OÜ T kaebus kohtutäitur APinki 18.08.2008.a. otsuse nr 024/2008/427 peale.
Menetlustoiming
Asja lahendamine
Tsiviilasja hind
Asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata RLS § 56 lg 2 tähenduses
Menetlusosalised
Avaldaja OÜ T (registrikood xxx, asukoht xxx); avaldaja esindaja advokaat E Tonka (Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid, xxx); puudutatud isik kohtutäitur APink (xxx); sissenõudja A J (isikukood xxx, elukoht xxx); sissenõudja esindaja A Nielson (Advokaadibüroo Nielson & Pärn, xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
3.Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus sissenõudja esindaja menetlusest kõrvaldamiseks.
4.Jätta menetluskulu täies ulatuses kaebuse esitaja OÜ T kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1.OÜ T esitas 29.08.2008.a. Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur APinki 18.08.2008.a. otsuse nr 024/2008/427 peale. Avaldaja taotleb tühistada ja tagasi täita kõik täitemenetluse toimingud Tallinna kohtutäitur APink täiteasjas nr 024/2008/427 ja lõpetada täitemenetlus. 02.09.2008.a määrusega määras maakohus võtta viidatud kaebus menetlusse osaliselt, so osas, milles taotleti tühistada võlgniku pangakonto arestimine ja taotleti tagastada OÜ-le T kõik viimase pangakontolt arestitud summad ning pärast kaebuse sisulist läbivaatamist lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2008/427 TMS § 48 p 7 alusel. Samal kuupäeval keeldus kohus menetlusse võtmast OÜ T kaebust osas, milles taotleti tühistada ja tagasi täita kõik täitemenetluse toimingud viidatud täiteasjas. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur täitnud täitmisteate kättetoimetamise korda. Kaebuse esitaja leiab, et need jõupingutused, mida kohtutäitur kättetoimetamiseks tegi, ei olnud piisavad. Kaebuse esitaja leiab, et täituri poolt võlgniku pangakontode arestimine 11.07.2008.a oli tühine TMS § 55 p-de 2 ja 4 alusel, sest kohtutäitur toimetas täitekutse võlgnikule kätte alles 14.07.2008.a. Samuti leiab võlgnik, et käesoleval juhul ei olnud täidetud TMS § 64 lg-s 2 sätestatud eeldused, sest ei esinenud seal viidatud ohtu, kuivõrd võlgnikul oli piisavalt vara sh mitukümmend kinnisasja, mille arvelt nõuet täita. Võlgniku hinnangul ei olnud täitmisele pööratud nõue muutunud sissenõutavaks ja täitur oleks pidanud seda TMS § 19 lg 2 kohaselt kontrollima. Samuti ei ole kohtutäitur võlgniku hinnangul kontrollinud sissenõutava summa suurust ja selle arvestamise aluseid. Kohtutäitur ei ole andnud enne pangaarvete arestimist võlgnikule võimalust esitada omapoolseid tõendeid ega selgitusi. Kohtutäitur ei ole kontrollinud leppetrahvi nõude sissenõutavuse eeldusi. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa täitedokumendiks olev leping mitte kuidagi võimaldada nii suure leppetrahvi nõudmist, seda isegi siis, kui leppetrahvi nõude esitamise eelduseks olev kohustus oleks täitmata. Kaebuse esitaja hinnangul on täitmisele pööratud nõue aegunud ja ka seda oleks kohtutäitur kaebuse esitaja hinnangul pidanud kontrollima.
2.Sissenõudja hinnangul on täitemenetlus algatatud seaduslikult, kohtutäitur on tegutsenud õiguspäraselt, sissenõue on pööratud tegelikule nõudele õiges suuruses ja kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
3.Kohtutäitur teatas oma vastuses, et käesolevas asjas on täitemenetlus lõpetatud nõude täieliku täitmisega. Kohtutäituri hinnangul on ta täitnud täitmisteate kättetoimetamisel seadust. Täituri hinnangul kuulub nõue täitmisele ja on sissenõutav ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata.
