TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

2-08-10974 pärimiseks, kuna rohkem sugulasi xxx avaldajale teadaolevalt ei ole. Pärandvara hulka kuulub ka xxx Kose vallas, xxxkülas kuulunud xxxmajavaldus. Kose vald on avaldajale väljastanud ka xxxmajavalduse ehitusregistri toimiku. Pärimisel aga ilmnes takistus. Nimelt puuduvad notaril andmed avaldaja onupoja xxx surma kohta. Siseministeeriumi poolt 17.03.2008 väljastatud tõendi kohaselt on nimetatud isik sündinud 22.03.1914, kuid puuduvad andmed tema surma kohta. Puuduvad ka tunnistajad, kes xxx kohta andmeid teaks, kuna keegi pole teda näinud. Ainus tõend, mis viitab xxx on kohaliku Püha Nikolause koguduse kirikuraamatusse tehtud kanne, kus on märge, et xxx sündis 1914.a ja ta on surnud 1952.a vangilaagris, kusjuures tema nimi maha kriipsutatud. Seega on oletatavalt xxx surnud. Kuna stalinistlik endise Nõukogude Liidu vangilaager (eelmise sajandi viiekümnendail) on situatsioonilt lähedane sõjategevusele, kuivõrd teadaolevalt olid need koonduslaagrid karmides oludes ja jõhkra korraga kinnipidamisasutused ja sel ajal oli ellujäämise tõenäosus võrreldes tavaoludega on oluliselt piiratud. Kuna avaldaja soovib pärida xxx õele xxx kuulunud vara, siis ei saa notar pärimistoiminguid edasi menetleda edasi enne, kui xxx on surnuks tunnistatud. Avaldaja viitab kohtule esitatud avalduses TsÜS § 19 lg 1,4, millised sätestavad, et kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul arvates sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest. TsMS § 509 lg 1,2 sätestavad, et kohus algatab isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige: 1) teadmata kadunud isiku seaduslik esindaja või valla- või linnavalitsus; 2) teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 3) siseminister. Isiku surnuks tunnistamise avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 509 lg l p 2, § 510, § 511 taotles avaldaja tunnistada surnuks xxx, isikukood xxx. Avaldusele on lisatud pärimisõigust kinnitavad dokumendid (koopiad); 17.03.2008 Siseministeeriumi tõend (koopia); väljavõte EELK Kose Püha Nikolause koguduse kirikuraamatust (koopia) Avaldaja soovib xxx surnuks tunnistamist ja surmaaja tuvastamist, seoses vajadusega pärida peale tema surma jäänud vara. Kohtule 17.04.2008 esitatud kirjas on avaldaja kinnitanud, et xxxmajavalduse pärimise näol on tegemist seadusjärgse pärimisega, kuna xxx 1987. a testamendis ei ole xxx majavalduse pärandamiseks tahet väljendanud. Peale selle esitas avaldaja täiendavalt arhiiviteatise, lk 17.

2-08-10974 Kohus võttis avalduse menetlusse 21.04.2008 ja määras avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, milles kutsuda teadmata kadunud isikut xxxa üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Samas määras kohus kutsuda üles kõiki teisi isikuid esitama kohtule andmeid xxx kohta hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Kohus määras saata määruse koopia siseministrile ja anda temale xxx surnukstunnistamise osas aega 20 päeva seisukoha väljendamiseks. 28.04.2008.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles palus isikutel, kellel on teavet xxx kohta, teatada sellest kuue nädala jooksul alates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Samas teadaandes kutsus kohus teadmata kadunud isikut xxx esitama kohtule andmeid oma elusoleku kohta. Siseministeerium teatas 15.05.2008.a kirjaga kohtule, et on esitanud vastavasisulised järelepärimised kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Neilt saabunud vastuste kohaselt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides andmeid xxx kohta ei ole. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud xxx piiriületusi. Andmeid xxx kohta ei olnud ka Politseiametil. Siseminister on seisukohal, et kohus võib xxx teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kirjalike avalduste ja tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 22 kohaselt võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja, kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtuotsuses märgitud ajal. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatist ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et xxx oleks elus. Muid asjaolusid, mis annaks alust kahelda, et xxx ei võiks olla surnud, ei ole ilmnenud. Toimikus, lk 8-9 asuvad tõendid kinnitavad, et xxx ja xxx (sünnijärgse perekonnanimega xxx) on õde ja vend, sest neil on ühed ja samad vanemad. Toimikus, lk 10 asuv EELK Kose Püha Nikolause koguduse poolt 22.03.2008 väljastatud tõendi kohaselt xxx on sündinud 09.03.1914 ja surnud 06.12.1952. Tõend on esitatud II meetrikaraamatus 22. leheküljel oleva informatsiooni alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 511 lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. xxx surmaaja määramisel lähtub kohus avalduses esitatust ja avaldusega koos esitatud tõendite kogumist. Need süvendavad kohtu veendumust, et xxx võib olla surnud aastal 1952, mil ta viibis ühes Nõukogude Liidu vangilaagritest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et xxx eeldatavaks surmaajaks saab lugeda aastat 1952, kuid täpselt kuupäevaliselt seda fikseerida ei ole kohtu käsutuses olevate tõendite kogumi põhjal võimalik. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

2-08-10974

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.