Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Lugeda tuvastatuks S T ́i kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isikuna Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning lugeda kohtuotsusega asendatuks S T ́i nõusolek Kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 7 tähenduses A Kule kuuluva hoonestusõigusega sissekandmiseks Pärnu Maakohtu

2-08-12689 kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna XXXXXXX kantud RR kinnistule.

kinnistusregistri

registriossa

nr

Menetluskulude jaotus

Asjaolud ja hageja nõue 03.01.2008.a. esitas A K maakohtule hagi S T vastu tahteavalduse andmiseks hoonestusõiguse omandamise asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A K (edaspidi: Hageja) ja S T (edaspidi: Kostja) 29.10.2003 Tallinna notari Sirje Velsbergi poolt tõestatud võlaõigusliku lepingu kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks ning hoonestusõiguse koormamiseks ostueesõigusega (edaspidi: Leping), mille ärakiri on hagiavalduse lisaks 1. Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli Lepingu punkti 1.1. kohaselt määrata kindlaks kõik olulised võlaõiguslikud tingimused kinnistusraamatusse Lepingu sõlmimise hetkeks veel mitte kantud Saare Maakonnas S vallas RR külas asuvale RR maaüksusele suurusega 12,39 hoonestusõiguse seadmiseks ning luua kõik eeldused lepingu sõlmimise järgselt kinnistusraamatusse kantava ja ülalnimetatud asukohaga kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks Hoonestaja kasuks ja vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimise initsieeris Hageja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-st 5 tulenev õigus ülalnimetatud maaüksusel kinnistamisele eelnevalt paiknenud hoone kui vallasasja omanikuna nõuda ehitisealusele maale ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. Nimetatud hoone oli Hageja eelnevalt, s.o. 10.08.2000 Tallinna notari Ragne Tehveri poolt tõestatud Ehitise ostu – müügi lepinguga omandanud Kostjalt. Ehitise ostu – müügi leping on lisatud hagiavaldusele lisana 2. 29.10.2004 sõlmitud Lepingu punktiga 5.3.1. leppisid Hageja ja Kostja kokku hoonestusõiguse tähtajas, milleks oli üheksakümmend üheksa (99) aastat, arvates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Lepingu punktiga 8.1. leppisid Hageja ja Kostja kokku, et sõlmivad notariaalselt tõestatud vormis asjaõiguslepingu Kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks ja hoonestusõiguse koormamiseks ostueesõigusega Lepingus toodud tingimustel hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, kui ülalnimetatud kinnistu on kantud Kostja omandina kinnistusraamatusse. Lepingu punkti 8.2. kohaselt kohustus Kostja Hagejat kinnistamisavalduse esitamisest ja asjaõiguslepingu sõlmimisest vähemalt kümme (10) kalendripäeva ette. Eelnimetatud asjaõiguslepingu sõlmimise ning teavitamiskohustusi Kostja tänaseni täitnud ei ole,

2(3)

2-08-12689 seda vaatamata asjaolule, et kolmest katastriüksusest koosnev kinnistu RR kogupindalaga 12,39 ha kanti Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registrisse registriosa numbri XXXXXXX alla (edaspidi: Kinnistu) juba 15.09.2004. Samal kuupäeval kanti kinnistusraamatusse ka Hageja nõuet tagav eelmärge. Nimetatud asjaolu kinnitav kinnistusraamatu elektrooniline väljatrükk on lisatud käesolevale hagiavaldusele lisana 3. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 241 lg 1 kohaselt võib kinnisasja koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. AÕS § 64 1 on kinnisasja koormamiseks asjaõigusega nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatu seaduse (edaspidi KRS) § 34 1 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks kinnistusraamatust on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt KRS § 34 1 lg 2 p-le 1 kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel koormatava kinnisasja omanik või koormatava asjaõiguse omaja. KRS § 34 1 lg 7 sätestab, et puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse (antud juhul sõlmima asjaõiguslepingu), võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Hageja palub käesoleva hagiga tuvastada Kostja kohustus nõusoleku andmiseks KRS § 34 1 lg 7 tähenduses, et Hageja kantakse kooskõlas Lepinguga hoonestusõiguse omanikuna, mis koormab Kinnistut, kinnistusraamatusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 99 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue. Kuivõrd kinnistu, millele hageja hoonestusõiguse seadmist nõuab paikneb Saare Maakonnas, allub käesolev hagi Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. TsMS § 363 lg 1 p. 5 kohaselt peab hageja märkima hagis hagihinna, milleks on TsMS § 122 lg 2 kohaselt hagis taotletud harilik väärtus. Käesolevas asjas on taotletu harilikuks väärtuseks ehk hagihinnaks kolmsada tuhat (300 000) krooni (Hoonestusõiguse väärtus), millest tulenevalt on Hageja tasunud riigilõivu summas 15 250 (viisteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Eelmärgitust tulenevalt ja juhindudes viidatud õigusaktidest palub hageja: 1) rahuldada käesolev hagi ja tunnustada A K ́u õigust nõuda S T ́ilt (isikukood: ) tahteavalduste andmist Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud RR kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks, samuti õigust nõuda vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikku puudutatud isiku nõusolekut, mille tulemusena kantakse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud RR kinnistule hoonestusõigus A Ku, isikukood: kasuks tähtajaga üheksakümmend üheksa (99) aastat.

3(3)

2-08-12689 2) lugeda tuvastatuks S T ́i kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isikuna Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning lugeda kohtuotsusega asendatuks S T ́i nõusolek Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 7 tähenduses A Kule kuuluva hoonestusõigusega sissekandmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud RR kinnistule. Kohtuotsuse põhjendused Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 15.01.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 21-24/. Kostjale on menetlusdokument isiklikult kätte toimetatud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis 14.07.2008 /t.l. 30/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hagi on õiguslikult põhjendatud asjaõigusseaduse §-de 241 lg 1, 64 1 , kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, lg 2 p. 1 ja lg 7 ning TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hageja pole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

4(3)

2-08-12689 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder kohtunik

5(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.