4.Avaldaja esitas kohtutäituri vastuse peale vastuse, milles märkis, et see asjaolu, et täitemenetlus on käesolevas asjas lõpetatud, ei anna alust käesoleva kaebuse rahuldamata jätmiseks. Avaldajal on õigus nõuda täitemenetluse õigusvastasuse tuvastamist ning ebaseaduslikult tasutud summade tagastamist. Kohtu põhjendused
5.Kohus, analüüsinud kaebuses esitatud väiteid, sissenõudja ja kohtutäituri vastustest toodud seisukohti ning käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendeid, leiab, et käesoleva kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Käesoleva kaebuse menetlemise raames ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kohtutäituri tegevus vaidlusaluse täiteasja menetlemise raames oleks olnud õigusvastane või et esineksid muud alused kaebuse rahuldamiseks. Kõigepealt käsitleb kohus kaebuses esitatud nõuet lõpetada täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas TMS § 48 p 7 alusel. Seejärel hindab kohus nõuet tühistada võlgniku pangakonto arestimine ja tagastada võlgniku pangakontolt saadud rahasummad. Lõpuks käsitleb kohus menetluslikke küsimusi.
6.Kaebuse esitaja esitas Harju Maakohtusse esitatud kaebuses taotluse lõpetada täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas. Kohus loeb tuvastatuks, et kaebuse esitaja suhtes algatati täitemenetlus nr 024/2008/427, mis on kaebuse läbivaatamise ajaks lõpetatuks. Need asjaolud loeb kohus vaidlusvälisteks, sest nende asjaolude osas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub. Kuivõrd täitemenetlus käesolevas asjas on lõpetatud, puudub sisuline vajadus kohtul täitemenetlust lõpetada. Kaebuse esitaja on küll väitnud, et asjaolu, et täitemenetlus on käesolevas täiteasjas lõpetatud ei võta kaebuse esitajalt õigust nõuda täitemenetluse õigusvastasuse tuvastamist. Kohtu hinnangul ei saa seda välistada, kuid kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja sellist taotlust kohtule esitanud. Pealegi peab tuvastushagi esitamiseks esinema õiguslik huvi, mida ei ole kaebuse esitaja kohtu jaoks usutavaks muutnud. Tulenevalt asjaoludest tuleks hinnata, eeldusel, et selline nõue oleks kohtule esitatud, kas vastav nõue tuleks läbi vaadata hagilises menetluses või kuuluks see läbivaatamisele hagita menetluses. Kuid kuivõrd kaebuse esitaja sellesisulist nõuet kohtule esitatud ei ole, ei saa
2 (6)
Tsiviilasi nr: 2-08-56332
kohus sellist nõuet ka läbi vaadata. Isegi siis, kui kaebuse esitaja oleks esitanud kohtule nõude tuvastada täitemenetluse algatamise õigusvastasus, ei ole kaebuse esitaja mitte kuidagi põhjendanud, milles seisneb tema õiguslik huvi sellise asjaolu tuvastamiseks. Asjaolust, et täitemenetlus oli kaebuse kohtus menetlemise ajaks lõpetatud, sai kaebuse esitaja advokaadist esindaja teada ning esitas selles osas kohtule ka oma seisukohad. Kohtu hinnangul ei laiene kohtu selgitamiskohustus selliste asjaolude osas nagu et kaebuse esitaja peab oma menetluslikud taotlused kohtule ise esitama ja et tuvastusnõude puhul tuleb välja tuua ka kaebuse esitaja õiguslik huvi, sellisele menetlusosalisele, keda esindab kohtumenetluses advokaadist esindaja. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kohus ei saa rahuldada kaebuse esitaja esimest taotlust ja lõpetada täitemenetlust vaidlusaluses täiteasjas, sest vastav täitemenetlus on juba lõpetatud.
7.Isegi siis, kui täitemenetlus ei oleks käesolevas asjas lõpetatud, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebuse esitaja seisukohad ei annaks alust täitemenetluse lõpetamiseks ei TMS § 48 p 7 alusel ega ka muul alusel.
