Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Pärast 2 kuud teeb kohtutäitur otsust sellest, et ma pean igakuiselt 1800 krooni välja maksta kuni 25.12.2011. a Kohtutäituri otsuses räägitakse ainult elatissumma vähendamisest, kuigi kohtutäiturile on esitatud mõlemad dokumendid nii otsus kui ka kohtumäärus. Ta ei saa aru, kuidas on võimalik nii töötada dokumentidega, et üks muudatus läheb arvesse, aga teine mitte. Ta palus kohtutäiturit tutvuda esitatud dokumentidega tähelepanelikult ja parandada otsuse lisades ka kuupäevaga seotud muudatus, kuid tema vastuses minu kaebusele sellest sõna ei ole. Oma vastuses kirjutab ta, et ei saa üldse aru millistest dokumentidest on jutt ning ei kirjuta sellest, et viga otsuses tuleb parandatud. Veel väga tähtis moment kohtutäituri asjaajamises on selles, et kõik dokumendid võetakse vastu ilma templita „sissetulnud" ja ei registreerita. Dokumendist unustatakse kiiresti ja tuletatakse meelde ainult pärast minu külastamisi, kuigi haldusmenetlusseadus räägib sellest, et antakse 30 päeva dokumendi läbivaatamisele ja tagasiside andmisele. Ta ei saa aru, kuidas arvutatakse kohtutäituri tasu summa. Esimest korda maksis kohtutäiturile 3693.40 + võlgnevus 3900 krooni, praegu ma pean maksma veel 1062 krooni. Ta ei tea ega ei saa aru mille seaduse alusel peab ta maksma pidevalt nii suurt summat. Kohtutäituri seaduse § 25 ülamärk 12 räägib sellest, et „Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma kuni 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri tasu ettemaks ja kohtutäituri tasu tabelis toodud nõude summa ja tasumäära järgi. Ta palus samuti täpsustada, mille eest peab maksma 218,20 krooni ja 128,20 krooni. Täitekulu väljamõistmise otsuses kirjutab kohtutäitur „välja mõista võlgnikult täitekulu summas 128,20 krooni", aga vastuses kaebusele on vastupidi „olete ekslikult arusaanud, et peate veel täiendavalt tasuma 128,20 krooni. Nimetatud summa kuulub Teile tagastamisele". See on minu jaoks väga imelik. Täitemenetluse seadustiku § 39 võlgniku nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid. Midagi sellist ei saanud ma kohtutäiturilt. Samuti ei saanud ma seletust, kellele ja mis põhjusel saatis kohtutäitur 4 tähtkirja.Ta suhtub tõsiselt elatisraha väljamaksmisse, tal ei ole võlgnevust elatisraha väljamaksmises ning peab ennast seadusekuulekaks kodanikuks. Soovib läbivadata asja kohtuistungil. Kaebuse esitaja palub: 1)nõuda välja kohtutäiturilt täiteasja nr 169/2007/112 kõik materjalid. 2)tunnistada Viru tööpiirkonna kohtutäituri asendaja Terje Tšapis tegevust asjaajamise läbiviimise osas (töö dokumentidega, vastused kirjadele-kaebusele, kohtuotsuste õigeaegne täitmine) ebaseaduslikuks. 3) parandada kohtutäituri Terje Tšapis otsuse lisades ka kuupäevaga seotud kohtuotsuse muudatus (kuni 25.12.2010. a) ning saada parandatud otsus minu tööandja raamatupidamisesse.

