Muud › Muud hagiasjad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 12. veebruari 2007 otsus täies ulatuses ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

kohustuse anda hagejale 21 300 krooni. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Laenulepingu p 1.1. kohaselt pidi OÜ T.P. Projekt hagejale andma 21 300 krooni, mille hageja laenusaajana pidi kokkulepitud tähtajaks (20.10.2004) tagastama vastavalt kokkulepitud tingimustele. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Regina Kaldam ei ole OÜ-lt T.P. Projekt saanud laenulepingus nimetatud laenu summas 21 300 krooni, mistõttu oli tegemist rahatu tehinguga ning hagejal puudus kohustus OÜ-le T.P. Projekt lepingujärgselt tagasi maksta põhisummat ja intresse. Rahatul tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea täitma. Laenuleping ja asjaõigusleping on vastuolus hea usu põhimõttega. OÜ-le T.P. Projekt oli teada hageja raske majanduslik olukord. Kostja OÜ T.P. Projekt pakkus hagejale tehingut, mis kahjustas hageja huve ja oli majanduslikust tasakaalust ja õigustatud ootuse põhimõttest kaugel. OÜ-ga T.P. Projekt 14.06.2004 sõlmitud laenuleping oli sõlmitud kostja kasuks ja hageja kahjuks, kaldudes kõrvale poolte võrdsuse ja hea usu põhimõtetest. Hagejal ei saanud kuidagi olla võimalik tasuda laenulepingust tulenevaid igakuulisi kohustusi lepingus näidatud summades ja tähtaegadeks. Hageja kasvatas üksi kahte alaealist last ja oli vähese toimetulekuga isik. Hageja sõlmis rahatu laenulepingu, mis tal ilmselgelt üle jõu käis ja mille sisu ta ei mõistnud (hageja on lõpetanud Kadrioru Põhikooli, kus õppisid arengupeetusega ja logopeedilist eriõpet vajavad lapsed). Laenulepingu järgsed intressid ja trahvid ning hüpoteegi seadmine on käsitletavad liigkasuvõtmisena ja vastuolus hea usu põhimõttega. Ühe poole ärihuvid ei tohi üles kaaluda laste ja lapsi üksinda kasvatava ema õigustatud ootusi. Lepinguline suhe põhineb poolte võrdsusel. OÜ T.P. Projekt ja OÜ Remondimeistrid OR on oma käitumise rajanud pahale usule ja nõrgema poole huvide ja õiguste alusetult kaitseta jätmisele. VÕS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Hageja esindaja viitas ka VÕS §-des 87 ja 1028 sätestatule ning väitis, et korteriomandile seatud hüpoteek ei olnud oma sisult hagejale arusaadav ning notar hagejale lepingu sisu ei seletanud. Hagejale jääb arusaamatuks, miks pidi ta 21 300 kroonise laenulepingu tagatiseks 300 000 kroonise hüpoteegi seadma. Küll on hageja seisukohal, et 300 000 krooni oli temale kuulunud korteriomandi turuväärtus, mille kostjad temalt 21 300 kroonise rahatu laenulepinguga välja petsid. Eeltoodust tulenevalt puudus Regina Kaldamil kohustus OÜ-le Remondimeistrid OR korteriomandit üle anda ja tal on õigus üleantu tagasi nõuda. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur Viljar Karja 14.12.2004 toiming hagejale kuulunud kinnisasjale sissenõude pööramisel ja korteriomandi müümisel enampakkumise käigus OÜ-le Remondimeistrid OR ei tulene seadusest, on vastuolus seadusega ja enampakkumise akt seega tühine TsÜS § 84 lg 1 ja § 87 tähenduses. Regina Kaldam ei teadnud korteriomandi enampakkumisest ja oma õigusest seal osaleda, sest kohtutäitur ei tutvustanud Regina Kaldamile tema õigusi. 14.12.2004 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6417 lg 2 kohaselt kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustab kohus, kuulates ära sissenõudja seisukoha. Regina Kaldamile ei ole teada, et kohtutäitur Viljar Karja tegutsemispiirkonna järgne kohus oleks täituri avalduse võlgnikule kuulunud korteriomandi suhtes sissenõude pööramise viisi otsustamiseks menetlusse võtnud, läbi vaadanud ja otsustanud. Täituri korraldatud seadusele mittevastava avaliku enampakkumise tõttu ei ole OÜ Remondimeistrid OR käsitletav heauskse omanikuna. Hageja asus seisukohale, et kohtutäitur Viljar Karja, kelle tegevus on 01.03.2005 lõpetatud, ebaseadusliku tegevuse eest täitetoimingu läbiviimisel vastutab tema kindlustusandja ERGO