8.Kaebuse esitaja heidab kohtutäiturile ette, et sissenõudja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning et seetõttu oli täitemenetluse algatamine õigusvastane. Kaebuse esitaja väitis, et sissenõutav nõue on aegunud. Sissenõudja on tõendanud leppetrahvi nõude olemasolu ja selle suurust enda kirjaliku kinnitusega, milles ta kinnitab, et vastava nõude eeldused on täidetud ja et leppetrahvi saab nõuda tabelis toodud päevade eest. Seega tuleb täitemenetluse algatamise avaldust ja sellele lisatud dokumente käsitleda dokumentidena TMS § 19 lg 2 tähenduses. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et võlgnik on täitnud kõik kohustused, mille rikkumise korral saaks leppetrahvi nõuda ning et isegi siis, kui võlgnik mõnda nendest kohustustest täitnud ei oleks, siis oleks sissenõudja minetanud VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt õiguse leppetrahvi nõuda. Kohtu hinnangul on need asjaolud sellised, mida kaebuse esitaja saab esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi raames. TMS § 221 lg 1 kohaselt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastava hagi esitamine on võimalik ka praegu, sest viidatud sättes sisalduv 30 päevane tähtaeg ei ole protsessuaaltähtaeg vaid aegumistähtaeg. TMS eristab kahte erinevat õiguskaitsevahendit- üks on kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mida muuhulgas saab esitada siis, kui kohtutäitur on algatanud täitemenetluse ilma kehtiva täitedokumendita ning teine on täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Tegemist on kahe erineva õiguskaitsevahendiga. Ühte saab realiseerida üksnes 10 päeva jooksul (vt TMS §-d 217 ja 218) ning teise realiseerimiseks on seatud võimalus sissenõudjale esitada aegumise vastuväide. Seadusandja eesmärgiks ei saanud erinevate piirangute tõttu olla võlgniku suva vaid see sõltub sellest, kas esinevad faalsed või materiaalsed alused. Kohtu hinnangul saab võlgnik esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale siis, kui täitemenetlust on algatatud ilma kehtiva täitedokumendita ning täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi tuleb esitada siis, kui nõuet, mis täitmisele pöörati materiaalõiguslikus mõttes ei ole või nõude maksmapanek on materiaalõiguslikus mõttes võimatu või välistatud. Kõik need vastuväited, mida kaebuse esitaja esitab seoses sellega, et täidetav nõue on aegunud, pole muutunud sissenõutavaks või sissenõudja on minetanud vastava nõude maksmapanemise õiguse, seonduvad sellega, et nõuet materiaalõiguslikult ei ole või et selle nõude maksmapanek on materiaalõiguslikus mõttes välistatud või piiratud. Kohtu hinnangul selliseid vastuväiteid kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse raames esitada ei saa ja võlgnik võib kaaluda vastavatel asjaoludel täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Viimast eeldusel, kui muud eeldused on täidetud ja kui hagi esitamine peaks perspektiivikaks osutuma. Kohtu hinnangul ei pea kohtutäitur sissenõutava nõude materiaalõiguslikke eeldusi kontrollima ning kohtutäitur ei saa keelduda täitemenetluse algatamisest, kui talle tundub, et nõue on aegunud või kui talle tundub, et sissenõudja on leppetrahvi nõude minetanud või kui täiturile tundub, et võib- olla ei ole ikkagi kõik asjaolud täidetud selleks, et leppetrahvi nõuda. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolude puhul tegemist vastuväidetega, mida peab esitama võlgnik täitemenetluse korral ning mille realiseerimine sõltub võlgnikust. Vastupidi, kui täitur hakkaks kontrollima näiteks aegumist või muude vastuväidete esitamist, mille realiseerumine sõltub võlgniku suvast ja keelduks sellisel alusel täitemenetluse algatamisest, paneks täitur toime seaduserikkumise, sest sellisel alusel täitemenetluse algatamisest keeldumist ei näe kehtiv õigus ette. See kaebuse esitaja väide, et ta oleks võib- olla isegi täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitanud, kui ta oleks teadnud, millistel asjaoludel tema käest raha täitemenetluses nõutakse, ei ole asjakohane. See, kui võlgnik ei tea või ei saa aru, mille eest temalt täitemenetluses raha nõutakse, ei tähenda, et tal tekiks õigus esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi asemel kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Seega ei ole käesolevas lõigus käsitletud etteheidete tõttu täitemenetluse algatamine õigusvastane, samuti ei saa nimetatud etteheited põhjustada arestimise tühisust TMS § 55 p 1 tähenduses.
