Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kostja asus hageja Tartu esinduse juures müügispetsialistina tööle 17.08.2005. 17.07.2007 esitas kostja avalduse töölepingu lõpetamiseks ning vastavalt kostja soovile lõpetati leping samal päeval. Töölepingu kehtivusajal maksis hageja vastavalt töölepingu p-le 7.2 kostjale konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu täitmise eest pärast töölepingu lõpetamist eritasu kokku summas 43 980 krooni. Detsembris 2007 sai hageja teada, et kostja on asunud müügiesindajana tööle OÜ-sse S. . Mainitud äriühing tegeleb rehvide ja velgede jae- ja hulgimüügiga ning rehvide paigalduse ja remondiga. Nimetatud asjaolu kinnitab OÜ S. kodulehel olev teave ning majandustegevuse registris olev teave äriühingu tegevuse kohta. Hageja tegevusalaks on samuti rehvide ja velgede müük, paigaldus ja remont. Kostja tegi 12.12.2007 OÜ S. müügiesindajana koostööpakkumise hageja pikaajalisele kliendile T. OÜ-le, kes informeeris hagejat kostjalt saadud konkureerivast pakkumisest. 22.01.2008 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis tasutud eritasu tagastamist vastavalt töölepingu p-le 10-3. Kostja lepinguline esindaja saatis 05.02.3008 vastuskirja, milles keeldus nõude rahuldamisest. Kostja tunnistab kirjas, et ta töötab OÜ-s S. , kuid leiab, et nõue on alusetu. Hageja nõudest ei nähtu, et kostja oleks väidetava konkurentsikeelu rikkumisega tekitanud hagejale kahju, nõudekirjast ei nähtu arvutus, kuidas on saadud nõutud summa, hageja ja kostja vahelises töölepingus puudus loetelu konkureerivatest ettevõtetest, millistesse kostja ei tohtinud tööle asuda, OÜ S. B-kaardil ei ole tegevusalana märgitud rehvide jae- ja hulgimüüki ning rehvide paigaldust ja remonti, kostja töötab OÜ-s S. autojuht-varustajana ning tema tööülesanded ei sarnane nendele, mis tal olid hageja juures töötades. Hageja ja kostja vahel 15.08.2005 sõlmitud töölepingu järgi on kostjal kohustus hoiduda hagejale konkurentsi osutamisest, kohustus kehtib ka 12 kuu jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Konkurentsikeelu kehtestamise eesmärgiks oli eelkõige hageja huvi kaitsta enda konfidentsiaalset teavet, mis kostjale kui müügispetsialistile tööülesannetest lähtuvalt paratamatult teatavaks saab (muuhulgas terviklik teave hageja klientide, hinnakujunduse ning klientidega seotud hinnastrateegia kohta). Kuivõrd kostja tööleping lõppes 17.07.2007, siis kehtis konkurentsi osutamisest hoidumise kohustus kuni 17.07.2008. Kostja vastuskirjast nähtuvalt asus kostja OÜ-sse S. tööle 21.08.2007, s.o konkurentsikeelu kehtivuse perioodil. Töölepingu punkti 10.1 kohaselt hõlmab konkurentsi osutamisest hoidumise kohustus muuhulgas, kuid mitte ainult, kohustust mitte tegeleda ning mitte töötada hageja kirjaliku loata hageja tegevusalaga sarnasel alal, milleks on töölepingu kohaselt rehvide ning velgede jae- ja hulgimüük ning sellega sarnanev tegevus. OÜ S. , kuhu kostja tööle asus, on just nimelt rehvide ja velgede jae- ja hulgimüügiga ning paigalduse ja remondiga tegelev firma, mida kinnitab OÜ S. kodulehel olev firma tutvustus ning tegevusalade loetelu ja majandustegevuse registris sisalduv teave OÜ S. kohta. Lisaks sellele kattuvad ka hageja ja kostja tegevuspiirkonnad, mõlemad omavad esindusi nii Tallinnas kui Tartus. Seega on ilmselge, et OÜ S. on hageja otsene konkurent. Kostja vastuskirjas esile toodud asjaolu, et OÜ S. Bkaardil ei ole tegevusalana märgitud rehvide jae- ja hulgimüüki ning rehvide paigaldust ja remonti, ei oma käesoleval juhul mingisugust tähtsust. Konkureeriva ettevõtja määratlemisel on oluline ettevõtja reaalne tegevus, mitte äriregistrile deklareeritud tegevusalad. Samuti ei pea konkureerivad ettevõtjad olema nimeliselt töölepingus loetletud, nagu üritab väita kostja. Arvestades seda, et konkurente tekib ja kaob pidevalt, ei oleks nimeline loetelu ka mõistlik. Käesoleval juhul on konkureerivad ettevõtjad määratletud tegevusalaga – rehvide ja velgede jae- ja hulgimüük ja sellega sarnanev tegevus. Sellega on vastavad ettevõtjad mõistlikult piiritletud.

