Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-143265
Kohtuasi
Hedera OÜ hagiavaldus Dicentra OÜ ja X vastu raha tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Dicentra OÜ ja X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Hedera OÜ (registrikood 12345477), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja I Dicentra OÜ (registrikood 14644942), seaduslik esindaja juhatuse liige X Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus osas, milles kohus rahuldas Hedera OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks suuremas ulatuses kui 584 eurot ja teha selles osas uus määrus, millega jätta Hedera OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 584 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus muutmata.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.1.Rahuldada Hedera OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Dicentra OÜ-lt ja X-lt välja Hedera OÜ kasuks solidaarselt menetluskulude hüvitis 584 eurot.
2.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Dicentra OÜ-l ja X-l tasuda Hedera OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (584 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Dicentra OÜ ja X määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
2-20-143265 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses esitas Hedera OÜ (hageja) 27.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Dicentra OÜ-lt ja X-lt (kostjad) solidaarselt 1496.08 euro ning lisanduva viivise saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 18.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Arvestades, et käesolev tsiviilasi ei allunud kostjate elu- ja asukoha järgi Tartu Maakohtule, saadeti hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 2 alusel lahendamiseks pädevale Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
2.Harju Maakohtu 17.05.2021 tagaseljaotsusega rahuldati hageja hagiavaldus kostjate vastu. Menetluskulud jäeti solidaarselt kostjate kanda ja määrati, et menetluskulude suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
3.Hageja esitas 30.05.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitatavate menetluskulude suuruseks määrata 700 eurot. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, palus hageja mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenus 4 tundi hinnaga 125 eurot/tund. Kokku summas 700 eurot.
4.Kostjad esitasid 02.03.2022 seisukoha, milles vaidlevad hageja menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses, määras hageja menetluskulude suuruseks 700 eurot ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot ning viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Maakohus on pidanud lepingulise esindaja tasu vajalikuks, põhjendatuks ning proportsionaalseks. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 125 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
2-20-143265
7.Maakohus on seisukohal, et maksimaalselt sai lepingulisel esindajal õigustoiminguteks (sh näiteks materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs ning hagiavalduse koostamine) kuluda 4h tunnitasuga 125 eurot. Seadusest tulenevalt on vältimatult vajalik ja põhjendatud hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot tasumine (TsMS § 139).
8.Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 500 euro ulatuses käibemaksuta (4*125=500). Hageja menetluskuludele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot. Maakohus määras kindlaks ja mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 700 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid Harju Maakohtu 17.10.2022 määruse tühistada.
10.Kostjatele jääb arusaamatuks, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et hageja nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu on täies mahus vajalik ja põhjendatud ning proportsionaalne lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest.
11.Lisaks ei ole maakohus arvestanud, et senise kohtupraktika kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Selle aja sisse peavad mahtuma nii kliendi kohtumised, dokumentidega tutvumised, analüüsid kui seisukohtade koostamised. Nimetatud põhimõtet arvestades on hageja menetluskulud ebamõistlikud, põhjendamatud ja ebavajalikud.
12.Kostjate hinnangul saab hagiavalduse koostamisega seotud põhjendatud ajakulu olla kuni 2h. Seda enam, et hagiavalduse sisuline osa ei ole üle 2 lehekülje. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja näol on tegemist juristiga, on tema tunnitasu ebamõistlikult suur, vastates vandeadvokaadi tunnitasu suurusele. Arvestades senist kohtupraktikat ja vaidluse lihtsust, ei saa põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 80 eurot tunnis.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjatelt hageja kasuks menetluskulud summas 584 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 11; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, punkt 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud
2-20-143265 õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus diskretsioonipiire osaliselt ületanud, sest jättis vähendamata hageja lepingulise esindaja tunnihinna, mis on põhjendamatult kõrge. Muud määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu kaalutusotsustusse sekkuda.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot ebamõistlikult suur, arvestades, et lepingulise esindaja puhul on tegemist juristiga, mitte Eesti Advokatuuri kuuluva (vande)advokaadiga. Arvestades kohtupraktikat ja vaidluse lihtsust, ei saa hageja esindaja põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 80 eurot.
17.Hageja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 125 eurot tunnis. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 125 eurot, sest ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Siiski märgib ringkonnakohus, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel mh lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
18.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et senise kohtupraktika kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Selle aja sisse peavad mahtuma nii kliendi kohtumised, dokumentidega tutvumised, analüüsid kui ka seisukohtade koostamised.
19.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on jätta õigusabikulu taotlus rahuldamata lähtuvalt ainuüksi kriteeriumist, et 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub aega 40 minutit kuni 1 tund. Kui lähtuda menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust, ei kujuta see endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Seega ei ole dokumendi maht ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning selge on see, et keerukama dokumendi koostamine on aeganõudvam.
20.Käesolevas asjas ei ole menetluskulude nimekirjas hageja lepinguline esindaja eraldi välja toonud tehtud menetlustoiminguid ning neile kulunud aega. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot. Arvestades, et hagi rahuldati tagaseljaotsusega, sai hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg seostuda hagiavalduse ettevalmistamisega ning selle esitamisega.
21.Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne ning see hõlmab ka muid toiminguid lisaks kohtule menetlusdokumentide koostamisele. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjate seisukoht, et hageja nimekirjas kajastatud lepingulise esindaja õigusabiteenus hõlmab vaid 4 tunni ulatuses
2-20-143265 hagiavalduse koostamist. Aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (kohtumine kliendiga, tõendite komplekteerimine jms), võib samuti olla käsitatav vajaliku ajakuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ja selle eest tasutut saab teiselt poolelt välja mõista. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei pruugi sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja vajadusel ka tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Samuti on kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16, punkt 13).
22.Üldjuhul peab lepinguline esindaja hagiavalduse esitamiseks tutvuma asja materjalidega, konsulteerima kliendiga, analüüsima kliendi esitatud tõendeid, kohaldama seadust ning koostama hagiavalduse. Hagiavalduse koostamine on olulise tähtsusega, sest sellest sõltub edaspidise menetluse edukus ja perspektiivikus. Kostjad on leidnud, et hageja lepingulisel esindajal sai hagiavalduse koostamiseks kuluda maksimaalselt 2h, sest hagiavalduse sisuline osa ei ole üle 2 lehekülje. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 2 tunniga ei ole võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, s.o tutvuda asja materjalidega ja konsulteerida kliendiga, analüüsida asjaolusid ja tõendeid, välja töötada õiguslik positsioon, arutada kliendiga läbi ja koostada hagiavaldus. Ülalmärgitud põhjustel ei ole alust vähendada hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega.
23.Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule ning et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused hageja menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse kohta küll vähesed, kuid põhjendatud ja vajalikuks peetud hageja esindaja ajakulu kokku 4h ulatuses vastab tsiviilasja keerukusele ja mahukusele.
24.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindajakulud põhjendatud 384 euro ulatuses (4h x 96), millele lisandub riigilõiv 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud 584 euro ulatuses.
25.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
26.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.