Kindlustuse AS, kelle kohus kaasas kostjana menetlusse. Eeltoodust tulenevalt esitas Regina Kaldam 17.01.2005 kohtule hagiavalduse kostja OÜ T.P. Projekt vastu laenulepingu tühiseks tunnistamiseks ja laenulepingu järgi saadu tagastamiseks. 31.03.2005 ja 22.08.2006 hageja täiendas hagiavaldust ja, tuginedes TMS § 6417 lg-s 2, TsÜS § 84 lg-s 1 ja §-s 87; VÕS §-des 86 ja 87 [peab olema TsÜS § 86, 87] ja §-s 1028 ning AÕS §-s 65 sätestatule, palus nõuda OÜ-lt Remondimeistrid OR kinnistusraamatu kande (registriosa nr 10217301) muutmist hageja kasuks või alternatiivnõudena välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võõrandatud korteriomandi turuväärtus 291 358 krooni, mille OÜ T.P. Projekt oli täitemenetluse käigus näidanud hageja võlana. 08.09.2006 toimunud kohtuistungil loobus hageja kinnistusraamatu kande muutmise nõudest (tlk 287). Kostja OÜ T.P. Projekt vastuväited Kostja OÜ T.P. Projekt hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt 10.06.2004 loovutas OÜ BREM Kinnisvarahooldus kostjale Tallinna Linnakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2/23-9384/03 tuleneva nõude summas 18 145 krooni, millest tekkis kostjal nõue hageja vastu. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 2 hageja võlgnevus kostja OÜ T.P. Projekt ees vormistati 14.06.2004 laenulepinguna summas 21 300 krooni tähtajaga 20.10.2004, mil hageja kohustus tasuma kostjale kogu võlasumma ja intressid täies mahus. Hageja sõlmis laenulepingu täie teadmise juures, et laenulepingust tulenev kohustus tuleb kostja OÜ T.P. Projekt ees täita, ning tegi seda vabatahtlikult. Sellest andis tunnistust laenusumma igakuise tagasimakse suuruse täpne määratlemine ja intressi arvestamise põhimõtted, mis on toodud laenulepingu punktis 2.7. Samuti oli punktis 1.6. toodud kogu laenusumma tagasimaksmise kuupäev ning laenulepingus olid kokku lepitud ka sanktsioonid juhul, kui hageja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. Seega olid hagejale laenulepingust tulenevad tingimused teada lepingu allkirjastamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenuleping tühine algusest peale ning kohaldamisele ei kuulu TsÜS §-s 84 toodud lepingu tühisuse ja alusetu rikastumise sätted. Hageja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning ei põhjendanud lepingu mittetäitmist kostjale. Veel 15.12.2004 teatas hageja OÜ-le T.P. Projekt, et ta ei oma mingisuguseid pretensioone laenulepingust tulenevate kohustuste ja lepingu lõpetamise suhtes, samuti tõendab seda asjaolu hageja ja kostja OÜ Remondimeistrid OR vahel sõlmitud korteriomandi XXX XXX üleandmisevastuvõtmise akt. Kostja peab alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise nõuet asjakohatuks, kuna hageja ja kostja vahel oli kehtiv leping. Kostja OÜ Remondimeistrid OR vastuväited Kostja OÜ Remondimeistrid OR hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. OÜ Remondimeistrid OR leidis, et hageja ei saa käesolevas hagis vaidlustada täitemenetluses läbiviidud sundenampakkumise tagajärjel tekkinud kostja omandit, kuna hageja ei ole täitetoiminguid täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras tähtaegselt vaidlustanud. Võlgnikul ja teistel õigustatud isikutel on tulenevalt TMS §-st 6444 õigus esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS §-s 647 nimetatud põhjustel. Antud tähtaja jooksul hageja enampakkumist ei vaidlustanud ning ei ole ka TMS § 77 lg 1 kohaselt esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale. OÜ Remondimeistrid OR osales korteriomandi avalikul enampakkumisel heauskselt, tasus kohtutäituri ametialasele arveldusarvele asja kogu ostuhinna ning kanti kinnisasja omanikuna 01.03.2005 kinnistusraamatusse. Kostja OÜ Remondimeistrid OR on heauskne omanik, kuna

