Eesti Vabariigi kaebus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.10.2007. a otsusele täiteasjas nr 014/2007/993
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu; asukoha aadress Gonsiori 29, 15027 Tallinn, täitemenetluses sissenõudja) Avaldaja esindaja Tervishoiuamet (registrikood 70006205; asukoht Gonsiori 29, 15157 Tallinn) Tervishoiuameti seaduslik esindaja Üllar Kaljumäe (kontaktaadress Gonsiori 29, 15157 Tallinn) Puudutatud isikud Kohtutäitur Marek Laanemets (kohtutäituri büroo asukoha aadress Narva mnt 7d A korpus, Tallinn) Võlgnik XX OÜ (asukoha aadress xxx 09. september 2008. a.
Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalenud isikud
Avaldaja esindajad õigusnõunik Anu Tingas, peadirektor Üllar Kaljumäe ja lepinguline esindaja Andres Vutt Puudutatud isiku, XX OÜ, seaduslik esindaja Andre Ernesaks
RESOLUTSIOON
Jätta Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 18. oktoobri 2007. a. otsusele täiteasjas nr 014/2007/993 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik 1(5)
07.01.2008. a esitas Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.10.2007. a otsusele täiteasjas nr 014/2007/993. Esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt tegi Tervishoiuamet kohtuvälise menetlejana 22.06.2007. a otsuse nr 5, mille kohaselt trahviti OÜ-t XX summas 35 000 krooni. OÜ XX esindaja sai nimetatud otsuse kätte 29.06.2007. a. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 199 lgle 2 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödas. Sama seaduse kohaselt nõuab maakohus peale kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist viivitamata otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku, millega sisuliselt teavitab kohtuvälist menetlejat sellest, et väärteomenetluses tehtud otsus ei ole jõustunud. Kuna Tervishoiuametile ei laekunud teadet, et otsuse nr 5 peale oleks kohtusse kaebus esitatud, samuti ei olnud saabunud kohtu nõuet vastava väärteotoimiku väljanõudmiseks, oli seaduse kohaselt väärteomenetluse otsus jõustunud ning Tervishoiuamet edastas 15.08.2007. a kohtutäiturile vajalikud materjalid väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi kohta tehtud otsuse nr 5 täitmisele pööramiseks. 27.08.2007. a informeeris võlgnik OÜ XX kohtutäitur Marek Laanemetsa, et on Tervishoiuameti otsuse nr 5 peale esitanud kaebuse ja see kaebus on menetlusse võetud, teatades ühtlasi kohtutäiturile ka väärteoasja numbri. Avaldaja on seisukohal, et sellises olukorras ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse jätkamiseks, vaid ta oleks pidanud nõudma võlgnikult usaldusväärsete lisamaterjalide esitamist, mis kinnitaksid nimetatud kaebuse esitamist, kuid kohtutäituri koostatud täitetoimikus ei sisaldu ühtegi dokumenti ega märget kaebuse esitamise kinnituse taotlemise kohta. 17.09.2007. a saatis kohtutäitur avaldajale kirja, et võlgnik on teatanud, et on väärteoasjas esitanud kaebuse ja küsis Tervishoiuametilt, kas see vastab tõele (kuigi kohtutäiturile oli selleks ajaks teada ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteoasja nr, mida kohtutäitur Tervishoiuametile ei teatanud). Tervishoiuamet teatas samal päeval kohtutäiturile, et Tervishoiuametile teadaolevalt ei ole Tervishoiuameti otsuse peale kohtusse kaebust esitatud ning kohus väärteotoimikut välja nõudnud ei ole (VTMS ega ükski teine õigusakt ei näe ette kohustust, et kohtuväline menetleja peaks ise kohtutest aktiivselt infot hankima, et teada saada, kas mõne tema otsuse peale on esitatud kaebus). 