Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

09.05.2005.a. sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik kokkuleppe, mille kohaselt tasus avaldaja/võlgnik võlgnevuse otse sissenõudja kontole, ilma kohtutäituri sekkumiseta. Avaldaja on oma kohustused võlausaldaja ees tasunud vastavalt maksegraafikule, mille järgi viimane kohustuse täitmise tähtpäev oli 21.08.2006.a.. Kuna avaldaja/võlgnik ei rikkunud oma kohustusi, on ta vabatahtlikult oma kohustused täitnud ja täitemenetluse jätkamiseks ei olnud põhjust, mistõttu pidi kohtutäitur menetluse lõpetama vastavalt poolt kokkuleppe punkt 6-le, seega alates 09.05.2005.a.. Võlgnik ja võlausaldaja tõlgendavad antud kokkuleppe punkti kui täitemenetluse lõpetamise avaldust. 18.04.2008.a arestis kohtutäitur Kaire Põlts vaatamata poolte vahelisele kokkuleppele võlgniku pangakonto ja pidas kinni sealt summad 1501.27 ja 580.19 krooni + 4 krooni teenustasu. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu kinnipidamine arestimise näol avaldaja pangakontolt ei ole seaduslik, kuna pooled on kohtutäiturile esitanud kokkuleppe, mille kohaselt on palunud täitemenetlus lõpetada, kui võlgnik on oma kohustused täitnud. Avaldajal oli õiguspärane ootus, et täitemenetlus lõpeb, kui ta on võlausaldajale oma võla tasunud ja kuna ta võlgnevuse tasus, siis ta eeldas, et sellest lähtuvalt on tema vastu pööratud nõuded kõik tasutud. Avaldaja väitel on kohtutäitur eksinud oma tegevuses. Olenemata asjaolust, et kohtutäitur viitab oma tegevuses kunagisele täitemenetluse alustamise avaldusele ja täitekutsetele, ei saa pidada seadusega kooskõlas olevaks ja heaks tavaks, et kolm aastat hiljem asub kohtutäitur avaldaja kontot arestima, ilma eelnevalt hoiatusi tegemata. Kohtutäituri tasunõue ei ole seotud täitemenetluse avaldusega, vaid tuleb lugeda kohtutäiturit alusetult rikastavaks tegevuseks. Peale kohtutäituri poolt avaldaja konto arestimist, pöördus avaldaja koheselt avaldusega kohtutäituri poole selgituse saamiseks.. Kohtutäitur 20.04.2008.a vastuses teatab, et kõik on juriidiliselt korrektne ja palus tasuda võlgnevus täitetoimingute teostamise eest. Seepeale palus avaldaja sissenõudjal esitada konkreetse sisuga avaldus täitemenetluse lõpetamiseks, et ka kohtutäitur mõistaks poolte soovi üheselt. Sissenõudja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja väitel antud asjas täitemenetlus kuulub lõpetamisele ja kohtutäituril ei ole seaduslikku alust nõuda täitekulusid võlgniku käest, kuna avaldus, mille alusel kohtutäitur on menetluse alustanud, on tagasi võetud. Seega käesoleval hetkel kohtutäitur peaks esitama nõude võlausaldaja vastu, kuna ta on avalduse tagasi võtnud. Avaldaja väitel kohtutäituril ei ole õigust antud täitemenetluse raames enam toiminguid teha v.a lõpetamise otsustamine. Kohtutäitur ei ole antud täitemenetluses teinud peale täitekutse väljastamise teate saatmist mingisuguseid tegusid. Pooled on ise omavahel sõlminud kokkulepped ja olnud aktiivsed kompromissi leidmisel. Tulenevalt võlausaldaja ja võlgniku vahelisest kokkuleppest ning võlausaldaja avaldusest täitemenetluse lõpetamiseks ei ole kohtutäituril seaduslikku alust kohtutäituri tasu nõuda, kuna avaldus, mille alusel kohtutäitur tasu nõuab, on tagasivõetud ja seega puudub kohtutäituril õigus avaldajalt tasu nõuda. Avaldaja väitel täitemenetlus tulnuks lõpetada vastavalt poolte kokkuleppele juba 09.05.2005.a., mida pooled lugesid täitemenetluse lõpetamiseks, mida kohtutäitur aga teinud pole. Kui kohus ei peaks lugema antud kokkulepet täitemenetluse lõpetamise aluseks, siis tuleb aluseks võtta sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks 22.04.2008 aastast, mis samuti viitab antud kokkuleppele 09.05.2005 aastast. Kohtutäitur arestis avaldaja pangakonto 18.04.2008.a. ja vastas ametlikult avaldajale 20.04.2008.a., seega on käesolev kaebus esitatud tähtaegselt. Avaldaja palub tunnistada kohtutäituri tasu sissenõudmine avaldajalt seadusevastaseks ja kohustada kohtutäiturit tagastama sissenõutud kohtutäituri tasu avaldajale. Asjast puudutatud isiku Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi vastuväited. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts menetluses oli alates 18.04.2005 OÜ T(sissenõudja), avaldus ja Tallinna Linnakohtu 09.07.2002 määrus tsiviilasjas nr 2/5/30-3291/00, millega mõisteti