3 (6)
Tsiviilasi nr: 2-08-56332
9.Kaebuse esitaja esitas etteheite, mille kohaselt ei ole kohtutäitur andnud võlgnikule võimalust esitada omapoolseid selgitusi nõude täitmise või nõude puudumise osas. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur teinud takistusi võlgnikule selgituste esitamiseks, kuid eraldi selgituste andmise võimaldamist kohustuslikult täitemenetluse seadustik ette ei näe. Kuigi algselt arestiti võlgniku pangaarved 1 876 349 krooni ulatuses, vabastas kohtutäitur arved lubamatus ulatuses aresti alt ning selles osas on kaebuse võimalik alus ära langenud ning ei anna alust käesoleva kaebuse rahuldamiseks.
10.Kohus ei nõustu nende kaebuse esitaja väidetega, mille kohaselt tuleks käesolev kaebus rahuldada seetõttu, et lepingus ette nähtud leppetrahvi suurus ja võimalik päevade arv ei võimalda sellises suuruses leppetrahvi nõuda (kaebuse p 3 all toodud etteheited). Seejuures väidab kaebuse esitaja, et lepingu p 6.1.4. sõnastus ei võimalda nõuda leppetrahvi mitmekordses ulatuses või suuremas määras kui 0,025% lepingu hinnast päevas. Kohus leiab, et selline vastuväide ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks. Juhul, kui võlgnik leiab, et täitedokumendiks olevat lepingut tuleb teisiti tõlgendada, on tal võimalik esitada asjakohane hagi kohtusse. Kohtu hinnangul võimaldab kaebuse esitaja poolt viidatud lepingupunkt sellist tõlgendamist, et leppetrahvi võib nõuda iga kohustuse rikkumise puhul eraldi. Täitemenetluse aluseks oleva lepingu p 6.1.4. kohaselt võib leppetrahvi nõuda punktis 6 nimetatud kohustuste rikkumise korral 0,025% lepingu eseme müügihinnast päevas. Sellest sättest tuleneb, et kohustusi on mitu ja et kohustuste rikkumise korral võib nõuda sellises suuruses leppetrahvi. Kohus küll ei välista, et lepingupoolte tegelik tahe võis lepingu sõlmimisel olla selline, et leppetrahvi võib nõuda üksnes 0,025% iga viivitatud päeva eest, sõltumata sellest, mitut kohustust üheaegselt rikuti, kuid kohtu hinnangul võimaldab lepingu sõnastus ka vastupidist tõlgendust (et leppetrahvi võib nõuda 0,025% päevas iga rikkumise eest eraldi). Kohus ei välista, et kui võlgnik esitaks kohtusse näiteks hagi osaliseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ning suudaks selle raames tõendada, et lepingupoolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel oli teistsugune, et siis võib- olla tuleks vastavat lepingupunkti teistmoodi mõista, kuid käesoleval juhul on tegemist lepingupunktiga, mida võib mõista selliselt, nagu sissenõudja ja kohtutäitur seda käsitlesid. See, kui kohus ei välista, et täiendavate tõendite korral võiks võib- olla võlgnikul olla lootust lepingupunkti teistsuguse tõlgenduse osas midagi väita, ei tähenda, et leppetrahvi maksmise kohustuse puhul oleks tegemist segase sättega, mis välistaks selle maksmapanemise täitemenetluses. Kui võlgnik soovib väita, et mingit lepingupunkti tuleb teisiti tõlgendada, tuleb tal seda teha hagiga täitemenetluses.