03.10.2007. a saabus Tervishoiuametisse kiri kohtutäiturilt, millele lisatud kohtutäituri peale esitatud kaebuse tekstist selgus muuhulgas, et kohtuvälise menetleja otsuse nr 5 peale on esitatud kaebus Harju Maakohtule. Seega ei olnud Tervishoiuamet kuni 03.10.2007. a teadlik, et tema otsuse nr 5 peale on esitatud kaebus. Kuna Tervishoiuameti eesmärk ei ole olnud takistada OÜ XX majandustegevust, tegi Tervishoiuamet väärteomenetluse otsuse peale kaebuse esitamisest teada saades kohtutäiturile avalduse vabastada võlgniku pangaarved. Täitemenetluse seadustiku § 48 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui selgub, et täitemenetlus on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäituril oli alust kahelda täitemenetluse alustamise põhjendatuse kohta ning juurdepääs infole, mille kaudu oleks võinud kahtluse korral põhjendada täitemenetluse lõpetamist vahetult peale selle alustamist. Eeltoodust tulenevalt leiab Tervishoiuamet, et kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust jätkata juba 27.08.2007. a kui teda teavitati täitedokumendile kaebuse esitamisest. Sellega oleks ära hoitud kahju tekitamine võlgnikule, mille hüvitamiseks on võlgnik esitanud omakorda hagi kohtusse Tervishoiuameti vastu. Tervishoiuamet on seisukohal, et kohtutäitur tegi täitemenetluse lõpetamise otsuse liiga hilja ja oleks pidanud menetluse lõpetama juba ajaliselt varem ilma täiendavaid täitetoiminguid tegemata. Samuti leiab Tervishoiuamet, et kohtutäitur on rikkunud ka muid täitemenetlusele ja kohtutäituri tegevusele kehtestatud nõudeid, jättes näiteks Tervishoiuameti teavitamata sissenõutud rahasummade laekumisest, edastamata vara arestimise akti ning viivitades otuse tegemisega võlgniku kaebuse läbivaatamisel. Eeltoodust tulenevalt palus Tervishoiuamet 07.01.2008. a kohtule esitatud avalduses tuvastada, kas kohtutäituri tegevus oli täiteasjas nr 014/2007/993 nõuetekohane. 2(5)
2-08-318
2.Kuivõrd avaldaja poolt kaebuses esitatud nõue ei olnud kohtule üheselt selge, siis jättis kohus 22.01.2008. a ja 15.02.2008. a määrustega avaldaja poolt esitatud kaebuse käiguta ning kohustas avaldajat korduvalt täpsustama oma nõuet. 04.03.2008. a kohtule esitatud täpsustatud kaebuses jäi avaldaja kohtule esitatud avalduses toodud asjaolude juurde, vaidlustas kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.10.2007. a otsuse nr 014/2007/993 ning taotles selle tühistamist. Nimetatud otsuse kohaselt esitas võlgnik OÜ XX 25.09.2007. a kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa tegevuse peale, kuna kohtutäituril puudus alus täitemenetluse nr 014/2007/993 algatamiseks, mistõttu oli võlgnik seisukohal, et nimetatud täitemenetlus tuleks lõpetada. 18.10.2007. a otsusega täiteasjas nr 014/2007/993 rahuldas kohtutäitur OÜ XX kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja lõpetas menetluse täiteasjas nr 014/2007/993. Tervishoiuameti arvates oleks kohtutäitur pidanud lõpetama täitemenetluse juba 27.08.2007. a kui teda informeeriti väärteoasjas esitatud kaebusest. Selle asemel asus kohtutäitur umbes kolm nädalat hiljem läbi viima reaalseid täitetoiminguid, tekitades nendega võlgnikule kahju, mille hüvitamist võlgnik nüüd Tervishoiuametilt nõuab. Kohtutäituri 18.10.2007. a otsus on küll formaalses kooskõlas kehtiva õigusega, kuid see otsus ei ole sisulises kooskõlas seaduse mõttega ja sissenõudja huvidega. Tervishoiuamet esitas kohtutäiturile 10.10.2007. a taotluse täitemenetluse peatamiseks, taodeldes samas ka võlgniku arveldusarve vabastamist. Kohtutäitur täitemenetlust ei peatanud vaid esitas 26.11.2007. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta, jättes põhjendamata, miks kalduti kõrvale peatamisest ja selle asemel menetlus hoopis lõpetati. Tervishoiuamet on seisukohal, et kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.10.2007. a otsus nr 014/2007/993 iseenesest ja selle andmise asjaolud ei ole küllaldaselt kooskõlas kehtiva õigusega, küllaldaselt põhjendatud ja küllaldaselt kaalutud. Kohtutäitur on otsuse tegemisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta talle teadaolevaid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.10.2007. a otsus täiteasjas nr 014/2007/993 tühistada.