hageja ei ole suutnud põhjendada kostja ebaseaduslikku ega pahauskset valdust korteriomandile asukohaga XXX XXX XX. 21.01.2005 on hageja ja kostja vahel sõlmitud korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akt, millega andis endine omanik uuele omanikule üle XXX XXX XX korteri võtmed ja kinnitas, et tal ei ole kostja vastu mingeid pretensioone. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt kahju 291 358 krooni hüvitamist, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevusega on temale tekitatud materiaalset kahju. Kostja ei ole hagejaga sõlminud ei võlaõiguslikku (laenu-) ega asjaõiguslikku hüpoteegi seadmise lepingut ega ole olnud nende tehingute osaliseks. Kostja ERGO Kindlustuse AS vastuväited Kostja ERGO Kindlustuse AS hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. ERGO Kindlustuse AS esitas vastuväited osas, mis puudutab etteheidetavust kohtutäitur Viljar Karja tegevusele täitemenetluses. Kostja leidis, et kohtutäitur Viljar Karja on täitemenetluses (täiteasi nr 006/2004/976) toiminud kooskõlas seadusega. Hageja heidab kohtutäitur Viljar Karjale ette seda, et teda ei teavitatud korteriomandi enampakkumisest ja et kinnisvarale sissenõude pööramisel oleks pidanud sissenõude pööramise viisi otsustama kohus. Hageja seisukoht on ekslik. Hagejale kuuluvale kinnisasjale oli seatud hüpoteek OÜ T.P. Projekt kasuks koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Täitemenetluse läbiviimise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p 14 sätestas, et täitmisele kuulub notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele teatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kokkuleppe kohta peab olema tehtud märge kinnistusraamatusse. Kui kinnisasja omanik ei esita vastuväiteid vastavalt TMS §-le 23, ei kohaldata AÕS § 352 3. lõikes sätestatut. AÕS § 352 lg 3 sätestab, et hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüakse kohtu otsusel avalikul enampakkumisel. Hageja ei esitanud täitemenetluse ajal vastuväiteid täitetoimingutele. Seega oli kohtutäitur Viljar Karja kohustatud täitetoimingud läbi viima vastavalt sissenõudja avaldusele. TMS § 23 lg 4 sätestab täituri kohustused olukorras, kui talle on esitatud TMS § 1 lg 1 p-s 14 nimetatud täitedokument. Kohtuasja materjalide juurde on võetud täitetoimiku nr 006/2004/976 materjalid, mille hulgas on ka kohtutäitur Viljar Karja teated hagejale (täitetoimiku lk 17, 36). Hagejale saadetud teadete sisu vastab TMS § 23 lg-s 4 sätestatud nõuetele. Hageja on omakäeliselt teadetel kinnitanud, et ta on need kätte saanud. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku Narva notar Sergei Nikonovi arvamus. Narva notar Sergei Nikonov vaidles vastu tema kaasamisele antud menetlusse. Samas teatas notar kohtule oma seisukoha 09.07.2004 hageja ja OÜ T.P. Projekt vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu tõestamisega seotud asjaoludest. Hüpoteegi seadmise leping on üheselt mõistetav ja lihtsalt arusaadav. Notaril ei olnud kahtlust, et hageja sai hästi aru, et tema korter läheb tema poolt saadud laenu tagatiseks ja et hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmise korral võib ta oma korterist ilma jääda. Hageja väide, et notar ei seletanud talle lepingu sisu ja mõtet, on paljasõnaline. AÕS § 325 lg-st 4 tulenevalt ei ole hüpoteegi puhul tähtis hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu või selle suurus tagatislepingu sõlmimise hetkel. Pooltel oli võimalus esitada notarile kõik tõestatava lepinguga seotud küsimused, sealhulgas küsimuse, miks hüpoteegi summa ei pea ühtima laenusummaga, muuta lepingu sisu või loobuda lepingu sõlmimisest. Hageja on hüpoteegi seadmise lepingu heaks kiitnud ja omakäeliselt alla kirjutanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

