TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-27246 kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 23.09.2008 kell 16.15. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse avaldus eestkostja määramiseks V. K. üle.Esitatud avalduse kohaselt V. K. on vanaduspensionär ja talle on määratud raske puue. V. K.diagnoosiks on vaskulaarne dementsus. Ta ei ole püsivalt võimeline aru saama oma tegudest ja vastutama nende eest, ajama asju ametiasutustes. Vajab pidevat hoolitsust. T. U. andis oma nõusoleku selle kohta, et olla oma ema V.K. eestkostjaks. Juhindudes Perekonnaseaduse § 92 lg 4 palub avaldaja määrata T. U. ema V. K. eestkostjaks ema varaliste ja isikliku õiguste ning huvide kaitseks. Perearsti tõendi ja psühhiaatri tõendi kohaselt on T. U. terve ja võib olla eestkostja. Tervisliku seisundi tõttu ei saa V. K. mingeid tehinguid teha. Eelmenetlus Kooskõlas TsMS § 522 lg 1 nõuetega on kohtumäärusega V. K. suhtes määratud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kooskõlas TsMS § 219 lg 2 p 2 määras kohus täisealise isiku esindajaks vandeadvokaat Tatjana Massalina Kooskõlas TsMS § 524 kuulas kohus 10.09.2008 isiklikult ära V. K., kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohtuprotsessi käik Kohtuistungil avaldaja esindaja jääb oma nõude juurde. T. U. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Avaldaja esindaja, T.U., N. H., I. J. ning V. K. esindaja paluvad eestkoste seada V. K. üle ja eestkostjaks määrata T. U... Kohtu põhjendused Kuulanud ära avaldaja esindaja, V. K. esindaja ning T. U., N. H. ja I. J. seletused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Oma seisundi tõttu V.K. vajab tema üle eestkoste seadmist.

2-08-27246 TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 05.082008.a. ambilatoorse kohtupsühhiaatrilisi ekspertiisi akti nr 51 kohaselt tuleb kõne alla V.K. suhtes eestkostja määramine. V.K. vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Eestkostet vajab ta oma elupäevade lõpuni, vaimse seisundi paranemine ei ole võimalik. Eestkostja peab uuritava igapäevaelu korraldama, tema eest tihinguid tegema ja otsuseid langetama, korraldama tema rahaasju. PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 99 lg 1 kohaselt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. PkS § 100 kohaselt (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. PkS § 101 (Eestkostja aruanne) kohaselt eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Kohus leidis, et T. U. võib olla määratud eestkostjaks. Ta võib seoses tema isiklike omadustega ja võimetega täita eestkostja kohustusi. Ta töötab, terve. N. H., I.J. ja V. H. andsid oma nõusoleku, et T.U. oleks V. K.eestkostjaks. TsMS § 526 kohaselt (1) kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. (2) Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. (4) Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. (5) Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja

2-08-27246 ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 6 järgi kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Vastavalt TsMS § 532 eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 478 järgi hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-dest 92 lg 4, 93 lg 1, 95, 96, 98, 99, 100, TsÜS §-st 8 ja TsMS §-st 477, 478, 479, 526, 532.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.