3.Puudutatud isikud – kohtutäitur Marek Laanemets ja võlgnik OÜ XX kirjalikult kaebusele ei vastanud.
4.Ärakuulamisel jäi avaldaja oma kaebuse juurde. Põhiline etteheide kohtutäiturile on, et lõpetamine oleks pidanud toimuma peale väärteo otsuse vaidlustamisest teadasaamist, kuna täituril on võimalus alati asjaolusid kontrollida.
5.Võlgniku OÜ XXe esindaja avaldas ärakuulamisel, et ei pidanud vajalikuks kaebusele kirjalikult vastata. Võlgnik leiab, et kaebaja oleks võinud ise infosüsteemi poole pöörduda. Leiab, et täitur käitus õigesti.
6.Puudutatud isik kohtutäitur Marek Laanemets kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud, oma seisukohta esitatud kaebusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata.
8.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • 23. augustil 2007. a. algatas kohtutäitur sissenõudja Eesti Vabariigi (esindaja Tervishoiuamet kaudu) 15. augusti 2007. a. dateeringuga avalduse ja Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe 22. juuni 2007. a otsuse nr 5 alusel täitemenetluse rahatrahvi 35 000 krooni sisenõudmiseks OÜ-lt XX ([täiteasi nr 014/2007/993] tl 67) • 17. juulil 2007. a. esitas võlgnik OÜ XX täitedokumendiks olevale Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe 22. juuni 2007. a otsusele nr 5 kaebuse Harju Maakohtusse (asjaolu nähtub kohtute infosüsteemist [KIS]). • 5. septembri 2008. a. määrusega rahuldas Harju Maakohus OÜ-u XX Harju Maakohtu
14.augusti 2007. a. määrusele esitatud määruskaebuse tühistades kaebuse käiguta 3(5)
2-08-318 jätmise määruse ning võttes kaebuse menetlusse (asjaolu üle vaidlust ei ole ja see nähtub ka kohtute infosüsteemist [KIS]).
9.Kohtu arvates tuleb kaebustes esitatud väidete alusel lahendada eelkõige küsimus, kas kohtutäitur käitus õiguspäraselt, kui lõpetas vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse hinnates, kas oli täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p-is 7 sätestatud täitemenetluse lõpetamise eeldus.
10.Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 8 tuvastanud, et kohtutäitur on
23.augustil 2007. a. sissenõudja Eesti Vabariigi (esindaja Tervishoiuamet) 15. augusti 2007. a. dateeringuga avalduse ja Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe 22. juuni 2007. a otsuse nr 5 alusel algatanud täitemenetluse rahatrahvi 35 000 krooni sissenõudmiseks OÜ-lt XX. TMS § 2 lg 1 p 9 järgi kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. TMS § 199 lg 1 kohaselt toimub täitemenetlus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 199 lg-le 1 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kohus on ka tuvastanud, et täitedokumendiks olevale Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe 22. juuni 2007. a. otsusele nr 5 esitati kaebus Harju Maakohtusse, mille kohus menetlusse võttis, mistõttu vaidlusaluses täitemenetluses täitedokumendiks olev kohtuvälise menetleja otsus ei jõustunud. Seega oli täitmata TMS § 23 lg-s 1 sätestatud täitemenetluse tingimus, sest puudus täitedokument TMS § 2 lg 1 p 9 ja § 199 lg 1 mõttes ning täitemenetluse alustamine oli põhjendamatu. Kohus leiab, et TMS §-is 48 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused on imperatiivsed. Seega ei saa kohtutäitur TMS § 48 p-is 7 sätestatud täitemenetluse lõpetamise eelduse olemasolul, st kui kohtutäiturile saavad teatavaks asjaolud, mis annavad alust järeldada, et täitemenetlus on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, jätta täitemenetlust lõpetamata. Eeltoodud põhjendusel on kohtutäituri poolt võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus täiteasjas nr 014/2007/993 täitemenetluse lõpetamiseks seaduspärane. Kaebaja möönab ka ise, et kohtutäitur pidigi