Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Tsiviilasja number
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi
2-06-14554 Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
11. august 2008 Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Menetlusosalised ja Hageja: N K (isikukood xxx elukoht xxx), esindaja advokaat Indrek Lillo nende esindajad Kostja: L B (isikukood xxx, elukoht xxx)
Vaidlustamata asjaolud Pärandaja N O, kes oli hageja N K õde, suri 24. augustil 2005. 26.septembril 2003 tegi ta notariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale L B . Pärandi vastuvõtmise avalduse esitas notar M Veskimäe asendajale M Vendelile hageja N K 27.10.2005. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja pärandaja seadusjärgne pärija, kes pärib testamendi puudumisel N Ole kuulunud pärandvara. Hageja, olles pärandaja lähedane sugulane teadis, et N O oli alates 7.oktoobrist 1999 ravil Tallinna Psühhoneuroloogia Haiglas diagnoosiga hilise algusega dementsus Alzeimeri tõvest. Tallinna Linnakohtu 1. detsembri 2004 otsusega, millega määrati N O eestkostja tuvastati, et ta ei ole võimeline kestvalt aru saama oma
tegude tähendusest ning neid juhtima. Hageja on arvamusel, et N O tehtud testament on tühine, kuna testaator tegi selle teovõimetuna ning kuna ta ei ole testamenti allkirjastanud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, vastuväidete kohaselt oli pärandaja testamendi tegemise ajal täie mõistuse juures; testament tehti vastavalt seadusele ning pärandaja ei tahtnud oma korterit hagejale jätta, kuna viimane käitus temaga halvasti. Kohtuotsuse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 3 kohaselt avaneb pärand pärandaja surma korral, pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ja pärijal on õigus pärida pärandi avanemisel. Pärandaja surma ajal 24.08.2005 kehtis PärS § 93 redaktsioonis, mille kohaselt on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks käesoleva seaduse paragrahvides 86 ja 92 sätestatud alustel. Testamendi tegemise ajal 26.septembril 2003 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 sätestas, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi Tsiviilasjas 01. aprillil 2008 läbi viidud postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr. 65 on tõendatud, et testamendi vormistamise ajal ei põdenud N O vaimuhaigust, kuid ta põdes 1999 aastast alates hilise algusega progresseeruvalt süvenevat Alzheimeri tõbe dementsuse sündroomiga, mis avaldus temal väljendunud mälu-, intellekti- ja mõttekäiguhäiretes, afaasia ja apraksia nähtudes, toimetulekuraskustes. Eksperdi arvamuse kohaselt oli temal esinenud nõdrameelsus 26.09.2003 sellise ulatusega, et takistas tal aru saada sooritatud tehingu (so. testamendi) tähendusest ja tagajärgedest ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, st. ta oli otsusevõimetu. Ta ei olnud võimeline hindama sooritatud tehingu sisulist tähendust ega selle mõju oma tulevikule ja huvidele. Seega on tõendatud, et N O oli testamendi tegemise ajal kehtinud TsÜS § 13 lg 1 kohaselt otsusevõimetu ja testament, kui ühepoolne tehing ei väljenda tema tahet. Kostja vastuväited ei lükka ümber ekspertiisiaktis väljendatud eksperdi arvamust. Eeltoodu alusel tuvastas kohus, et N O 26.09.2003 tehtud testament, notariaalregistri number xxx, on tühine. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud asjaolu, et testament on testaatori poolt alla kirjutamata, kuna kohtule esitatud tõendil - 26.09.2003 vormistatud testamendil, on testaatori N O allkiri ning notar on märkinud, et notariaalakt on testaatori poolt heaks kiidetud ja notari asendaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
TsMS § 179 lg 1 sätestab, et tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja 179 lg-st 1 tuleb hageja ja seoses menetlusabi andmisest tekkinud Eesti Vabariigi menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.