12.12.2007 T. OÜ-le tehtud koostööpakkumisest nähtuvalt töötab kostja OÜ-s S. müügiesindajana. Nimetatud tõend lükkab ümber kostja vastuskirjas toodud väite, nagu töötaks kostja nimetatud OÜ-s autojuht-varustajana. Samas, isegi kui kostja ametinimetus oleks autojuht-varustaja, ei ole tema ametikoht oluline. Hageja on seisukohal, et töölepingu p-s 10.1 kokku lepitud konkurentsikeeldu tuleb mõista selle laiemas tähenduses ning selle rikkumiseks on kostja mis tahes ametikohal töösuhtesse astumine ettevõtjaga, kes tegeleb hageja tegevusalaga sarnasel alal. Seega ei ole pooled piiranud töölepingus konkurentsikeelu ulatust võrreldes töölepingu seaduse § 50 p-s 6 sätestatuga. Kostja ei ole küsinud ning hageja ei ole andnud kostjale luba töötamiseks OÜ S. kui hageja konkurendi heaks. Eelnevast tulenevalt on kostja OÜ S. heaks tööle asumisega rikkunud töölepingus kokkulepitud konkurentsikeeldu. Vastavalt töölepingu p-le 10.3 kohustub töötaja konkurentsikeelu eiramisel hüvitama täies ulatuses tööandjale tekitatud kahju ning muuhulgas tagastama täies ulatuses töölepingu p-s 7.2 sätestatud lisatasu, mida hageja on kostjale töölepingu kehtivusaja jooksul maksnud summas 43 980 krooni ning mille kostja on kohustatud hagejale tagastama. Vastuväiteks kostja vastuskirjas toodule märgib hageja, et see, kas ja millises ulatuses on kostja oma tegevusega põhjustanud kahju, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, kuivõrd tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega. Eelnevast lähtuvalt esitas hageja 29.02.2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 43 980 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja leiab oma 16.04.2008 kohtule edastatud vastuses, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja võeti hageja poolt tööle müügispetsialisti ametikohale alates 15.08.2005. Kostjale esitatud ametijuhend on väljastatud 07.08.2006 töölepingule, millega kostjale ei ole seatud mingeid kohustusi, kuna vastaval kuupäeval ei ole kostja sõlminud ühtegi töölepingut. Kostja allkiri on küll ametijuhendi viimasel lehel, kuid tutvumise korral allkirjastatakse kõik lehed. Kostja on tutvunud ametijuhendiga ja ka allkirjastas läbiloetult kõik lehed, kuid see oli sisult hoopis teine ametijuhend. Samas täitis kostja temale seatud tööülesandeid, ei eiranud kordagi otsest tööalast korraldust ning pole saanud sellekohaseid märkusi ka tööandjalt. Kostjale on ebaselge, mille alusel on hageja välja arvutanud kostjalt nõutava summa 43 980 krooni. Kostja leiab, et ta ei paku hagejale konkurentsi, kuna hageja juures oli ta müügispetsialist ja tema peamine ülesanne oli klientidele rehvide pakkumine. S. OÜ-s on kostja aga autojuht-varustaja ja töökohustused on seoses selle ametiga hoopis teised, mis on näidatud ära 21.08.2007 töölepingus. Tööle asudes tutvus kostja ka OÜ S. äriregistri Bkaardiga, kus on märgitud ära tegevusalad, millega ettevõte tegeleb, milleks on rehvide jae- ja hulgimüük, parandus, vahendus ja tasakaalustamine. Kostja praegusel töökohal ei ole vastavate tegevustega muud seost peale selle, et kostja hooldab igapäevaselt enda käsutuses olevat autot. T. OÜ poolt tehtud telefonikõne võttis vastu ja edastas pakkumise kostja lahti olnud elektronposti aadressilt tellijale U.T. , kes töötab S. OÜ Tartu osakonna juhatajana. Hageja 