avaldajalt MT’lt (endine N) välja sissenõudja kasuks võlgnevus 48 000 krooni. Nimetatud asja menetlemiseks oli avatud täitetoimik täiteasjas nr XXX. 18.04.2005 koostas kohtutäitur võlgnikule täitekutse, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning täitekulude väljamõistmise otsuse ning edastas need võlgnikule (avaldajale) tähitud postiga, mille võlgnik on kätte saanud. 09.05.2005 sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja kokkuleppe võlakohustuse täitmiseks maksegraafiku alusel. 17.04.2008 arestis kohtutäitur võlgniku pangakonto tasumata kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmiseks. Arestimise tulemusena laekus ajavahemikul 18.04.2008-02.05.2008 võlgnikult arestimisele kuulunud summa 3451,50 krooni. 22.04.2008 esitas sissenõudja käesolevas täiteasjas täitemenetluse lõpetamise avalduse. Kuna võlgniku pangakonto arestimise tulemusena laekus ettenähtud suuruses võlgniku poolt tasumata kohtutäituri tasu ja täitekulu, siis koostas kohtutäitur 14.05.2008 käesolevas täiteasjas täitemenetluse lõpetamise otsuse, milline on täitemenetluse raames postitatud ka võlgnikule. 28.04.2008 esitas võlgnik Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palub tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tasu nõudmine täiteasjas nr XXX, jätta menetluskulud vastustaja kanda ning peatada esmase õiguskaitse taotluse raames täiteasjas nr 025/200,5/2211 kuni asjas tehtava kohtuotsuseni. Kohtule esitatud kaebusest võib järeldada, et võlgnik vaidlustab kohtutäituri tegevusena kohtutäituri 20.04.2008 kirjalikku vastust võlgniku 19.04.2008 kirjalikule selgituse nõudele. Kohtutäitur märgib, et võlgnik ei ole järginud seadusega sätestatud kaebekorda kohtutäituri tegevusele kaebuse kohtusse esitamisel, kuivõrd võlgnik, saanud teada kohtutäituri 20.04.2008 kirjalikust seisukohast, millega kohtutäitur keeldus raha tagastamast ja arestimist peatamast, pidanuks võlgnik TMS § 217 lg 1 kohaselt esitama esmalt kaebuse kohtutäiturile, mille peale tehtud kohtutäituri otsusele saanuks võlgnik alles esitada kaebuse kohtusse. Toodust tulenevalt puudub võlgnikul õigus oma kaebusega kohtusse pöörduda. Kohtutäitur leiab, et võlgniku kaebus on alusetu tuleb jätta läbi vaatamata, läbivaatamiseks aluste esinemisel aga rahuldamata. Kohtutäitur alustas 18.04.2005 sissenõudja avalduse ja Tallinna Linnakohtu 09.07.2002 määrus tsiviilasjas nr 2/5/30-3291/00 (täitedokument) alusel täitemenetlust täiteasjas nr XXX. Võlgniku teavitati täitemenetluse alustamisest 18.04.2005 koostatud täitekutsega, mille võlgnik sai kätte 21 .aprillil 2005. Samal kuupäeval on võlgnikule kätte toimetatud ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus. Täitekutse kättetoimetamise ajal kehtinud TMS § 29 lg 1 sätestas, et algatanud täitemenetluse, saadab kohtutäitur võlgnikule ja vajalikel juhtudel ka sissenõudjale kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ning teeb võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnik sai alustatud täitemenetlusest teda 21 .aprillil 2005 ning seega oli tal õigus, lähtudes täitekutse kätte saamise ajal kehtinud TMS § 77 lg 1 kohaselt, vaidlustada alustatud täitemenetlust 10 päeva jooksul alates täitetoimingu tegemisest teada saamisest. Täitemenetluse alustamise kohtutäiturile vaidlustamise tähtaeg lõppes 01. mail 2005. Seega võlgniku kaebuses sisalduvad väited, mis puudutavad täitemenetluse alustamise seaduspärasust, ei kuulu käesolevas tsiviilasjas läbi vaatamisele seoses tähtaja möödumisega. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnik on minetanud õiguse vaidlustada käesoleval ajal kohtutäituri tasu, kuivõrd võlgnik sai kohtutäituri tasu nõudest teada juba 21.04.2005 ning nimetatud ajal kehtinud KTS § 28 sätestas, et kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtute talle

kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Seega, kuivõrd võlgnik sai kohtutäituri tasu otsuse kätte 21.04,2005, siis oli tal õigus esitada kohtusse kaebus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele hiljemalt 21.05.2005, kuid võlgnik on esitanud kaebuse kohtutäituri tasu määramisele alles 28.04.2008. Seega ei ole võlgnik järginud seadusega sätestatud kaebetähtaega kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamisel ning on kaotanud õiguse vaidlustada kohtutäituri tasu. Kohtutäitur osundab, et täitekulu väljamõistmise otsust ei ole võlgnik samuti vaidlustanud. Võlgniku väitele, et kohtutäituril puudub õigus tasule, kuna ta ei ole teinud piisavas mahus täitetoiminguid, on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-68-07 tehtud otsuses osundanud, et võlgnikul ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu siis, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemisi, st esmase täitmisteate üleandmist. Käesolevas täiteasjas niisuguseid asjaolusid ei esine. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes on ainetu võlgniku kaebuses esitatud väide, mille kohaselt viitab võlgnik, et kohtutäitur ei ole täitemenetluse käigus teinud peale täitekutse väljastamise teate saatmist mittemingisuguseid tegusid. Kohtutäituri menetlustoimingute konkreetne koosseis ei oma määravat tähtsust kohtutäituri tasunõude tekkimiseks. Kohtutäituri tasunõude õiguslikuks aluseks on KTS § 21 ning täidetud on kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutumise eeltingimused, täitmisteade on võlgnikule üle antud, mistõttu on asjakohatu väide, et kohtutäituri tasunõue on kohtutäiturit alusetult rikastav. Õiguslikul alusel sissenõude teostamine ei ole käsitletav alusetu rikastumisena ning on igati õiguspärane toiming. Kuivõrd kohtutäituri tasu on määratud õiguslikul alusel ja õiguspäraselt, siis puudub igasugune alus kohaldada KTS § 29 sätestatut käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Kohtutäitur peab oluliseks märkida, et võlgnik on ajanud segamini kohtutäituri tasu otsuse tegemise (KTS § 21, § 222) teise täitetoiminguga - pangakonto arestimisega (TMS § 115). Kohtutäituri tasu määramine ja pangakonto arestimine on erineval ajal tehtud erinevad iseseisvad täitetoimingud ning ei ole üksteisega samastatavad. Pangakonto arestimist, kui täitetoimingut, saaks tõepoolest vaidlustada käesoleval ajal, juhindudes TMS § 217 sätestatud regulatsioonist: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäituri tasu määramist ei ole võlgnik aga tähtaegselt vaidlustanud, nagu nähtub juba eelpool viidatust. Käesoleva kaebuse lahendamisel tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei tee vahet täitmisele esitatud sissenõudja võlanõudel ja kohtutäituri tasul, millistel on aga täitemenetluse protsessis oluliselt erinev õiguslik staatus. Nimelt, sissenõudja, esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, näitab selles ära, kui suures ulatuses kuulub sissenõudmisele võlgnikult võlasumma, mida ta soovib saada oma võlanõude täitmise katteks. Nimetatud nõudesumma suurusest tulenevalt arvestab kohtutäitur kohtutäituri tasu suuruse, millise sissenõudmise õigus aga on ainult kohtutäituril, kuivõrd nimetatud rahasumma on kohtutäiturile ettenähtud tasu täitetoimingute tegemise eest. Seega tuleb täitemenetluses teha selgelt vahet nimetatud erinevate nõuete käsutusõigusel - nõuetel, mida saab asjaõiguslikult omandi mõistes käsutada sissenõudja ja mida kohtutäitur. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene, et sissenõudja ja/või sissenõudja ja võlgnik omaksid õigust käsutada omavahelise kokkuleppe teel kohtutäituri tasu õigust. Kuigi avaldaja kaebuse üks olulisi printsiipe on seisukoht, et justkui sõltuks kohtutäituri tasu kasutusõigus samuti sissenõudja enda nõude käsutusõigusest, siis nimetatud seisukohta ei ole põhistatud asjakohase õigusnormiga. Kohtutäitur leiab, et eelviidatud käsitlus kohtutäituri tasu käsutusõigusest on iseenesest vastuolus kehtiva õiguse põhimõtetega ning piirab seejuures ebaproportsionaalselt isiku (antud juhul kohtutäituri) Põhiseadusega (PS) sätestatud õigust õigust saada seadusega sätestatud alusel tasu (KTS § 21, PS § 11).

Oluline on märkida, et sissenõudja ja võlgnik said sõlmida ja sõlmisidki kokkuleppe sissenõudjale kuuluva võlanõude perioodiliste maksetena täitmiseks, mida võlgnik on täitnud. Kohtutäitur väitel ei ole ta seetõttu asunud täiendavalt sisse nõudma enam sissenõudja võlanõuet, vaid ainult kohtutäituri tasu ja täitekulusid, milleks tal on seadusest tulenev õigus, vastavalt KTS § 21 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 sätestatule1. Ülaltoodule tuginedes ei puuduta ega saagi puudutada võlgniku ja sissenõudja vahel 09.05.2005 sõlmitud kokkulepe täitekulude ja kohtutäituri tasu nõudeõigust, mistõttu on asjakohatud viited sidumaks kohtutäituri tasu nõudeõigust otsesesse sõltuvusse sissenõudja võlakohustuse täitmisega. Kohtutäitur märgib, et võlgnikul ongi õiguspärane ootus, et kui ta täidab sissenõudja võlanõude, siis nimetatud nõude osas täitemenetlust enam läbi ei viida. Kohtutäitur ei ole nimetatud osas täiendavalt võlgnevust sisse nõudnud, seega ei ole kuidagi kahjustanud võlgniku huvisid. Kohtutäituri tasu ja täitekulude mittemaksmiseks aga ei saagi olla võlgnikul õiguspärast ootust, sest vastav võlakohustus on täitmata. Kohtutäitur selgitab, et võlgniku pangakonto arestimisest ei teavitata eelnevalt võlgnikku, seda enam, et võlgnik sai ja pidi ette nägema võimaluse, et kui ta jätab kohtutäituri tasu ja täitekulud tasumata, siis kasutab kohtutäitur võlgnevuse sissenõudmiseks TMS-s sätestatud abinõusid, sealhulgas pangakonto arestimine (TMS§ 115)2. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et kohtutäitur peaks andma võlgnikule kaks korda võlakohustuste täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja. Kohtutäitur juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnikule on antud võlakohustuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 18.04.2005 dateeringuga täitmisteates, kusjuures vabatahtliku täitmise tähtajaks on määratud täitekutse kohaselt 26.04.2005. Võlgnikule on tõenäoliselt nimetatud asjaolu jäänud kaebuse koostamisel täielikult märkamata. Toodust tulenevalt on põhjendamatu võlgniku väide, et kohtutäitur oleks pidanud andma võlgnikule (uue) vabatahtliku täitmise tähtaja. Kohtutäitur leiab, et võlgniku tõlgendus TMS § 48 p 1,2 ja 5 kohaldamise kohta ei ole kohane. Iseenesest on õige, et täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 p 1 aluse! sissenõudja avalduse alusel, kuid nagu juba ülalpool viidatud, saab sissenõudja käsutada vaid omale kuuluvat nõudeõigust, mitte aga kohtutäituri tasuõigust vm täitekulu. TMS § 48 p 2 puudutab samuti sissenõudja nõudeõiguse käsutamist, mistõttu ei ole antud asja lahendamisel kohaldatav. TMS § 48 p 5 kohaldamiseks puuduvad kohtutäituri hinnangul samuti õiguslikud eeldused, lisaks ei ole nimetatud sätte kohaldamise põhjendatust võlgnik ise selgitanud. Lisaks, kui võlgnik väidab, et täitemenetlus tulnuks lõpetada juba 