Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
12.september 2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-49264
Tsiviilasi
K K kaebus kohtutäitur Kristiina Feinmani 07.11.2007 otsusele täiteasjas nr 034/2007/664
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: K K (isikukood XXX; elukoht XXX) Puudutatud isikud: Kohtutäitur Kristiina Feinman (XXX) Sissenõudja OÜ H (reg kood XXX; asukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtumääruse resolutsioon
jätta
sissenõudja ostusummat
menetlusosaliste
endi
päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue
Kohtule esitatud avalduse kohaselt on kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses Tallinna notar Jaan Hargi poolt 31.03.2006 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille alusel sissenõudja nõuab avaldajalt (võlgnik) 2 250 000 krooni. Kohtutäitur müüs 22.10.2007 avaldajale kuulunud kinnistu sissenõudjale 1 250 000 krooniga. Selles summas kuulus nõue tasaarvestamisele. Sissenõudja leidis, et kohtutäituri tegevus on seadusega vastuolus, kuna ta ei esitanud kinnistamisavaldust ostja kinnistuseraamatusse kandmiseks omanikuna. Sissenõudja palus viivitamata kinnistamisavalduse esitamist. Nõuet põhjendas ta TMS § 93 4.lõikega. Pärast enampakkumist esitas kohtutäitur sissenõudjale arve 15 päeva jooksul puuduoleva ostusumma tasumiseks 146 170 krooni suuruses. Sissenõudja lubas selle tasuda. Kohtutäitur selgitas sissenõudjale, et ülejäänud nõude rahuldamiseks võib ta esitada võlgniku vastu hagi kohtusse. Sissenõudja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele ja nõudis enda kandmist omanikuna registrisse. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 16.11.2007. Puuduoleva ostusumma, mis on täitekulud, peab TMS § 106 lg 2 alusel ja tulenevalt praktikast maksma sissenõudja. Täitekulu on kokku 146 170 krooni, sh kohtutäituri põhitasu 101 625 krooni, täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni ja lisatasu enampakkumise korraldamise eest 44 250 krooni (3% ostusummast). Enampakkumise tulemusena ongi täitemenetluse tulem 1 250 000 krooni, sellest tuleb rahuldada eelkõige täitekulud. Kohtutäitur on otsuses märkinud, et kui ostja on sissenõudja, tasub praktika kohaselt täitekulud tema. Kohtutäituri 07.11.2007 otsus tuleb tühistada ning sissenõudja peab tasuma puuduoleva ostusumma, vastasel korral kuulub enampakkumine nurjunuks kuulutamisele TMS § 99 lg 1 p 3 alusel. Täitemenetlus tuleb uuendada. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja leiab, et kohtutäituri 07.11.2007 otsus tuleb tühistada. Puudub alus täitekulu sissenõudmiseks sissenõudjalt. TMS § 93 lg 4 kohaselt tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega, kui parimaks tunnistatakse sissenõudja pakkumine. Sel juhul on ostuhind võlgniku poolt sissenõudjale makstu. § 160 lg 1 järgi peab kohtutäitur esitama kinnistusametile enampakkumise akti ja avaldused ostja kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Kui sissenõudja on ostjaks tulemit ei teki ja sellest ei saa täitekulusid maha arvata. Kohtutäituri otsus on vastuolus seadusega. Lubamatu on otsust põhjendada sellega, et seni on alati sissenõudja tasunud täitekulud, kui on osutunud enampakkumise võitjaks. Kaebuse esitaja nõue täitemenetluse uuendamiseks on põhjendamatu, esitas kaebuse otse kohtule läbimata kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda. Sissenõudja taotleb kohtutäituri 07.11.2007 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada sissenõudja 30.10.2007 kaebus kohtutäituri tegevusele. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäituri arvates tuleb kaebus rahuldada ja kohtutäituri otsus tühistada ning täitemenetlus uuendada. Kohtutäitur müüs enampakkumisel 22.10.2007 kaebuse esitajale kuulunud kinnistu sissenõudjale 1 250 000 krooni eest. Enampakkumisel müüdud vara summast rahuldatakse esmajärjekorras täitekulu, seejärel tasaarveldatakse ülejäänud summa sissenõudja nõudega, kui ostjaks on sissenõudja. Praktikas on see alati nii olnud ja oli kirjas ka kuni 31.12.2006
