Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

23.03.2007 OÜ C on esitanud Harju Maakohtule avalduse Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 9.01-02/2009/06 tehtud otsuse tühistamiseks koos avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega. C OÜ kinnitab oma avalduses, et sai töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja kätte 26.01.2007. C OÜ juhataja G Hint palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja, kuna oli 22.02.2007-19.03.2007 ise haige ja seejärel haige lapsega kodus. C OÜ peab õigeks otsuse punktide 1., 2., 3., 4. ja 6 tühistamist. Nimetatud punktid olid:1. Välja mõista C OÜ-lt MM kasuks 2 578 krooni, millise summa väljamaksmiseks kuulub otsus täitmisele viivitamatult; 2. Välja mõista C OÜ-lt MM kasuks TLS § 82 lg 2 ettenähtud töölepingu lõpetamise hüvitis 9 691.50 krooni; 3. Välja mõista C OÜ-lt MM kasuks lõpparve kinnipidamise eest 4 845.75 krooni; 4. Rahuldada MM avaldus OÜ C vastu töötasu, töölepingu lõpetamise hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmiseks osaliselt; 6.Avaldus rahuldada osaliselt. C OÜ pole nõus punktide 1., 2.,3.,4. ja 6 m ühegi osaga põhjusel, et MM ei ole kunagi töötanud C OÜ-s töölepingu alusel. MM töötas OÜ-s C töövõtulepingu alusel. C OÜ juhataja ja MM ei jõudnud kokkuleppele, kas üldse ja kui, siis millistel tingimustel sõlmivad OÜ C ja MM töölepingu. 31.03.2006 rentis C OÜ ruumid aadressil Müürivahe 27-1 ning MMl oli vabadus müüa reklaami siis, kui tema seda soovis. Mais 2006 avaldas MM soovi sõlmida C OÜ-ga tööleping; MM ei olnud nõus tulemuspalga sätestamisega ning C OÜ juhataja ei olnud nõus tulemuspalga sätestamata jätmisega. Pooled ei jõidnud kokkuleppele ning 07.06.2006 oli MM jätnud C OÜ rendiruumi teate töölepingu lõpetamise kohta, kuid C OÜ-l ei olnud MMga töölepingut vaid töövõtuleping. Pärast C OÜ heaks töötamist asus MM tööle INterjööriga samasisulise ajakirja Ruum eriprojektide reklaami müüjana ning on viinud INterjööri eriprojektide idee antud ajakirja. OÜ C juhataja taotleb Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr 9.01-02/2009/06 punktides 2.,3.,4. ja 6. tühistamist, kuna MM ei töötanud töölepingu alusel C OÜ-s vaid töövõtu- lepingu alusel. Ning poolte koostöö lõppeski põhjusel, et C OÜ keeldus MM poolt esitatud nõudmistel MMga töölepingu sõlmimist. C palub Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr 9.01-02/2009/06 punkti 1. tühistamist, kuna C OÜ-l on MMle tasumata 1 582 krooni, m 2 578 krooni nagu väidab Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjon. 25.04.2008 määrusega kohus jättis C OÜ poolt 23.03.2007 esitatud avalduse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. 05.06.2007 C OÜ esitas taotluse MM poolt Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonile esitatud töötasu ja hüvitiste nõude läbivaatamiseks hagina. 12.08.2008.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. MM esitas kohtule 07.10.2008 vastuse C OÜ seisukohtadele. Hageja vaidleb kostja avalduses esitatud seisukohtadele kogu ulatuses vastu. Kostja on pöördunud kohtusse seaduse poolt antud tähtaega ületades ning puuduvad alused tähtaja ennistamiseks. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 1 kohaselt olnuks C OÜ-l aega kohtusse pöördumiseks 1 kuu töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. C OÜ kinnitab oma avalduses, et sai töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja kätte 26.01.2007, seega tulnuks kohtusse pöörduda hiljemalt 27.02.2007.a. Kostja avaldus kohtule on esitatud 23.03.2007 koos taotlusega tähtaja ennistamiseks. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud juhatuse liikme ja tema lapse haigestumise korral võimalik teha kohtule avalduse esitamist ülesandeks mõnele äriühingu töötajale või anda äriühingu nimel vastav volitus mõnele kolmandale isikule. Asjaolu, et äriühingu juhatuse liige või tema laps on haige ei saa tähendada iseenesest ja aprioorselt kohe seda, et kogu äriühingu tegevus on selleks ajaks peatunud. Kostja on oma avalduses toonud välja rea väiteid töösuhte puudumise ja töötasu nõuetekohase maksmise kohta, kuid peale kostja juhatuse liikme paljasõnaliste väidete ei ole kostja seisukohad toetatud ühegi asjakohase tõendiga. Seega on kostja

vastuväited hageja nõudele tõendamata, millest tulenevalt puudub alus neile tuginedes hagi rahuldamata jätta ja töövaidluskomisjoni otsust muuta. Hageja palub rahuldada MM hagi C OÜ vastu ja mõista C OÜ-lt MM kasuks välja 17 115.25 krooni, mis koosneb saamata jäänud töötasu summas 2 578 krooni, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise summas 9 691.50 krooni ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest 4 845.75 krooni. 08.10.2008.a kohtuistungil hageja esindaja soovis kohaldada antud asjas aegumist. Kohus teavitas menetlusosalisi, et kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks 14.10.2008 kell 15.00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hageja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p-s 2 sätestatut arvestades kuulub menetlus asjas lõpetamisele ka juhul kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus (kui jõustunud lahend kohtueelses menetluses). ITLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Käesoleval juhul on hagi esitatud mittenõustumise tõttu TVK 15.01.2007.a otsusega, millega rahuldati avaldaja (hageja) avaldus osaliselt töötasu, töölepingu lõpetamise hüvitise ning tööraamatu ja lõpparve kinnipidamiste eest keskmiste palkade nõuetes. Hagiavaldus on kohtusse saabunud 23. märtsil 2007.a. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (vt nt: Riigikohtu 23.05.2002.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02 (p 7)). Seega on ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Alates

Riigikohtu poolt 11.01.2008.a tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 tehtud määruse punktis 10 sisalduvast selgitustest võib järeldada, et juhul kui kohus on võtnud hagi menetlusse ning vastaspool taotleb aegumise kohaldamist kohtule esitatud hagiavalduse suhtes, peab kohus võtma selle kohta

seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kohus leiab, hageja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Taotluse rahuldamine toob kaasa TVK poolt 15.01.2007.a töövaidlusasjas nr 9.01-02/2009-06 tehtud otsuse jõustumise, mistõttu tuleb hagimenetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Nimetatust lähtudes jätab kohus menetluskulud käesolevas asjas hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).

Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.