Ainult pärast kaebuse esitamist 25.06.2008 otsustas kohtutäitur saata sissenõudjale Jl J. päring võla suuruse kohta ning elatusraha võlgnevuse ja täitekulude võlgnevuse puudumise korral lõpetada menetlus tähtajas nr 169/2007/112. Praegusel hetkel ma ei tea, kas oli saadetud päring, kas menetlus on lõpetatud või lõpetamata. Ta ei saa aru, milleks on vaja teha päring J. J.'le võla suuruse kohta, sest elatise väljamõistmisega tegeleb minu töökoha raamatupidaja, kes saadab igakuiselt kohtutäiturile _ teadet sellest, mis rahasumma oli minult väljamõistetud ning võla suuruse kohta. Sissenõudja ei ole raamatupidaja elukutselt, ta ei ole kursis võla suurusega ning üldse ignoreerib kohtutäituri kutseid (uue kohtuotsuse dokumendid ta ei esitanud kohtutäiturile, ei teatanud kohtutäiturile midagi kohtuotsuse muudatusest, kaebuse läbivaatamisele ei tulnud). Sellega ta teeb järelduse, et kohtutäituril ei ole tihedat sidet menetlusosalistega. Ta arvab, et allnimetatud olukord räägib sellest, et kohtutäitur või tema tõotajad suhtuvad oma ametialaste kohustuste täitmisesse mittetõsiselt ja ebaprofessionaalselt. Praegusel hetkel ei ole tal õigust mingit rahasummat vaidlustada, sest ta ei saa aru, kas on määratud rahasummat vastavuses seadusega või mitte. Ta ei saa aru, kuidas arvutatakse kohtutäituri tasu summa. Kohtutäitur pöörab minu tähelepanu mõnedele seaduse sõnastamisele, näiteks: KC § 21 Kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KS § 24 ülamärkega 2 Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. KS § 25 ülamärkega 11 Täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni KS § 25 ülamärkega 14 Elatusraha sisenõudmise eest makstav tasu. Aga nendes seaduse paragrahvides näen ma ainult 2 rahasummat: 250 krooni ja kohtutäituri põhi tasu. Kohtutäituri põhitasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Kui see tasu on ühekordne summa, siis miks 14.05.2007 Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses määratakse mulle põhitasu 3398.40 krooni, aga pärast seda 18.06.2007 Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses määratakse veel kord rahasumma samal sõnastusel - põhitasu summa 1062 krooni. Ta ei saa aru, miks põhitasu, mis on ühekordne summa, võetakse kahekordselt? Kohtutäituri seaduse § 25 ülamärk 12 räägib sellest, et „Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma kuni 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri lasu ettemaks ja kohtutäituri tasu tabelis toodud nõude summa ja tasumäära järgi. Kaebusele vastuses kirjutab kohtutäitur sellest, et kohtutäituri tasu suurus 1062 krooni on kohtutäituri tasu elatusraha katkestamise eest. Aastal 2007 oli elatusraha miinimummäär 1800 krooni ja kohtutäituri tasu oli pool elatusraha miinimummäärale vastavas summas s.o. 900 krooni, millele lisandub käibemaks 162 krooni", aga viited seadusele puuduvad. Ta ei saa aru miks kohtutäituri tasu elatusraha katkestamise eest võetakse minult, kuid mitte sissenõudjalt. Ta esitas kohtutäiturile kohtuotsuse, ta käis ja palus kohtutäiturit mitte unustada sellest, et on vaja töösse arestimise akti saata. Kaebuse esitaja ei leidnud seadusest, et nimelt ta peab maksma elatusraha katkestamise eest. KS § 25 ülamärkega 18 Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu räägib sellest, et „Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud ja seda enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab täitemenetluse alustamise tasu kohtutäituri otsuse alusel sissenõudja". Ta ei saa aru:

Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 21 loike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 221 lõike 1 kohaselt on kohustatud kohtutäituri tasu maksma isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus. KTS § 22 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. KTS § 242 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Seaduses sätestatud juhtudel on kohtutäituril õigus saada täitetoimingute tegemise eest lisatasu. KTS § 2511 lõike 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud täitemenetluse alustamisega. Täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni, millele lisandub käibemaks, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur või kohtutäituri abi. Kohtutäituri põhitasu määr on kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 23 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavjaks, täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Lisatasud muutuvad sissenõutavaks peale toimingute tegemist. Elatise sissenõudmise eest makstavat tasustamist reguleerib kohtutäituri seaduse § 25-14. Kohtutäiturile elatise sissenõudmise eest makstav põhitasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Elatise võlgnevuse eest sissenõutavat tasu, mis on tekkinud täitemenetluse algatamise seisuga arvutatakse KTS § 2514 lg 3 kohaselt võlasumma sissenõudmise eest tasumäära tabeli kohaselt. Kui võlgnik ei tasu elatisvõlga ühes osas, arvestatakse kohtutäituri tasu sama seaduse § 23 loike 3 järgi, mis reguleerib, et kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Sellisel juhul arvutatakse täituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kui võlgnik elatusraha maksmise katkestab, mis tingib täiendavate täitetoimingute tegemise nõude edasiseks täitmiseks, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu pooles elatusraha miinimummäärale vastavas summas vastavalt KTS § 2514 lõikele 2. Avaldajalt välja mõistetud kohtutäituri tasu elatusraha katkestamise eest, summas 1062 krooni, moodustub pool aastal 2007 kehtinud elatusraha miinimummäärast, milleks oli 1800 krooni pluss käibemaks.

2) jätta menetluskulud O. J.kanda. Kohtuistungi käik

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta soovib, et kohtutäitur parandaks oma otsuses viga. Kohtutäitur ei täida tähtajad, mis on seadusega kehtestatud. Kohtutäitur rikkus tähtaegu. Ta venitab menetlust. 04.06.2008 esitas kaebuse kohtutäiturile, kohtutäitur kutsus kaebuse läbivaatamisele. 11.06.2008 oli kaebuse läbivaatamine. Vastuse kaebuse läbivaatamisest sain 25.06.2008.a. Vastus pidi olema esitatud minule 10 päeva jooksul. Ta sai dokumente posti teel. Ei ole selge miks temale määrati 2 korda põhitasu 18.06.2007 summas

