Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Avalduse aluseks olevad asjaolud

Puhkusehüvitise ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõuded on tingitud asjaolust, et tööandja on töötajale maksnud vähem palka kui seadus ja kokkulepe tervishoiuala töötajate miinimumtasu kehtestamise korra kohta ette näevad. Tööandja ei ole tõendanud, et hüvitiste summa on väiksem, kuna ei ole esitanud hüvitiste vahe arvestuse käiku. Põhimõtteliselt ei ole tööandjal nendele nõuetele vastuväiteid. Seega on hagejal õigus puhkusehüvitisele summas 1792 krooni ja koondamishüvitiste vahele summas 10.554 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnustanud. Ületunnitööd (üle kokkulepitud tööajanormi) ei ole hageja teinud. Arusaamatu on hageja nõue ületunnitöö tegemise eest põhjendusel, et hageja vahetused olid 24-tunnised. Hageja ei töötanud 24-tunnises vahetuses alati 24 tundi. Hageja poolt tegelikult töötatud tööaeg on märgitud tööajatabelites, mis on olnud töötasu arvestamise aluseks. Tööaja arvestusperiood oli üks kuu, mille ulatuses koostati tööajakava 24-tunniste vahetustena ja tehti töötajatele teatavaks. Peale arvestusperioodi lõppu koostas med. osakonna juhataja valveõdede reaalselt töötatud tundide alusel tööajatabelid, mis esitati raamatupidamisele töötasu arvestamiseks. Et tegelikult töötatud töötundide arv palgalehtedel on õige, ei ole vaidlustanud hagiavalduses ka hageja. Töögraafikus märgitud tööaja osas on töötajal võimalik esitada pretensioone tööandjale töögraafiku koostamise ajal või vahetult peale seda. Hageja poolt reaalselt töötatud õhtused töötunnid ja öötöötunnid on kostja poolt täiendavalt täies ulatuses arvestatud ja hagejale 9. mai 2007. a. ülekandega tasutud. Hageja puhkuse- ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõuded ei kuulu rahuldamisele, kuna hüvitised on seotud lisatasu nõuetega. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, millega hageja avaldus osaliselt rahuldati põhjustel, et kostja ei ole hagejale ületunnitööd arvestanud ega selle eest ka tasunud, kuna hageja ei ole üle kokkulepitud tööajanormi töötanud. Hageja töötas vahetustega summeeritud arvestuse alusel arvestusperioodiga üks kalendrikuu. Vastavalt tööinspektori poolt 27. jaanuaril 2006. a. antud nõusolekule nr. 8.08-26/1771-i rakendas kostja valveõdesid töövahetusse kuni 24 tundi ööpäevas. 24-tunniseid vahetusi rakendati siis, kui oli vaja kliente ööpäevaringselt teenindada. Valveõdede ööpäevaringselt töötamise vajaduse otsustas med. osakonna juhataja Ene Kütt. Tööajatabelites kajastatakse reaalselt töötatud töötunde ja on näha, et hageja ei ole töötanud üle kokkulepitud tööajanormi. Kostja töösisekorra eeskirjade järgi ei pidanud valveõed samuti tagama 24- tunnist teenindamist. Hageja väide töövaidluskomisjonile, mille kohaselt on palgalehel näidatud lisatasu 1 all makstud tegelikult ühekordset ületunnitasu, on paljasõnaline ja pahatahtlik. Kostja kasutab töötasu arvestuseks arvutiprogrammi Taavi Palk. Programmis kasutatavate tasuliikide kasutamise aluseks on 10. jaanuaril 2005. a. välja antud korradus nr. 1, mille kohaselt 1isatasu 1 arvestatakse ja tasutakse töötajale täiendavate tööülesannete täitmise ja/või heade töötulemuste eest. Esimese astme kohtu otsus