Lk (4) 2
kehtinud TMS-s. Siis muudeti seadust, uue seaduse järgi kehtivad kõigile samad reeglid – kohtutäituritasu maksab võlgnik. Antud juhul ostis vara sissenõudja võla katteks. Kõigile ostjatele kohaldub sama reegel – sissenõudja peab tasuma täitekulud e ostusumma, mille hulka kuulub ka täitekulu. Kuna sissenõudja poolt oli tasumata 146 170 krooni, ei esitanud kohtutäitur avaldust kinnistusametisse. Sissenõudja on käitunud pahauskselt, üritanud seadust pöörata enda kasuks. Hüpoteegi täitmisel on risk sissenõudjal. Kui sissenõudja ei peaks tasuma puuduvat ostusummat, oleks ta eelistatumas seisundis teiste ostjatega võrreldes. Kohtutäituri arvamuse kohaselt peaks täitekulud tasuma sissenõudja, kui ta on ostjaks. See tuleneb seaduse mõttest, praktikast ja loogikast. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, vastustega sellele ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p 15. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. 07.11.2007 otsusega rahuldas kohtutäitur sissenõudja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Sissenõudja leidis kaebuses, et kuna tema ei pea täitekulusid tasuma peab kohtutäitur esitama avalduse kinnistusametile sissenõudja sissekandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Kohtutäituri otsuse kohaselt müüs kohtutäitur K Kle kuuluva kinnistu sissenõudjale 1 250 000 krooniga, mille osas tehakse nõude osas tasaarveldus. Kuna ostjaks oli sissenõudja otsustas kohtutäitur, et täitekulud tasub ostja. Alates 01.01.2006 kehtib täitemenetluse seadustik (TMS) on selles küsimuses ebaselge. Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb rahuldada vaid selleks, et enda väärtuslikku aega ja raha mõttetute vaidluste peale mitte raisata. Kuna võlgnik K K selle otsusega ei nõustunud, esitas ta kohtule kaebuse TMS § 218 lg 1 alusel. Kooskõlas TMS § 93 lg 1 peab ostja ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Sama paragrahvi 4.lõige sätestab, et kui parimaks tunnistatakse sissenõudja pakkumine, tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega. Sel juhul käsitatakse ostuhinda võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna ning 5.lõike järgi antakse asi ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist. § 95 lg 1 järgi on enampakkumise tulem parimale hinnapakkumisele vastav rahasumma. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt tagastatakse võlgnikule täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa. TMS § 95 2.lõike sõnastusest tuleneb, et täitekulude arvestatakse maha enampakkumise tulemist. Kuni 01.01.2006 kehtiva TMS § 641 lg 4 pani kohtutäituri tasu maksmise kohustuse ostjale, kes on samal ajal sissenõudjaks. Kuigi kehtiv TMS seda sõnaselgelt ei sätesta, tuleneb kohtu arvates TMS § 95 2.lõikest sama põhimõte. Seega kuulub ülalmärgitud põhjendustel avaldus rahuldamisele. Kohtutäituri 07.11.2007 otsus täiteasjas nr 034/2007/664 tuleb tühistada ning selle tagajärjel kuulub täitemenetlus uuendamisele.
Lk (4) 3
Rahuldamisele ei kuulu nõue sissenõudja kohustamiseks tasuma puuduolevat ostusummat 146 170 krooni suuruses. Tulenevalt TMS § 218 lg 2 otsustab kohus, kas kohtutäituri otsus on seaduslik või mitte. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1, ja § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Kohtunik
Lk (4) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.