29. detsember 2022, Rakvere kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-22-8104
Tsiviilasi
A K hagi AS Võhu Vein vastu saamata jäänud töötasu nõudes
Tsiviilasja hind
548,76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A K (isikukood XXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Maris Tekkel Kostja: AS Võhu Vein (registrikood 10228471), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Küllike Namm;
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada A K hagi AS Võhu Vein vastu.
2.Välja mõista AS-lt Võhu Vein A K vastu saamata jäänud töötasu 548,76 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud AS Võhu Vein kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku 1/5
2-22-8104 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kohtueelne menetlus
1.17.05.2022 tegi töövaidluskomisjon otsuse 4-1/480/22, millega rahuldas A K avalduse AS Võhu Vein vastu ja mõistis tööandjalt välja 548,76 eurot. AS Võhu Vein esitas taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavaldus ja hageja seisukohad
2.Kohus võttis A K (hageja) nõude AS Võhu Vein (kostja) vastu saamata jäänud töötasu nõudes menetlusse. 28.02.2022 teatas hageja kostjale kirjalikult töölepingu ülesütlemisest omal soovil. Hageja teavitas, et tema viimane tööpäevaks on 31.03.2022. 20.03.2022 sai hageja tehase tootmisjuhilt N J sõnumi, et töötaja viimaseks tööpäevaks on reede, 18.03.2022. Esmaspäeval, 21.03.2022 saabus töötaja tööle, kuid tootmisjuht teatas, et töötaja on vallandatud ja palus töötajal töölt lahkuda. Seda kinnitas ka raamatupidaja L J. 22.03.2022 saatis hageja kirja raamatupidajale, milles teatas, et ta tööleping kehtib kuni 31.03.2022 ja töötaja on valmis täitma oma tööülesandeid vastavalt lepingule. Järgmisel päeval sai hageja raamatupidaja e-posti aadressilt kirja, mille oli allkirjastanud tehase juht R G. Kirjas selgitati, et tööandjal oli õigus töötajat töölt varem vabastada ja töötaja ametikohal töötab uus töötaja. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 8 päeva eest summas 548,76 eurot. Kostja seisukohad
3.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja väidab, et hageja ei ilmunud tööle ja tööd ei teinud, mille tõttu saatis kostja hagejale kirja, et tema töösuhe lõpetatakse ning hagejale makstakse välja saadaolevad summad. Kuna hageja oli töötamise lõpetanud, siis on hagejale 20.03.2022 tehtud avaldus käsitletav töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja lühendamisena poolte kokkuleppel. Seda muuhulgas ka selle tõttu, et hageja oli eelnevalt teavitanud, et soovib asuda tööle teise tööandja juurde. Peale sellise soovi avaldamist teavitas kostja hagejat, et asendustöötaja leidmisel on pooltel võimalik töösuhe varem lõpetada. Hageja nõustus sellega. Sel põhjusel lõpetas kostja töölepingu 20.03.2022 ja maksis hagejale tegelikult tööl oldud aja eest. Kuna pooled olid leppinud kokku, et võimalusel lõpetatakse tööleping enne 31.03.2022, siis lõppes tööleping hageja viimasel tööpäeval 18.03.2022. Hageja ei saa nõuda tasu selle aja eest, millal leping oli kehtivalt lõppenud ja hageja ka tööd ei teinud. Lisaks oli kostjal võimalik leping erakorraliselt üles öelda, kuna hageja eiras mitmel korral kostja korraldusi mittenõuetekohase tegevuse lõpetamiseks. Hageja rikkus töökorraldusi, õhutas konflikte ning lukustas ennast tööajast kontorisse, et osaleda eesti keele tundides. Selleks ei olnud hagejal kostja luba ja vaatamata mitmetele suulistel hoiatustele leidis see aset 2-3 korda nädalas. Kuigi kostjal oli õigus leping üles öelda ka TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, siis eelistas kostja teha seda eelkirjeldatud viisil.
KOHTU PÕHJENDUSED
2/5
2-22-8104
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Töölepingu lõppemine
5.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ning 14.11.2021 sõlmiti töölepingu lisa, millega määrati töötasu suuruseks 1577,70 eurot alates kokkuleppe jõustumisest (st 14.11.2021) (dtl 21). Töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 sätestab, et töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
6.Vastavalt TLS § 98 lg 1 korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
7.Pooled kohtule hagejapoolset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu ülesütlemisavaldust ei esitanud. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid, et talle ei ole hageja tahteavaldus kätte toimetatud või, et hageja ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu ülesütlemise avaldust 28.02.2022 esitanud. Seega leiab kohus, et hageja ei ole töölepingu ülesütlemisel avalduse esitamisel vorminõuet rikkunud ning töölepingu ülesütlemine hageja poolt on kehtiv.
8.Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et hageja esitas ülesütlemisavalduse 28.02.2022, soovides töölepingu lõpetada 31.03.2022. Kohus selgitab, et järgides seadusega ettenähtud ülesütlemise tähtaega annab töötaja tööandjale minimaalselt vajaliku aja uue töötaja leidmiseks või töökorralduse muutmiseks. Seega on hageja lähtunud etteteatamisel seadusest.