Harju Maakohus jättis hagi 12.02.2007 otsusega täies ulatuses kõigi kostjate vastu rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on alusetu hageja väide 14.06.2004 sõlmitud laenulepingu tühisusest põhjusel, et hageja ei ole laenulepingu teiselt poolelt, s. o kostjalt OÜ-lt T.P. Projekt laenu saanud. VÕS § 396 lg 1 ei sätesta, et laenuleping on reaalne leping, s. o et ta loetakse sõlmituks laenu (raha või asendatavad asjad) kättesaamisest. Kui laenusaajale ei anta laenusummat üle, võib ta nõuda kas kohustuse täitmist või siis, kui tähtaeg on oluline, taganeda lepingust, tehes sellekohase tahteavalduse teatavaks teisele poolele. Laenuandja poolt oma lepingulise kohustuse rikkumine ei anna alust teha õiguslikku järeldust, et leping on tühine. Kui hinnata hageja nõuet tuvastushagina, kus hageja palub tuvastada laenusumma üleandmata jätmist, siis ka see on alusetu. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Nagu asjast nähtub, sealjuures hageja seletustest, oli hagejalt tagaseljaotsusega välja mõistetud kommunaal- ja hoolduskulude võlgnevus 18 145 krooni OÜ BREM Lasnamäe Kinnisvarahooldus kasuks. Viimane loovutas nõude kostjale OÜ-le T.P. Projekt. Nimetatud summa oligi vaidlustatud laenulepingu sõlmimise aluseks. Seega ei saa väita, et laenuleping oli rahatu, vaid toimus võlaõiguslik novatsioon. Laenulepingu tingimused, millega vormistati ümber hageja rahaline kohustus, sõltusid poolte tahtest, mistõttu hageja jaoks võimatuks osutunud tingimused ei anna alust laenulepingu tühisuse tuvastamiseks. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada, ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja viited sellele, et laenuandja kasutas ära tema rasket olukorda ja psüühilist ebaadekvaatsust, mõjutades hagejat sõlmima lepingut röövellikel tingimustel, ei ole asjakohased käesoleva nõude raames, sest tehingu tühistamise avaldust ta ei ole kostjale OÜ-le T.P. Projekt esitanud. 09.07.2004 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel seati hagejale tollal kuuluvale korteriomandile XXX XXX XX hüpoteek kostja OÜ T.P. Projekt kasuks summas 300 000 krooni poolte vahel 14.06.2004 sõlmitud laenulepingu tagamiseks, kohustusega hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel alluda kohesele sundtäitmisele. Tähendatud hüpoteek märkega, et igakordsel omanikul on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele, on kinnistusraamatusse sisse kantud 30.08.2004. Kohtutäitur Viljar Karja teate nr 1779, 11.10.2004 täitemenetluse algatamisest antud korteriomandi (asukohaga XXX XXX XX) realiseerimiseks võlgnevuse kustutamiseks sai hageja kätte samal päeval, s. o 11.10.2004, mida hageja on oma allkirjaga kinnitanud. Kuna hageja Regina Kaldam ettenähtud kahe nädala jooksul vastuväiteid kohtutäiturile ei esitanud, siis kohtutäitur TMS §-des 23 ja 77 sätestatud korras algatas täitemenetluse. 14.12.2004 toimunud enampakkumisel müüdi korteriomand asukohaga XXX XXX XX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX, kostjale OÜ-le Remondimeistrid OR. Hageja enampakkumist hagi korras vaidlustanud ei ole, samuti ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Ekslik on hageja väide, et kohtutäituril ei olnud õigust hüpoteeki realiseerida ilma kohtu otsuseta. AÕS § 352 lg 3 kohaselt kohtu otsus kinnisasja müümiseks ei ole vajalik, kui kinnistusraamatusse