1062 krooni, 14.05.2007 3398,40 krooni. Seaduse järgi on see ühekordne tasu. Põhitasu väljamõistmise otsuseid ta ei vaidlustanud. Palub kohustada kohtutäiturit parandada oma tehtud vigu ning parandada elatise väljamõistmise kuupäeva ja saata parandatud täiteleht tema töökohale. Palub mõista välja kohtutäiturilt 200 krooni kaebuse esitamise eest kohtusse. Palub mõista ka kohtukulud kohtutäiturilt. Palub kohustada kohtutäiturit, et ta täidaks oma kohustusi õigeaegselt. Soovib, et iga temalt väljamõistetud summa oleks kohtutäituri poolt selgitatud talle. Kohtutäitur seletas kohtuistungil, et tuleb kaebuse saabumisest seda läbi vaadata 15 päeva jooksul, mis antud asjas toimunud. Peab olema ka otsus tehtud 10 päeva jooksul. Leian, et tähtajad on tähtaegadest kinni peetud. Kui kaebuse esitaja pöördus kohtutäituri poole, siis ta selgitas temale kõike. Täitemenetlus oli algatatud 14.05.2007.a, lõpetatud 13.08.2008.a. Sügisel 2007 pöördus sissenõudja kohtutäituri poole sellega, et ta ei saanud elatist. 2007.a oli tekkinud väike võlgnevus 3900 krooni. Sellepärast tõigi sissenõudja kohtuotsuse täitmiseks. Kui võlga ei oleks olnud, siis täitemenetlust ka ei oleks olnud. Jaanuaris 2008 pöördus sissenõudja jälle. Ütles, et elatusraha vaadatakse ümber kohtu poolt. Veebruaris 2008 oli kaebuse esitaja kohtutäituri juures ning tõi jõustamata kohtuotsuse. Seal oli viga sees. Märtsis 2008 tõi kaebuse esitaja kohtumääruse. Sissetuleku arestimise akt oli tehtud. See pidi mai kuus saadetud. Kuna tegu oli uue kohtulahendiga ning summa oli muudetud. Sissenõudja ei pöördunud täituri poole ning ei kirjutanud vastavat avaldust. Oma soovi peab avaldama sissenõudja, kelle on nõue isiku vastu. Kui võlgnik ei oleks minule toonud otsust, kust on summa muutunud, siis täitur ei teaks sellest. Sissenõudja ei tulnud täituri juurde alates veebruarist 2008 kuni augustini. See on sissenõudja kohustus tooma täiturile dokumente, kui summa muutub. Igal on õigus maksta oma võlgnevused vabatahtlikult. Elatusraha täitmine toimus otse sissenõudja kontole. Kohtutäituril puudusid andmed kas oli võlg või ei. Sissenõudja pidi tulema ja avalduse kirjutama. Ei tulnud. Peale seda kui sain kaebuse, kirjutasin sissenõudjale päringu. Siis sissenõudja tuli 13.08.2008 ning kirjutas avalduse, et võlgnevus puudub ning palub lõpetada täiteasi. 01.07.2008 on kaebuse esitajale tagastatud 128,20 krooni. Tänaseks on täitemenetlus lõpetatud 13.08.2008. Kohtutäitur palub jätta kaebus rahuldamata, kuna see kaebus on põhjendamatu. On edasikaevatud need toimingud, mida kohtusse ei kaevata edasi. Palun jätta kohtukulud kaebaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtutäituri seletused ning tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et täitemenetluse algatamine ning toimumine võlgniku suhtes ei ole vastuolus kehtiva TMS sätetega. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Viru Maakohtu 17.04.2007.a otsus, mille alusel on O. J. ülalpidamiskohustusena tasuda igakuist elatusraha 2100 krooni J. J. kasuks ja sissenõudja avaldus, mille sisuks igakuine elatusraha 2100 krooni ja elatusraha võlg 3900 krooni seisuga 24.04.2007. TMS § 217 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi

menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kohtutäitur vaatas läbi O.J. kaebus 15 päeva jooksul kaebaja osavõtul ning tegi otsus 10 päeva jooksul. Otsus oli menetlusosalistele kätte toimetatud. Kohtutäitur rahuldas 25.06.2008.a otsusega 04.06.2008.a.kaebuse ja selgitas kohtutäituri tasu välja mõistmise korda; vastas kaebuskirjas esitatud küsimustele; saatis J. J... päring võla suuruse kohta Viru Maakohtu otsuse nr 2-073236 alusel välja mõistetud elatusraha kohta; tagastas O. J. täitekulu 128,20 krooni ning otsustas elatusraha võlgnevuse ja täitekulude võlgnevuse puudumise korral lõpetada menetlus täiteasjas nr 169/2007/112. 01.07.2008 on kaebuse esitajale tagastatud 128,20 krooni. 13.08.2008 on täitemenetlus lõpetatud. TMS § 217 lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäituri 14.05.2007 ja 18.06.2007 otsuse peale ei olnud kaebaja poolt kohtutäiturile kaebuse esitatud. Seega O.J. puudub õigust kohtule esitatud kaebuses neid vaidlustada. TMS § 218 lg 1 kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

O.J. kaebuses toodud asjaolud ja

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 465, § 477, § 479, § 661 lg 1 ja TMS § 217, § 218 kohus jätab kaebuse rahuldamata.

MENELUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kaebus kohtutäituri otsuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses ning vastavalt TsMS § 162 ja 172 lg 5 jäävad asjas kantud kohtukulud, sh kohtutäituri poolt kantud kohtuvälised kulud, avaldaja (kaebuse esitaja) kanda.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.