9.Poolte vahel on vaidlus, kas pooled sõlmisid kokkulepe töölepingu lõpptähtaja muutmiseks ning kas töölepingulised suhted lõppesid 21.03.2022. Kostja leiab, et pooled on kokkuleppeliselt töölepingu lõppemise tähtaega muutnud ja tööleping lõpetati 21.03.2022. Hageja leiab, et nimetatud kokkulepet ei ole saavutatud ning kostja peale 21.03.2022 hagejat tööle ei lubanud, mistõttu on kostjal kohustus tasuda 8 päeva eest saamata jäänud töötasu 548,76 eurot.
10.Kohtule esitatud (dtl 22) kostja poolt hagejale 20.03.2022 saadetud sõnumi kohaselt on „AS Võhu Veini juhtkond otsustanud hagejat mitte kauem tööl hoida ning selgitanud, et viimane tööpäev oli reedel“ (st 18.03.2022). Kostja poolt kohtule esitatud töölepingu lõpetamise (dtl 112) kohaselt on pooled kokku leppinud tööleping lõpetada 21.03.2022. Nimetatud kokkulepe on töötajale edastatud 21.03.2022 (dtl 113). Hageja on 22.03.2022 kostjale esitanud teate, et on öelnud töölepingu üles alates 31.03.2022 ning on valmis tööd tegema vastavalt töölepingule ning soovib luba töötada (dtl 23). Kostja on hagejale 23.03.2022 teavitanud, et hageja on kostjale ette teavitanud 30 päeva oma lahkumisest ning kui tööandja leiab varem asendaja, on tal õigus töötajat varem vabastada, ilma 30 päeva ootamata (dtl 24).
11.Kohtule esitatud tõendite kogumist ei saa järeldada, et pooltel oli kokkulepe lühendada töölepingu ülesütlemise tähtaega. Kostja ise on käitunud vastuoluliselt, kui 20.03.2022 teatas, et töösuhe on lõppenud 18.03.2022, seejärel edastas 21.03.2022 teate, mis ei ole poolte poolt allkirjastatud, et pooled on kokku leppinud töösuhte lõpetamisest alates 21.03.2022 ning 23.03.2022 selgitas tööandja, et ei pea järgima 30 päevalist etteteatamistähtaega, kui leiab varem asendaja. Kostja poolt edastatud selgitused, ja teated ei tõenda, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja lühendamiseks. Seega ei 3/5
2-22-8104 olnud hageja kordagi saanud aru, et sellekohased läbirääkimised üldse käivad, mida tõendab ka asjaolu, et hageja on kostjale 22.03.2022 kirjutanud, et soovib vastust tööle lubamise osas. Kui pooled oleks pidanud läbirääkimisi varasemas tähtajas, siis ei oleks hagejal olnud põhjust sellekohast luba küsida.
12.Kohus selgitab, et töölepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutus kostjale kättetoimetamisega kehtivaks. Hageja ei saanud tahteavaldusest ühepoolselt taganeda ning kehtivat tahteavaldust oleks saanud muuta ainult kostjaga kokkuleppel. Pooltevahelist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Kostja ei saa lepingu ülesütlemist tõlgendada endale sobival viisil, vaid peab lähtuma hageja poolt esitatud tahteavaldusest. Kostja väide töösuhte varasema lõpetamise osas on eksitav ning ei ole kooskõlas ei seadusega ega kohtupraktikaga. Kostjal ei olnud õigus omal algatusel lõpetada töölepingut teisel ajal, kui hageja poolt märgitud tahteavalduses, kuna see oli kehtiv.
13.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mis erineb hageja poolt esitatud tahteavaldusest, mistõttu pooltevaheline töösuhe tuleb lugeda lõppenuks vastavalt hageja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses toodud tähtajal st 31.03.2022. Saamata jäänud töötasu
14.TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
15.Pooltevaheline töösuhe lõppes 31.03.2022, kuid kostja ei ole hagejat tööle lubanud alates 22.03.2022. Hageja on 22.03.2022 kirjutanud kostjale, et soovib tööle lubamist kuni töölepingu lõppemiseni. Kostja ei andnud võimalust hagejal tööd teha alates 22.03.2022. Seega peab kostja hagejale maksma keskmist töötasu perioodil 22.03.2022 kuni 31.02.2022, kuna hageja oli töövõimeline ja töö tegemiseks valmis ning töö mitteandmine ei tulenenud hagejast.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 8 päeva eest (22.03.202231.03.2022) summas 548,76 eurot. Kostja vastuväited hagejapoolsele arvestusele esitanud ei ole. Kohtule esitatud töötasu arvestuse kohaselt on hagejale tehtud viimane makse seisuga 21.03.2022 ning ühe päeva töötasu suuruseks on 68,60 eurot (dtl 114). Seega kujuneb 8 päeva töötasu suuruseks 548,80 eurot (68,60 x 8). Kohus lähtub hageja nõudest ning rahuldab hageja nõude täies ulatuses , mõistes kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 548,76 eurot.
Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. 4/5
2-22-8104
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.