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi
tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §11 lg.4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Jõhvi Vallavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et täisealine isik, S.S (isikukood: xx), oma tervisliku seisundi tõttu, mis väljendub selles, et S.S (isikukood: xx) põeb rasket orgaanilist peaaju kahjustust raske vaimse alaarengu näol, mida võib hinnata vahepealse seisundina imbetsilsuse ja idiootsuse vahel, ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, millega seoses on seaduse kohaselt S.S (isikukood: xx) piiratud teovõime. Kohtueksperdid asusid seisukohale, et oma psüühilise seisundi poolest ei ole S.S (isikukood: xx) võimeline iseseisvalt elama, kuna ta ei mõista mitte midagi. Vajab pidevat kõrvalabi ja eestkostjat, millega luges kohus tõendatuks, et täiealise isiku, S.S (isikukood: xx) üle tuleb sisse seada hooldus Jõhvi Vallavalitsuse kaudu. Täisealise isiku, S.S (isikukood: xx) eestkostjaks tuleb määrata Jõhvi Vallavalitsuse spetsialist, Kairi Soomer, kõigi S.S (isikukoodxx) asjade ajamiseks. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.