22.01.2007 nõudest ei lähtu, et kostja, eirates hageja väitel konkurentsikeeldu, on tekitanud oma tegevusega töölt lahkudes ja pärast seda hagejale otsest või kaudset kahju. Nõue on põhjendatud vaid väitega, et kostja rikkus konkurentsikeeldu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus puudus loetelu konkurentsi pakkuvatest ettevõtetest, millistesse kostja ei oleks tohtinud tööle asuda. Välja on toodud ainult sarnase tegevusega ettevõtted (töölepingu p 10.1). Hageja äriregistri B-kaardil on aga kandena eraldi välja toodud veel täpsustus tema tegevuste kohta. Seega on hageja väga õigesti märkinud, et käesoleval juhul on konkureerivad ettevõtted määratletud tegevusalaga, milleks on rehvide ja velgede jae- ja hulgimüük. Kostja

asus OÜ-s S. 21.08.2007 ametikohale autojuht-varustaja, mis oma tööülesannete ja kohustuste poolest ei sarnane kuidagi kostja ametikohaga hageja juures. Samas ei ole ka OÜ S. B-kaardil kannet sarnase tegevuse kohta, millele viidates hageja leiab, et kostja on konkurentsikeeldu rikkunud. Kostja leiab, et lepingu objektiivsel tõlgendamisel mõistliku isiku poolt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kostja töötas hageja juures müügiesindajana alates 17.08.2005 kuni 17.07.2007. Kostja väited, nagu oleks kostja ametijuhend väljastatud 07.08.2006 töölepingule, millega kostjale ei ole seatud mingeid kohustusi, kuna vastaval kuupäeval ei ole kostja sõlminud ühtegi töölepingut, ei ole põhjendatud. Hageja on kohtule tõendanud, et mainitud kuupäeval leidis aset kostjaga algselt sõlmitud töölepingu muutmine, millest on tingitud ka vastav viide ametijuhendi esilehe ülaservas. Tegemist oli kehtiva ametijuhendiga, mis sätestas kostja tööalased kohustused. Samas ei saa ametijuhendis määrata töötaja kohustusi seoses konkurentsi võimaliku osutamisega, eriti pärast töösuhte lõppemist. VÕS § 1 lg 1 kohaselt tuleb võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu hulgas kohaldada ka töölepingutele. Seega on konkurentsikeelu kohaldamise kokkulepe võimalik sõlmida ainult töölepingus. Kohus on seisukohal, et konkurentide juures töötamise keeld 12 kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu punktides 10.1 ja 10.2 kokku lepitud. Antud juhul on oluline selgitada välja, kas kostja on rikkunud töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu peale hageja juurest lahkumist. Töölepingu seaduse (TLS) § 50 p 6 sätestab, et töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja ja kostja vahel 15.08.2005 sõlmitud töölepingu p 10.1. sätestab töötaja (kostja) konfidentsiaalsusnõude ning kohustuse hoiduda tööandjale (hageja) konkurentsi osutamisest, sealhulgas mitte tegelema või töötama hageja kirjaliku loata hageja tegevusaladega sarnasel alal, milleks loetakse rehvide ja velgede jae- ja hulgimüügiga sarnanevat tegevust. Lepingu p 10.2. järgi kohustus kostja täitma konfidentsiaalsusnõuet ja konkurentsikeeldu ka peale lepingu lõppemist või lõpetamist 12 kuu jooksul. Kostja soovil lõpetati temaga tööleping 17.07.2007, seega kehtis konkurentsist hoidumise kohustus kuni 17.07.2008. Puudub vaidlus selle üle, et kostja asus OÜ-sse S. tööle 21.08.2007, seega konkurentsikeelu kehtivuse perioodil. Kostja väidab, et hageja ning OÜ S. ei ole omavahel konkureerivad äriühingud põhjusel, et nende