on tehtud kanne kinnisasja igakordse omaniku kohustuse kohta alluda kohesele sundtäitmisele. Korteriomandi omandas kostja OÜ Remondimeistrid OR. Hageja ei ole tõendanud kostja OÜ Remondimeistrid OR pahausksust kinnisvara omandamisel 14.12.2004 toimunud enampakkumisel. Seega puudub igasugune alus (lepinguline, deliktiline või alusetust rikastumisest tulenev) hageja nõudele välja mõista kostjatelt korteriomandi turuväärtus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 12.02.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada Regina Kaldami hagi ja mõista kostjatelt välja 291 358 krooni. Apellant palub jätta kohtukulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaevatav kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud ega vasta TsMS § 436 mõttele. Esimese astme kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning kohtuotsuse järeldused ei ole vastavuses kohtuistungil tuvastatud ja kindlakstehtud asjaoludega. Hageja jääb apellatsioonkaebuses kindlaks väitele, et tema ja OÜ T.P. Projekt vahel sõlmitud laenuleping on algusest peale tühine. Hageja ei ole raha laenuks saanud; rahatul tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi ja seda ei pidanud täitma. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta ja hindamata hageja väited tema vähesest toimetulekust ja õigusalaste teadmiste puudumisest, mis põhjustas laenulepingu allkirjastamise. Regina Kaldam on lõpetanud 8-klassilise Kadrioru Põhikooli ega saanud kuidagi mõista, milliseid tagajärgi temaga sõlmitud laenuleping pikemas perspektiivis endaga kaasa toob. Regina Kaldam ei saanud oma teadmiste ja võimaluste poolest olla võrdne lepingupartner OÜ-le T.P. Projekt, kes juriidilise isikuna tegutses kutsetegevuse raames ja suutis hinnata ja ette näha tehingu tagajärgi. Hageja leiab, et laenulepingu tagajärjed olid temale ebamõistlikult rasked. Maakohus ei hinnanud hagiavaldusele lisatud laenulepingu tingimusi, mida hageja on nimetanud liigkasuvõtmiseks ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. On selge, et intressimäär 5 % päevas lepingu p 4.4 järgi on ebamõistlik ja ülejõukäiv. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja seisukohale, et ühe poole ärihuvid ei saa üles kaaluda hageja ja tema väikeste laste õigustatud ootust oma kodule või selle eest õiglase tasu saamisele. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kajastu tõendite väära hindamise tõttu kaevatavas kohtuotsuses asjas tegelikult selgunud ja tuvastatud asjaolud. Hageja tugineb oma selgitusele ja kirjalikele tõenditele, mida kohus ei ole asjaolude tuvastamisel arvestanud. Maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid eksimusest laenulepingu sõlmimisel tehingu tegemisel. Ebaõiglaste tingimustega laenulepingu sõlmimisel 14.06.2004 oli tegemist hageja eksimusega, sest antud juhul võib hinnata TsÜS § 92 lg 2 tähenduses, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Tühist tehingut ei pea täitma ega sellest avaldusega taganema, nagu selgitab maakohus kaevatavas otsuses. Esimese astme kohus jättis TsÜS § 92 lg 2 ebaõigesti kohaldamata ja jättis tuvastamata asjaolu, et Regina Kaldam ei mõistnud 14.06.2004 sõlmitud laenulepingu ja selle järel sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sisu ja tagajärgi. Toimikus olevate tõendite põhjal ei saanud maakohus tuvastada, et puudub igasugune alus hageja nõudele välja mõista kostjatelt korteriomandi turuväärtus. Maakohtu otsus ei rajane apellandi arvates tuvastatud asjaoludel, vaid kohtu hinnangul, mis on jäänud õiguslikult sisustamata. Vastused apellatsioonkaebusele