09.05.2005, kuid nimetatud juhul on viide TMS §-le 48 on hoopiski eksitav, sest nimetatud ajal kehtinud TMS § 48 reguleerib sissenõude pööramist võlgniku vallasvarale. Tulenevalt võlgniku kaebuse sisust, ei ole selles tegemist sissenõude pööramisega võlgniku vallasvarale ja sellest lähtuva vaidlustamisega. Kohtutäitur osundab, et täitemenetlus täiteasjas nr XXX kuulus täielikult lõpetamisele alles pärast sissenõudja ja kohtutäituri nõuete täielikku täitmist. Kohtutäitur on seisukohal, et kuivõrd võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade, siis kohtutäituril on tekkinud õigus kohtutäituri tasule, tasu on määratud õiguslikul alusel, võlgnik ei ole vaidlustanud kohtutäituri tasu otsust tähtaegselt, mistõttu puuduvad alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Võlgnik ei ole kaebuse esitamisel kohtusse järginud kaebuse kohtueelse lahendamise korda, mistõttu esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Juhindudes ülaltoodust, palub kohtutäitur jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebuse läbivaatamiseks aluste esinemisel jätta kaebus rahuldamata. Kõik menetlus kulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 13.06.2008.a. kohtumäärusega on kohus teinud asjast puudutatud isikule ettepaneku esitada oma vastuväited hiljemalt 30.06.2008 ja avaldajal soovi korral vastata puudutatud isiku seisukohtadele hiljemalt 15.08.2008 ning määranud kohtu lahendi tegemise ajaks 29.08.2008.a. Asjast puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi esitas tähtaegselt oma vastuväited avaldaja kaebusele ning kohus edastas need avaldaja esindajale, kes on nad kätte saanud 04.07.2008. Avaldaja ei ole avaldanud soovi vastata puudutatud isiku seisukohtadele. Kohus, tutvunud avaldusega ja kohtutäituri vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et MT(endine N) kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi tegevuse peale täiteasjas nr. XXX tuleb jätta rahuldamata, kuna see on alusetu ja põhjendamatu. Avaldaja avalduse kohaselt kohtutäitur Kaire Põlts 18.04.2008.a arestis vaatamata poolte vahelisele kokkuleppele võlgniku pangakonto ja pidas kinni kohtutäituri tasu, mis ei ole seaduslik, kuna pooled on kohtutäiturile esitanud kokkuleppe, mille kohaselt on palunud täitemenetlus lõpetada, kui võlgnik on oma kohustused täitnud. Avaldajal oli õiguspärane ootus, et täitemenetlus lõpeb, kui ta on võlausaldajale oma võla tasunud ja kuna ta võlgnevuse tasus, siis ta eeldas, et sellest lähtuvalt on tema vastu pööratud nõuded kõik tasutud. Olenemata asjaolust, et kohtutäitur viitab oma tegevuses kunagisele täitemenetluse alustamise avaldusele ja täitekutsetele, ei ole seadusega kooskõlas, et kolm aastat hiljem asub kohtutäitur avaldaja kontot arestima, ilma eelnevalt hoiatamata. Kohtutäituri tasunõue ei ole seotud täitemenetluse avaldusega. Antud asjas täitemenetlus kuulub lõpetamisele ja kohtutäituril puudub seaduslik alus nõuda täitekulusid võlgniku käest, kuna avaldus, mille alusel kohtutäitur menetluse alustas, on tagasi võetud. Seega on kohtutäituril antud täitemenetluse raames ainult õigus otsustada täitemenetluse lõpetamine. Avaldaja väitel kohtutäitur ei ole antud täitemenetluses teinud peale täitekutse väljastamise teate saatmist mingeid toiminguid. Pooled on ise omavahel sõlminud kokkulepped ja olnud aktiivsed kompromissi leidmisel. Tulenevalt võlausaldaja ja võlgniku vahelisest kokkuleppest ning võlausaldaja avaldusest täitemenetluse lõpetamiseks ei ole kohtutäituril seaduslikku alust kohtutäituri tasu nõuda, kuna avaldus, mille alusel kohtutäitur tasu nõuab, on tagasivõetud Avaldaja väitel tulnuks täitemenetlus lõpetada vastavalt poolte kokkuleppele juba 09.05.2005.a., mida pooled lugesid täitemenetluse lõpetamiseks, mida kohtutäitur aga teinud ei ole. Kohtutäitur