11.Käesoleva vaidluse lahendamisel on olulise tähendusega see asjaolu, et täitemenetlus käesolevas asjas algatati notariaalselt tõestatud lepingu alusel, mis tõestati enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Selline dokument ei saa reeglina alates 01.01.2006.a kehtiva TMSi alusel täitedokumendiks olla. Erandina võimaldab sellise dokumendi täitedokumendiks lugemist asjakohane rakendussäte, kuid kehtiva täitemenetluse ülesehitus ja aluspõhimõtted on siiski erinevad, lähtudes sellest, et täitedokumendiks enne kohustuse sissenõutavaks muutumist tõestatud notariaalne leping olla ei saa. Seega seab seadusandja kehtivas TMSis sätestatud täitedokumentidele suuremad ja rangemad nõuded, kui täitedokumentideks olevatele enne 01.01.2006.a tõestatud notariaalsetele lepingutele, mis saavad olla täitedokumendiks tänu TsMSRS § 11 lg-le 4. Kuivõrd reeglina ei saa enam käesoleva täitemenetluse aluseks olev dokument täitedokumendiks olla ja TMS on üles ehitatud rangemaid nõudeid järgides, siis tuleb erandina täitedokumendiks lubatud dokumentide alusel läbi viidava täitemenetluse puhul kehtiva TMSi nõuete hindamisel ja sisustamisel ka viidatud rakendussättest tuleneva erisusega arvestada. Nii tuleb TsMSRS § 11 lg-t 4 ja TMS § 19 lg-t 2 koosmõjus kohaldades asuda seisukohale, et seal viidatud asjaolu tõendamiseks piisab sissenõudja kinnitusest, sest teistsugune tõlgendus välistaks sisuliselt TsMSRS § 11 lg 4 sisulise kohaldamise, kuigi vastav säte annab seal viidatud dokumentidele samaväärse täitedokumendi jõu nagu kehtivas õiguses nimetatud täitedokumentidele, kuid kehtivas õiguses sätestatud piiranguid rakendades võiks muutuda enne 01.01.2006.a tõestatud notariaalsetest dokumentidest tulenevate nõuete täitemenetluses maksmapanemine sisuliselt võimatuks, sest käibeosalised ei saanud ega pidanud erinevate dokumentide kogumisega arvestama ning ei pidanud ette nägema, et nad peaksid oma tegevuse korraldama selliselt, et neil tuleks vastavaid dokumente koguda. Järgnevalt kontrollib kohus kaebuse esitaja teist protsessuaalset nõuet – nõuet tunnustada arvete arestimise tühisust ning sellest tulenevalt taotlust tagasi täita arestimise käigus saadud raha.
12.Kaebuse esitaja väitis, et täitemenetluse dokumente ei ole võlgnikule õiguspäraselt kätte toimetatud mitte enne, kui alles peale võlgniku pangaarvete arestimist. Kohus sellise seisukohaga
4 (6)
Tsiviilasi nr: 2-08-56332
nõustuda ei saa. Kohus loeb käesolevas asjas tuvastatuks, et kohtutäitur käis aadressil Xxx 03.06.2008.a kell 19.00 ning samal aadressil 11.06.2008.a kell 15.00. Peale seda jäeti täitmisteade sellele aadressile postikasti. Neid asjaolusid kinnitavad käesolevas tsiviilasjas kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud dokumendid. Rahvastikuregistri andmetel elab sellel aadressil võlgniku juhatuse liige T U . TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilisele isikule adresseeritud dokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale ehk juhatuse liikmele. TsMS § 326 lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusdokument kätte isiku elukoha postkasti panekuga, menetlusdokumenti prooviti üle anda vähemalt kahel korral, erinevatel aegadel. Kohtu hinnangul on need eeldused täidetud. Kohtutäitur proovis täitemenetluse dokumente üle anda võlgniku juhatuse liikmele tema elukohas, kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning see ei õnnestunud, peale mida jäeti täitedokumendid võlgniku juhatuse liikme postkasti. See, et kaebuse esitaja oleks soovinud dokumente saada muul viisil, ei tähenda, et kohtutäitur oleks rikkunud dokumentide kättetoimetamise korda. Kaebuse esitaja väited, et kohtutäitur ei teinud jõupingutusi võlgniku juhatuse liikmete tegelike elukohtade väljaselgitamiseks tuleb kohtu hinnangul jätta arvestamata, sest kaebuse esitaja ei väida, et aadress xxx ei oleks võlgniku juhatuse liikme tegeliku elukoha aadress. Vastupidi, kohtutäitur viitas, et ta kontrollis vastava aadressi kohasust rahvastikuregistri ja maksuameti andmebaaside abil. Kohtutäitur võib oma ametialases tegevuses kasutada kõiki seadusega lubatud kättetoimetamise viise. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et ei esine TMS § 55 lg-s 2 sätestatud alust arestimise tühisuseks.