täitemenetluse ära lõpetama ning et täitemenetluse lõpetamine vaidlusaluses täiteasjas vastab seadusele (tl 34, 61). Kohtu arvates ei ole ka seetõttu võimalik rahuldada kaebust, millega taotletakse kohtutäituri 18. oktoobri 2007. a otsuse tühistamist (tl 36). Kohtu arvates vaidlustab kaebaja sisuliselt kohtutäituri otsuse põhjendusi (“...kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.10.2007. a. otsus nr 014/2007/993 iseenesest ja selle andmise asjaolud ei ole küllaldaselt kooskõlas kehtiva õigusega, küllaldaselt põhjendatud ja küllaldaselt kaalutud....“). Kohus leiab, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärgiks ei ole vaidlustada kohtutäituri otsuse põhjendusi. Seega, kui vaidlustatud kohtutäituri otsus on lõppjärelduses õige, millega nõustuvad ka mõlemad täitemenetlusosalised, ei ole põhjendatud otsuse tühistamine selle põhjenduste ebaõigsuse tõttu, sest otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (vrdl Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus nr 3-2-1-88-07)
11.Kaebusest võib järeldada, et kaebaja vaidlustab kohtutäituri otsuse põhjendusi välistamaks võimalikku kahju hüvitamise nõuet sissenõudja vastu. Kohtu hinnangul tuvastatakse kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu poolte esitatud materiaalõiguslike väidete alusel hagimenetluses, mitte aga kohtutäituri otsuse põhjendustega.
12.Kaebuses esitatud põhiväiteks on, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ajaliselt liiga hilja. Kohtutäitur pidanuks täitemenetluse lõpetamise otsustama ajaliselt varem s.o. 27. augustil 2007. a. pärast võlgnikult teate saamist täitedokumendi vaidlustamise kohta kohtus. Kohus leiab, et kuna vaidlustatud kohtutäituri otsus täitedokumendi täitmisel on kokkuvõttes õige ja 4(5)
2-08-318 seadusel põhinev, siis puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks põhjendusel, et see on tehtud ajaliselt viivitusega. Ka juhul, kui kohus seetõttu kohtutäituri otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta tühistaks, ei saa kohtutäitur enam nii või teisiti teha otsust täitemenetluse lõpetamise kohta ajaliselt varem.
13.Lisaks eeltoodule on kaebaja vaidlustanud kohtutäituri tegevuse kaebaja täitemenetluse peatamise taotluse läbivaatamisel ning võlgniku vara hoiusel või arveldusarvel arestimisest ning sissenõudja esindaja rahatrahvi riigieelarvesse kandmisest teavitamata jätmisel. Samuti heidab kaebaja kohtutäiturile ette võlgniku kaebuse kohta 18. oktoobril 2007. a tehtud otsuse saatmist sissenõudja esindajale alles 16. novembril 2007. a. Kohus leiab, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärgiks on tagada kohtulik kontroll selle üle, et täitemenetluse toiminguid tehtaks õiguspäraselt käimasoleva täitemenetluse raames. Sellest tulenevalt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebamise instituudi eesmärgiks olla ainuüksi mingi kohtutäituri otsuse või tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ilma vastava õigusliku huvita. Kuna vaidlusaluses asjas on täitemenetlus lõpetatud, siis on kohtu hinnangul sellega kaebaja esitatud asjaoludel kohtumääruse käesolevas punktis nimetatud vaidlustatud tegevuse(tuse) õigusvastasuse tuvastamiseks õigusliku huvi kaotanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et võimalikud rikkumised, mis puudutavad ametiülesannete täitmise korraldamist kohtutäituri poolt (täitemenetlusosalise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse kättetoimetamine ebamõistlikult pika aja jooksul), võivad olla kohtutäituri distsiplinaarvastustuse aluseks, kuid ei muuda kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsust sisult ebaseaduslikuks.
14.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.