arestis avaldaja pangakonto 18.04.2008.a. ja vastas avaldajale 20.04.2008.a., seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Avaldaja palub tunnistada kohtutäituri tasu sissenõudmine avaldajalt seadusevastaseks ja kohustada kohtutäiturit tagastama sissenõutud kohtutäituri tasu avaldajale. Asjast puudutatud isik Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts oma esitatud vastuväidetes vaidleb täies ulatuses avaldaja avaldusele vastu, leides, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu ning palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri seadus (KTS) § 21 lg 1 sätestab, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 21 lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud KTS §-s 22. Kooskõlas § 22 lg 1 koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. KTS § 221 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). KTS § 222 lg. 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega.

Kooskõlas Täitmenetluse seadustik (TMS) § 10 lg 1 tuleb võlgnikule kätte toimetada täitmisteade. Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts algatas 18.04.2005 täitemenetluse ja avas täitetoimiku täiteasjas nr XXX OÜ T(sissenõudja) 18.04.2005 avalduse ja Tallinna Linnakohtu 09.07.2002 määrus tsiviilasjas nr 2/5/30-3291/00 (täitedokument - millega mõisteti avaldajalt MT’lt (endine N) välja sissenõudja kasuks võlgnevus 48 000 krooni) alusel Samal päeval, s.o. 18.04.2005 koostas kohtutäitur võlgnikule täitekutse, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning täitekulude väljamõistmise otsuse ning edastas need võlgnikule (avaldajale) tähitud postiga, millised võlgnik on kätte saanud 21.04.2005.a. (tlk. 10, 51-52). Eelnimetatud päevast alates oli võlgnikul (avaldajal) võimalus vaidlustada täitemenetlust 10 päeva jooksul vastavalt täitekutse kättetoimetamise ajal kehtinud TMS § 77 lg. 1 ja/või KTS § 28 kohaselt esitada kaebus kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta ühe kuu jooksul. Võlgnik täitemenetluse alustamist ei vaidlustanud ega esitanud kohtusse kaebust kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale hiljemalt 21.05.2005. Samuti ei ole võlgnik vaidlustanud täitekulu väljamõistmise otsust. Võlgnik oma kaebuses tunnistab, et tema suhtes algatati 18.04.2005 täitemenetlus ja ei vaidlusta fakti, et ta on kohtutäituri esitatud täitedokumendid 21.04.2005 kätte saanud. KTS § 23 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. 18.04.2005.a. täitmisteade täiteasjas nr. XXX ning sama kuupäevaga samas täiteasjas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus toimetati võlgnikule kätte 21.04.2005.a. TMS § 24 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega.. Sama lõike teise lause kohaselt tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Seega lauses 2 on seadusandja sätestanud, et teatud küsimuste otsustamisel, sealhulgas täitekulusid puudutavas osas, ei loeta täitemenetluse alguseks täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule, vaid sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmist, kusjuures sellest ajast täitemenetluse alguse lugemise eelduseks on asjaolu, et täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Seadusandja sätestatu kohaselt oluline on täitmisteate võlgnikule kättetoimetamise fakt, seega see, et võlgnik on tema vastu alustatud täitemenetlusest teadlik. Kui võlgnikku on tema suhtes toimuvast täitemenetlusest teavitatud, siis loetakse täitemenetlus täitekulusid puudutavas osas alanuks sissenõudja avalduse täiturile esitamisest, seega tagasiulatuvalt. See on kooskõlas ka KTS § 23 lõikega 1, mille mõtte kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel täitekulu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Niisuguse regulatsiooni eesmärk on mitte seada täitekulude hüvitamise kohustust sõltuvusse sellest, millal võlgnikku on täitemenetlusest teavitatud, vaid sätestada täituri õigus õigustatud täitekulude hüvitamisele, kusjuures sellele õigusele vastav kohustus muutub sissenõutavaks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisest. 