13.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebuse esitaja väide, et kontode arestimine on tühine TMS § 55 p 4 alusel, sest võlgnikku ei teavitatud tema õigustest ning et see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Viidatud etteheite asjaolusid ei ole kaebuse esitaja advokaadist esindaja lähemalt avanud. Tegemist on paljasõnaliste, tõendamata ja sedavõrd üldiste väidetega, mitte miski ei viita vastavate väidete paikapidavusele. Vastupidi, käesoleva tsiviilasja materjalide pinnalt võib järeldada, et võlgnikule kätte toimetatud täitmisteade vastab õigusaktides sätestatud vile ning sisaldab endas kõiki neid olulisi andmeid, mida seadusandja ja määrusandja on täitedokumentides kohustuslikult sisalduva inflatsiooni osas pidanud vajalikuks ette näha. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mitte ühtegi väidet, mis viitaks sellele, et milline inflatsioon, mis seaduse kohaselt kohtutäituril võlgnikule teada anda tuleb jäi kohtutäituril võlgnikule edastamata ja millistel asjaoludel saaks asuda seisukohale, et vastava inflatsiooni mitteandmine põhjustas võlgniku õiguste rikkumise, kuid just need kaks eeldust peavad esinema selleks, et arestimine TMS § 55 p 4 alusel tühine oleks. Kohus asub eespool toodu pinnalt seisukohale, et TMS § 55 p 4 eelduste esinemisele ei viita mitte miski. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et arestimine TMS § 55 p 4 alusel tühine ei ole.
14.Arestimine ei ole tühine ka TMS § 55 p 1 järgi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täitedokumendiks Tallinna notar K Laidvee poolt 03.01.2005.a tõestatud lepingud. Vastav dokument on kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud ja see on võetud käesoleva kohtuasja materjalide juurde. Vastav dokument, kuivõrd tegemist on notariaalselt tõestatud lepinguga, mis sisaldab endas kohesele sundtäitmisele allumise kohustust ja see on tõestatud enne 01.01.2006.a, saab TsMSRS § 11 lg 4 kohaselt olla täidedokumendiks. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja käesoleva tsiviilasja raames esitanud ühtegi väidet, mille alusel saaks asuda teistsugusele seisukohale. See asjaolu, et kohtutäitur täitmisteates vastava õigusliku aluse viite osas eksis, ei anna alust väita, et viidatud täitedokument ei saaks täitedokumendiks olla või et täitemenetlust oleks algatatud ilma kehtiva täitedokumendita. Täitmisteates oli viidatud õigele täitedokumendile ning võimalik vale viide täitemenetluse algatamise õiguslikule alusele ei saa kohtu hinnangul olla selliseks rikkumiseks mis võiks kaasa tuua täitemenetluse algatamise õigusvastasuse või arestimise tühisuse.
15.Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ning käesolevas asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et kohtutäitur oleks pannud toime mõne sellise rikkumise, mis annaks aluse väita, et täitemenetlus on algatatud õigusvastaselt või et võlgniku pangaarvete arestimine oleks olnud tühine. Seetõttu tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
16.Kaebusele esitatud vastuses esitas kaebuse esitaja kohtule taotluse kontrollida sissenõudja esindaja volitusi. Kohus palus sissenõudja esindajal esitada haridust tõendav dokument ning täpsustada volitusi. Peale täiendavate dokumentide esitamist leiab kohus, et sissenõudja esindaja puhul ei esine aluseid, mis võimaldaksid teda kui esindajat menetlusest kõrvaldada.
5 (6)
Tsiviilasi nr: 2-08-56332
17.Järgnevalt käsitleb kohus menetluskuludega seotud küsimusi. TsMS §172 lg 1 lause 1 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kasuks hagita menetluses lahend tehakse. Selle sätte kohaselt tuleb menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. TsMS § 172 lg 1 lause 2 kohaselt võib kohus mitme menetlusosalisega hagita menetluses jätta menetluskulud ühe menetlusosalise kanda, kui see on kohtu hinnangul õiglane, eelkõige siis, kui isik esitas põhjendamatu taotluse. Kohtu hinnangul tuleb ka sellest sättest tulenevalt jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda, sest kohus tuvastas eespool, et kaebus, mis esitati, oli põhjendamatu.
18.Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.