Kostja OÜ T.P. Projekt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Kostja OÜ Remondimeistrid OR vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Kostja ERGO Kindlustuse AS palub jätta Regina Kaldami apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast seaduses sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist. Kaaskostjad on nõustunud ERGO Kindlustuse AS taotlusega. Kolmandad isikud kostja poolel ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, kontrollides apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, asub seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt ning on menetlusse võetud õigesti. Hagejat esindas lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kes oli õigustatud hageja nimel apellatsioonkaebust esitama ning ta tegi seda TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad, leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. TsMS § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Nimetatud seaduse nõude täitmiseks on seadusandja sätestanud eelmenetluse läbiviimise. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 164 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tuli eelmenetluses välja selgitada hageja nõuded ja kostjate, kolmandate isikute vastuväited ning tõendid, mis on menetlusosalistel esitada oma väidete ja vastuväidete tõendamiseks. 01.jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus on eelmenetluse ülesanded analoogsed. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eelmenetlust läbi viinud seaduses nimetatud nõuete kohaselt. Hagiavalduse täpsustuses on hageja tuginenud asjaolule, et tehing on tühine ka seetõttu, et on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Seejuures on ta ekslikult teinud viite VÕS §-le 86 TsÜS § 86 asemel ( t.lk. 280). Otsuse kirjeldavas osas on maakohus märkinud, et hageja tugines oma nõudes VÕS § 86-le, kuid hagi rahuldamata jätmisel, ei võtnud seisukohta nimetatud õigusliku aluse suhtes ning ei ole välja selgitanud, millistel asjaoludel peab hageja tehingut tühiseks tegelikult TsÜS § 86 alusel. Kui tehing on vastuolus heade kommete või avaliku korraga, siis on ta tühine TsÜS § 86 järgi ning tühisuse olemaolu korral ei ole vaja esitada tühistamise avaldust. Seega antud tsiviilasjas õige ja õiglase lahendi tegemiseks on olulised faktilised asjaolud jäänud välja selgitamata. TsMS § 351 lg 1 sätestab nõude, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja on vaidlustanud intresside suurust ning pidanud seda ebamõistlikult suureks. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant asjaolule, et ta ei olnud suuteline mõistma laenulepingu tähendust ning selle õiguslikke tagajärgi. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kohus oleks välja selgitanud, kas hageja tugineb hagi alusena enda otsusevõimetusele. Seega on maakohus eiranud TsMS § 392 lg 1 p 3 nõuet. Hagiavalduse esitamisel taotles hageja kohtumeditsiinilise ekspertiisi määramist

otsustusvõime kindlakstegemiseks. Toimiku materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks taotluse osas mingit seisukohta võtnud. Kehtinud TsMS § 176 lg 2 järgi protsessiosalise taotluse pidi kohus lahendama määrusega pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme TsMS § 656 lg 2 mõttes, mida ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonimenetluses esitas kostja OÜ Remondimeistrid OR vastuväite, et ta on põhjendamatult kaasatud protsessi. Menetlusse kaasamise osas on esitanud vastuväite ka kostja ERGO Kindlustuse AS. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et uuel tsiviilasja läbivaatamisel tuleks ka välja selgitada menetlusosaliste ring, kelle vastu on hagejal nõue. Silmas pidades menetlusökonoomia põhimõtet ei tohiks menetlust koormata isikute kaasamisega, kelle vastu hageja ei ole nõuet esitanud. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et mittevajalike isikute kaasamine menetlusse põhjustab menetluskulude tekke. Menetluskulude jaotamine Kuivõrd tsiviilasi kuulub tühistamisele, siis tuleb uuel asja läbivaatamisel otsustada ka menetluskulude jaotus.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.