18.04.2005 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt vastavalt KTS §§-dele 21,22 ja 23 otsustas kohtutäitur Kaire Tõlts välja mõista võlgnik M N’lt kohtutäituri tasu summas 2800 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % 504 krooni, kokku 3304 krooni (tlk. 53 ning 18.04.2005 täitekulu väljamõistmise otsusega TMS § 42 alusel 147,50 krooni (tlk. 54). 18.04.2005 täitekutses täiteasjas nr XXX on kohtutäitur lisaks võlausaldaja võlanõudele summas 48 000 krooni lisanud ka kohtutäituri tasu 3304 krooni ja täitekulu tasu 147,50 krooni, kokku summas 51 451,50 krooni, mis tulnuks TMS § 29 lg. 1 kohaselt tasuda vabatahtlikult kohtutäituri Kaire Põltsi ametialasele kontole hiljemalt 26.04.2005. Võlgnik eelnimetatud päevaks vabatahtlikult oma kohustust ei täitnud. Peale täitemenetluse alustamist 18.04.2005 ja võlgniku vastu suunatud nõude summas 51 451,50 krooni vabatahtliku täitmise tähtaja (26.04.2005) möödumist kohtutäituri ametikontole, sõlmisid

võlgnik ja võlausaldaja 09.05.2005 omavahel kokkuleppe võlakohustuse summas 46 000 krooni täitmiseks maksegraafiku alusel (tlk.11). Nimetatud kokkuleppes ei olnud ühtegi viidet kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta., mis puudutas nimelt võlgnikku, kelle kanda jäävad vastavalt KTS § 23 kõik täitemenetluse kulud. Kohus nõustub kohtutäitur vastuväitega, et võlausaldaja/sissenõudja ja võlgnik said sõlmida ja sõlmisidki kokkuleppe sissenõudjale kuuluva võlanõude perioodiliste maksetena täitmiseks, mida võlgnik on täitnud, mistõttu ei ole kohtutäitur asunud täiendavalt sisse nõudma sissenõudja võlanõuet, vaid ainult kohtutäituri tasu ja täitekulusid, milleks tal on seadusest tulenev õigus, vastavalt KTS § 21 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 sätestatule1. Seega ei puuduta ega saagi puudutada võlgniku ja sissenõudja vahel 09.05.2005 sõlmitud kokkulepe täitekulude ja kohtutäituri tasu nõudeõigust, mistõttu on asjakohatud avaldaja viited sidumaks kohtutäituri tasu nõudeõigust otsesesse sõltuvusse sissenõudja võlakohustuse täitmisega. Kohtutäitur ei ole sissenõudja võlanõude osas täiendavalt võlgnevust sisse nõudnud, seega ei ole kuidagi kahjustanud võlgniku huvisid. Kohtutäituri tasu ja täitekulude mittemaksmiseks aga ei saagi olla võlgnikul õiguspärast ootust, sest vastav võlakohustus on täitmata. Võlgnik ei tee vahet täitmisele esitatud sissenõudja võlanõudel ja kohtutäituri tasul, millistel on aga täitemenetluse protsessis erinev õiguslik staatus. Sissenõudja, esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, näitab selles ära, kui suures ulatuses kuulub sissenõudmisele võlgnikult võlasumm, mille suurusest tulenevalt arvestab kohtutäitur kohtutäituri tasu suuruse, millise sissenõudmise õigus aga on ainult kohtutäituril, kuna nimetatud rahasumma on kohtutäiturile ettenähtud tasu täitetoimingute tegemise eest. Ühestki õigusaktist ei tulene, et sissenõudja ja võlgnik omavad õigust käsutada omavahelise kokkuleppega kohtutäituri tasu õigust. Võlgnik on ajanud segamini kohtutäituri tasu otsuse tegemise (KTS § 21, § 222) teise täitetoiminguga - pangakonto arestimisega (TMS § 115). Kohtutäituri tasu määramine ja pangakonto arestimine on erineval ajal tehtud erinevad iseseisvad täitetoimingud ning ei ole üksteisega samastatavad Võlgniku väitele, et kohtutäituril puudub õigus tasule, kuna ta ei ole teinud piisavas mahus täitetoiminguid, on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-68-07 tehtud otsuses osundanud, et võlgnikul ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu siis, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemisi, st esmase täitmisteate üleandmist. Käesolevas täiteasjas niisuguseid asjaolusid ei esine. Kohtutäituri menetlustoimingute konkreetne koosseis ei oma määravat tähtsust kohtutäituri tasunõude tekkimiseks. Kohtutäituri tasunõude õiguslikuks aluseks on KTS § 21, ning on täidetud kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutumise eeltingimused, täitmisteade on võlgnikule üle antud, mistõttu on asjakohatu väide, et kohtutäituri tasunõue on kohtutäiturit alusetult rikastav. Seega kohus leiab, et kuivõrd kohtutäituri tasu on määratud õiguslikul alusel ja õiguspäraselt, siis puudub igasugune alus kohaldada KTS § 29 sätestatut käesoleva tsiviilasja lahendamisel. 17.04.2008 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga täiteasjas nr. XXX arestis kohtutäitur võlgniku arve nõudes 3451,50 krooni, milles sisalduvad täitekulud koosnesid kohtutäituri tasust summas 3304 krooni ja täitemenetluse läbiviimise kuludest 147,50 krooni (tlk. 48-49). Kohus nõustub kohtutäituri vastuväitega, et võlgniku pangakonto arestimisest ei teavitata eelnevalt võlgnikku, seda enam, et võlgnik sai ja pidi ette nägema võimaluse, et kui ta jätab kohtutäituri tasu ja täitekulud tasumata, siis kasutab kohtutäitur võlgnevuse sissenõudmiseks TMS-s sätestatud abinõusid, sealhulgas pangakonto arestimine (TMS§ 115)2. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et kohtutäitur peaks andma võlgnikule kaks korda võlakohustuste täitmiseks vabatahtliku täitmise tähtaja. Võlgnikule oli antud võlakohustuse vabatahtlikuks täitmiseks 18.04.2005

täitmisteates tähtajaks 26.04.2005. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu võlgniku väide, et kohtutäitur oleks pidanud andma võlgnikule (uue) vabatahtliku täitmise tähtaja. Avaldaja ei ole kohtule tõendanud, et nimetatud aktiga arestiti tema arvelt rahalisi vahendeid alla igakuise miinimumpalga. Samuti ei ole avaldaja vaidlustanud 17.04.2008 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti täiteasjas nr. XXX ettenähtud korras vastavalt TMS §-le 217, mille kohaselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kätte-toimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas büroo asub. TMS § 218 kohaselt ei saa kohtutäituri tegevuse peale kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Antud asjas ei ole kohtutäitur teinud avaldaja kaebuse läbivaatamise kohta otsust vaid vastanud avaldajale kirjalikult 20.04.2008 (tlk.15-16), millega teatas avaldajale, et kohtutäitur on täiteasja nr XXX menetlenud õiguspäraselt ja kohtutäituri tasu ja täitekulu kokku 3451,50 krooni ei kuulu avaldajale tagastamisele. 22.04.2008 esitas võlausaldaja kohtutäiturile avalduse 18.04.2005 algatatud lõpetamiseks (tlk. 17).

täitemenetluse

14.05.2008.a. koostas kohtutäitur Kaire Põlts täiteasjas nr. XXX täitemenetluse lõpetamise otsuse (tlk. 36), kuna võlgnik on nõude täitnud menetluse ajal. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr XXX on alustatud ning kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsused on kooskõlas täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TSM ja KTS sätetele. Võlgnik ei ole vaidlustanud täitemenetluse alustamist ega järginud seadusega sätestatud kaebetähtaegu kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsuste vaidlustamisel ning on seega kaotanud õiguse neid. Seega võlgniku kaebuses sisalduvad väited kohtutäituri tegevuse kohta täiteasja nr. XXX täitemenetluses, sh täitemenetluse alustamise seaduspärasuse kohta ja avaldajalt kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta on põhjendamatud ja alusetud. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jättis avalduse rahuldamata ja leiab, et menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.