Tööinspektsiooni Pärnumaa Inspektsiooni 27. jaanuari 2006. a. otsusega, mille kohaselt kostja on taotlenud tööinspektori nõusolekut 24-tunniste vahetuste kohaldamiseks neljale valveõele tähtajaga 31. detsember 2006. a. ja nõusolek on antud ka hageja suhtes; tunnistaja Uljana Petrova ütlustega kohtuistungil, väljavõtetega valveõdede poolt peetud valvežurnaalist, milles on kajastatud taastusravikeskuses viibinud isikute meditsiinilised probleemid kuupäevade ja kellaaegade viisi ööpäevaringselt. Tunnistaja U. P. ütluste kohaselt peeti valvežurnaali vahetuse ülema Marina Alase korraldusel, hiljem dr. Ene Kütti korraldusel selleks, et viimane saaks ülevaate taastusravikeskuse külastajate terviseprobleemidest valveõdede vahetuste kestel. Valvežurnaal kajastab sissekandeid ööpäevaringselt, mistõttu ei ole leidnud tõendamist kostja väited, et medõdede vahetused ei kestnud 24 tundi, s. o. kella 8.00 kuni järgmise hommiku kella 8.00-ni. TLS § 41 lg. 2 kohaselt võib vahetustega töö korral tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetusgraafikutega. Vahetusgraafikud kinnitab tööandja. Tunnistaja U. P. ütlustega on tõendatud, et kuu tööajagraafikud koostasid töötajad ise ja esitasid need arstile, kes need arvutisse sisestas. Öötöö ja ületundide eest tasu ei makstud. Väidetavalt tööandja poolt arst Ene Kütti koostatud 2006. aasta juulikuu töögraafikus on märgitud tööaja algus kell 8.00 ja lõpp 8.00 ja Marina Kardaševskaja tööaeg on märgitud 2. juulil 2006. a. 24 tundi, mis ei saa olla tõene, kui töö algus on kell 8.00. Graafik oleks pidanud olema järgmine: 2. juulil tööaeg 16 tundi, 3. juulil 8 tundi ja järgmise valveõe puhul, kelleks oli Uljana Petrova, 3. juulil 2006. a. 16 tundi, 4. juulil 2006. a. 8 tundi. Või kui võtta juulikuu viimane tööpäev 31. juuli 2006. a., kus 24-tunnine vahetus algab kell 8.00 ja lõpeb 1.augustil 2006. a. kell 8.00. Antud juhul on medõe juulikuu töötunnid tabelis 210 - õige oleks 202, sest 8 tundi langeb augustikuusse. Eelnevaga on tõendatud, et tööandja poolt ei koostatud vahetusgraafikuid tulenevalt TLS § 41 lõikest 2, seega puudus korrektne tööajaarvestus. Palgalehtedel ei olnud välja toodud tegelikult töötatud tundide arvu alajaotust päevase töö, õhtuse töö ja öötöö eest, mis on erinevalt tasustatud. Kostja taotlus töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summade väljamõistmiseks hageja kasuks jätta rahuldamata. Hagi aegumise kohaldamine hüvitise nõudes jätta rahuldamata, sest individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg. 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Nimetatud hüvitise õigus tekkis hagejal seetõttu, et kostja maksis talle vähem palka kui seadus ette nägi. Hageja on vähendanud oma nõuet töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud summani, mis kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud vastustaja ületunnitöö tegemise ja see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kohus on asunud seisukohale, et tunnistaja U. P. ütlustega on tõendatud, et kuu tööajagraafikud koostasid töötajad ise, esitasid need arstile, kes need arvutisse sisestas. Lisaks on kohus analüüsinud töögraafikuid, jättes viitamata, kelle poolt esitatud töögraafikuid kohus analüüsib, millest tulenevalt on kohtu analüüs arusaamatu. Kohus asus seisukohale, et tööandja poolt ei koostatud vahetusgraafikuid tulenevalt TLS § 41 lg. 2 toodust ja järeldas, et korrektne tööajaarvestus puudus. Kohus leidis ka, et palgalehtedel ei olnud välja toodud tegelikult töötatud tundide arvu alajaotust päevase, õhtuse ja öötöö eest, mis on erinevalt tasustatud. Apellandile on kohtu poolt tehtud järeldused arusaamatud. TPS § 7 lg. 1 ja lg. 2 kohaselt ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Vastustaja töötas apellandi juures summeeritud arvestuse alusel perioodiga üks kalendrikuu, mis on käesolevas asjas tõendamist leidnud poolte omaksvõtuga