B-kaardil märgitud tegevusalad ei kattu, täpsemalt on hageja B-kaardil toodud välja täpsustus hageja tegevusalade kohta (rehvide ja velgede jae- ja hulgimüük), samas kui kostja B-kaardil taoline kanne puudub. Lisaks puudus hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus loetelu konkurentsi pakkuvatest ettevõtetest, millistesse kostja ei oleks tohtinud tööle asuda. Hageja on kohtule esitanud tõendid, sealhulgas OÜ S. kodulehel oleva teabe, majandustegevuses oleva teabe äriühingu tegevuse kohta, ja OÜ S. 2007. aasta tegevusaruande, mille kohaselt OÜ S. põhitegevuseks on sõidu- ja veoautode rehvide müük ning sellega kaasnevad teenustööd (rehvide vahetus ja remont). Kohus nõustub hageja 25.07.2008 vastuväidetes esitatud seisukohaga, mille järgi konkureeriva ettevõtja määratlemisel on oluline äriühingu reaalne tegevus, mitte registrikaardile kantud tegevusalad. Enne 01.01.2007 oli tegevusala äriühingu põhikirja komponent ning muudatusi pidid osanikud või aktsionärid otsustama seetõttu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras. Samal ajal olid

tegevusala andmed üksnes informatiivsed ega takistanud tegeleda muudel tegevusaladel, mistõttu ei hakatud reaalse tegevusala muutmisel põhikirju muutma. Ka OÜ S. B-kaardilt nähtuvalt on tegevusalade kanne tehtud äriühingu asutamisel 1998. aastal ning hiljem pole seda muudetud. Alates 01.01.2007 kandeid äriühingu tegevusala kohta enam registrikaardile ei tehta ning praegu äriregistrisse kantud tegevusalad kustutab äriregistrit pidav kohus vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 5211 lg-le 1 siis, kui ettevõtja on majandusaasta aruandega teatanud oma klassifikaatoripõhised tegevusalad. Täna toimubki tegevusalade andmestiku uuendamine majandusaasta aruannete esitamisega (ÄS § 4 lg 5). Nagu eelnevalt märgitud, on OÜ S. 2007. aasta tegevusaruande kohaselt ettevõtja peamisteks tegevusaladeks sõidu- ja veoauto rehvide müük ja sellega kaasnevad teenustööd (rehvide vahetus ja remont). Hageja 06.03.2006 kinnitatud töösisekorra eeskirjade p-st 9.4 tulenevalt, mille järgimine oli kostjale tulenevalt töölepingu p-st 5.1.a kohustuslik, on tööandja (hageja) konkurentideks kõik Eesti Vabariigi territooriumil tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle tegevus ühtib hageja tegevusega. Kostja väide, nagu peaksid konkureerivad ettevõtted olema nimeliselt töölepingus loetletud, ei ole kohtu arvates kuidagi põhjendatud ja ei tulene seadusest. Seega, kuna OÜ S. tegevus sarnaneb hageja tegevusele töölepingu p 10.1. mõttes, on tema näol vaieldamatult tegemist hageja konkurendiga. Riigikohus on oma 12.01.2007 lahendis nr 3-2-1-121-06 asunud seisukohale, et töölepingu seadus annab konkurentsikeelule laiema tähenduse, mille kohaselt on keelatud mis tahes ametikohal töösuhtesse astumine tööandja konkurendiga. Ei nähtu, et hageja ning kostja oleksid leppinud kokku konkurentsikeelu kitsamas tähenduses. Töölepingu punkti 10.1. kohaselt kohustus kostja mitte töötama hageja tegevusaladega sarnasel alal. Niisiis rikkus hageja konkurentsikeeldu juba pelgalt OÜ S. kui hageja konkurendi juurde tööle asumisega, olenemata ametikohustustest, mistõttu ei oma tähtsust kostja vastuväited, mille kohaselt kostja ei tegelenud OÜ-s S. müügitööga. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kostja mainitud väited ei ole tõendatud. Kostja tegeles müügitööga juba enne 10.09.2008 toimunud istungil viidatud töölepingu muutmist 11.08.2008. Hageja kliendile T. OÜ-le 12.12.2007 kostja elektronposti aadressilt saadetud tööpakkumist sisaldava kirja manuses oleva dokumendi allkirjaks on märgitud „A.R. . Müügiesindaja“, millele järgnevad kostja andmed. Väited, et pakkumise saatis eksikombel kostja arvutist kostja nimel ja tema aadressilt välja U.T. , ei tähenda, et kostja ei oleks müügiga tegelenud, sest vastav info oli olemas kostja arvutis. Seda asjaolu kinnitavad tunnistaja U.T. ütlused, mille kohaselt „Kõik tegid müügiesindaja tööd, see tähendab seda, et kõigile sõpradele, tuttavatele saadeti sõna ükskõik mis moel. Nii see tavaliselt käib tegevust alustava äriühingu puhul“. Seega kostja tegi hageja konkurendi juures ka müügiesindaja tööd juba konkurentsikeelu kehtivuse ajal. Hageja nõuab kostjalt konkurentsikeelu eest makstud lisatasu 43 980 krooni tagastamist. Töölepingu p 7.2. sätestas punktis 10.2. toodud kohustuste (konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse täitmine 12 kuu jooksul peale töölepingu lõpetamist) täitmise eest kostjale igakuise lisatasu 2000 krooni maksmise hageja poolt, mis sisaldus kostja brutopalgas summas 8761 krooni. Hageja on esitanud kohtule kostja palgateatised perioodist august 2005 – juuli 2007, mille kohaselt on kostjale töölepingu p 7.2 alusel makstud lisatasu kokku (956+2000+2000+2000+2000+2000+2000+2000+2000+2000+2000+1048+2000+2000+ +2000 + 2000+ 1158+1727+2000+2000+2000+2000+2000+1091) 43 980 krooni. Töölepingu p 10.3. sätestab, et konfidentsiaalsusnõude ja konkurentsikeelu eiramisel hüvitab töötaja (kostja) hagejale tekitatud kahju täies ulatuses ning muu hulgas tagastab ka lepingu punktis 7.2 sätestatud lisatasu punktis 10.2. sätestatud kohustuse täitmise eest täies ulatuses. Ei ole asjakohane kostja väide, nagu oleks hageja poolt alusetu temalt mainitud summat nõuda, kuna hageja ei ole kuidagi tõendanud, nagu oleks kostja oma konkurentsikeeldu rikkuva tegevusega tekitanud hagejale otsest või kaudset kahju. Käesoleval juhul ei ole tegu kahju

hüvitamise nõudega, vaid kostja otseselt töölepingust tuleneva kohustusega tagastada hagejale eritasud konkurentsikeelu rikkumise tõttu. Ka Riigikohus on oma 21.10.2003 ja 14.05.2005 otsustes nr 3-2-1-106-03 ja 3-2-1-14-05 leidnud, et töötajatele makstud eritasu saab töötajalt tagasi nõuda, kui selles on eraldi kokku lepitud (näiteks konkurentsikeelu rikkumise tagajärjena). Kuna antud juhul on kohus tuvastanud, et kostja rikkus konkurentsikeeldu, tuleb tal mainitud summa hagejale tagastada. Kostja töötas hageja juures ja sai lisatasu ligikaudu 24 kuu eest. Kohus on seisukohal, et selle perioodi ulatuses makstud lisatasu väljamõistmine konkurentsikeelu rikkumise eest on mõistlik ja põhjendatud. Konkurentsikeeld oleks kehtinud 12 kuud ning makstud 43 980 krooni on mõistlik kompensatsioon piirangute seadmisel uue töökoha valimisel pärast hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist. Lähtuvalt eelnevast leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 43 980 krooni konkurentsikeelu rikkumise tõttu. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise korral tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.