ja vastustaja tööajanormiks oli riiklik tööajanorm vastavalt TPS § 4 lg. 2 ja § 14 lg. 3. Pärast arvestusperioodi lõppu (kuu lõppedes) koostas med. osakonna juhataja valveõdede reaalselt töötatud tundide alusel tööajatabelid, mis esitati raamatupidamisele töötasu arvestamiseks. Vastustaja poolt on töövaidluskomisjonile esitatud palgatõendid ajavahemikust jaanuarist detsembrini 2006. a., kus on välja toodud arvestatud töötunnid, mis ei ületa kuu tööajanormi. Eelnimetatud töötunde vastustaja ei vaidlusta ja on kinnitanud, et töötatud tundide arv palgalehtedel on õige. Seda kinnitas ka tunnistaja U. P.. Seega on apellandile arusaamatu, milline ületunnitöö on vastustajale jäetud tasumata ning millele tuginedes kohus leidis, et vastustaja on töötanud üle kokkulepitud tööaja ormi. TPS § 14 lg. 1 kohaselt peab arvestust pidama tööandja ning seega saab tööaja arvestuse aluseks olla ainult tööandja poolt koostatud dokument. Vastustaja sai arvestatud töötunnid teada palgalehelt ning juhul, kui vastustaja ei nõustunud eelnimetatuga, oleks vastustaja pidanud pöörduma vahetult pärast arvestuse koostamist kas tööandja poole või töövaidluskomisjoni. ITLS § 6 lg. 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Kui vastustaja vaidlustab tööajaarvestust, on apellant palunud kohaldada aegumist, tuginedes ITLS § 6 lg. 1. Arvestades TPS § 14 lg. 1 tööandjale pandud kohustust, ei ole pelgalt töötajate koostatud tööajatabelitega (mis ei ole TLS § 41 lg. 2 kohaselt tööandja poolt kinnitatud), žurnaalidega (millest ei nähtu tegelikult tööl oldud aeg ja isik) jne. võimalik tagantjärele oma tööaja osas parandusi teha ja täiendavat tasu nõuda. Tööandja kohustusele töögraafikud koostada vastandub töötaja õigus nendega tutvuda ning valearvestuse ilmnemisel sellele mõistliku aja jooksul reageerida. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 p. 5 alusel tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Nii tühistab ringkonnakohus osundatud sätte kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus on olulises ulatuses põhjendamata. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg. 8 lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsuses ei ole tuvastatud vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ega ole analüüsitud poolte väiteid ning kõiki nende kohta esitatud tõendeid. Hagiga taotles hageja kostjalt vähemmakstud palga väljamõistmist, kusjuures töövaidluse vaatas kohus läbi kostja taotlusel, sest kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega, millega temalt hageja kasuks mõisteti välja 7992, 80 krooni, sealhulgas ületunnitöötasu 4875 krooni, tasu õhtuse töö eest 99, 40 krooni, öötöötasu 2027, 40 krooni, puhkusehüvitis 383 krooni ja hüvitis töölepingu lõpetamise eest 608 krooni. Seega on ebaõige otsuse põhjenduses märgitu, nagu ei oleks pooltel vaidlust töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud summa üle – just seda kostja kohtusse pöördudes vaidlustaski.

Otsusest ei nähtu, millise seaduse alusel maakohus vaidluse lahendas. Kohus viitas vaid TLS § 41 lõikele 2, mis võimaldab tööandjal vahetusgraafikutega määrata vahetustega töö korral tööaja alguse ja lõpu ning puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra. Kolleegium leiab, et üksnes osundatud normi alusel ei saanud vaidlust lahendada. Ületunnitöö osas kohtu ette toodud vaidluses tuli kohtul eelkõige otsustada, kas hageja tegi ületunnitööd TPS § 7 lg. 1 mõttes, mille kohaselt ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Et pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja suhtes kehtis tööaja summeeritud arvestus perioodiga üks kalendrikuu, siis tuli vaidlus ületunnitöö üle lahendada, kohaldades TPS § 7 lõiget 2, mille kohaselt tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Selleks tuli tuvastada, milline oli hageja igakuuline tööajanorm vaidlustatud ajavahemikul ning kas hageja tegelikud töötunnid ületasid arvestusperioodi töötundide üldarvu. Ületunnitöö tasustamine on reguleeritud PaS §-s 14. Ületunnitöö eest tasu saamiseks esitatud hagi rahuldamiseks pidi maakohus kindlaks tegema selle, millal ja millises ulatuses tegi hageja ületunnitööd ning millise tasumäära alusel on tal õigus selle eest tasu saada. Töötamine õhtusel ja ööajal on reguleeritud TPS §-s 11 ning taolise töö eest lisatasu saamine on sätestatud PaS §-s 17. Et rahuldada hagi lisatasu saamiseks õhtuse ja öötöö eest, pidi maakohus kindlaks tegema, millal ja millises ulatuses tehtud õhtuse ja öötöö eest on hageja töö tasustamata ning millise tasumäära alusel on tal õigus selle eest tasu saada. Samuti pidi kohus põhjendama, millistest arvandmetest lähtudes on hageja õigustatud saama puhkusehüvitist ja töölepingu lõpetamise hüvitist. Maakohus ei ole eespoolosundatud norme kohaldanud ega tuvastanud neid vaidluses olulisi asjaolusid, mida normide kohaldamine eeldab. Otsus ei sisalda põhjendust, mis võimaldaks rahuldada hagi töövaidluskomisjoniga samas ulatuses. Üksnes viitest töövaidluskomisjoni otsusele selleks ei piisa. Lisaks sellele ei ole maakohus vastanud otsuses ka kostja väidetele. Nii väitis kostja muuhulgas, et hageja töötas tema juures summeeritud arvestuse alusel perioodiga üks kalendrikuu, et hageja on selle asjaolu omaks võtnud, et tööajakavad on hagejale teatavaks tehtud, et hageja ei esitanud tööajakavade kohta töötamise aja jooksul pretensioone, et medõed töötasid kuni 24-tunniste vahetustega, kuid alati ei olnud nii pikkade vahetuste rakendamiseks vajadust ning vahetuste pikkus tulenes maja täituvusest ja klientide vajadustest, et hageja tööajanormiks oli riiklik tööajanorm, et hageja poolt töötatud aeg seda tööajanormi ei ületanud, et hagejale väljastatud palgatõenditele on hageja poolt tegelikult töötatud tunnid märgitud, et hageja on tegelikult töötatud tundide arvu õigsust palgalehtedel kinnitanud ega ole seda kunagi vaidlustanud, et hageja poolt töötatud õhtused ja öötöötunnid on kostja hagejale 9. mail 2007. a. täiendavalt tasunud, et hageja poolt esitatud väljavõtted õdede poolt peetud žurnaalist ei tõenda hageja tööl oldud aega, vaid näitavad üksikuid tööülesandeid, milliseid on valveõed täitnud. Ühelegi nendest väidetest ei ole maakohus oma otsuses vastanud. Kolleegium ei nõustu ka maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kostja taotlusest ja asjaolust, et tööinspektsioon on andnud kostjale nõusoleku medõdede suhtes kuni 24-tunniste vahetuste kohaldamiseks (töövaidluskomisjoni toimiku lk. 109), ei saa iseenesest järeldada, et tegelikult kohaldatigi üksnes 24-tunniseid vahetusi. Et kõik medõed töötasid 24-tunniste vahetustega, ei saa iseenesest järeldada ka asjaolust, et kliente teenindati ööpäevaringselt. Otsuse põhjal ei ole võimalik mõista, millistest õdede poolt klientide probleemide kohta peetud žurnaali andmetest on kohus järeldanud, et hageja vahetused tema poolt väidetud ajavahemikul olid alati 24-tunnised. Tunnistaja U. P. aga, kelle ütlustele maakohus vahetuse pikkuse tuvastamisel on samuti tuginenud, kuigi kohtu poolt otsuses kajastatud ütlused selle asjaolu kohta ei käi, on kohtuistungi protokolli kohaselt väitnud, et vähemalt alates 2006. a. septembrist ei olnud vahetused alati 24-tunnised (tl. 91). Üldse mingit hinnangut ei ole kohus andnud hageja poolt esitatud palgatõenditele ning kostjapoolsetele õhtuse ja öötöö arvestustele.

Samas nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, mille kohaselt hageja esitatud nõue ületunnitöö-, öötöö- ja õhtusel ajal tehtud töö eest tasu saamiseks kujutab endast palga nõuet, millele ITLS § 6 lg. 3 kohaldatakse 3-aastast aegumistähtaega, seega, hagi ei ole aegunud. Edasises menetluses tuleb maakohtul eespoolosundatud puudused kõrvaldada. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda teha, sest apellatsioonikohtu otsuses suures mahus uute oluliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud poolte võimalust otsuse peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole selle menetluse eripära arvestades võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale ja seetõttu kaotaksid pooled üldse võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.