Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-04-885 (enne 01.01.2006 nr 2-832/04) 05. august 2008, Narva
Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
K.D hagi G.M vastu 16066 krooni nõudes Hageja: K.D (ik xxxxxxxxxxx, elukoha aadress xxx xx-xx, xxx) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Emma Kakosjan (aadress: xxx xx -xx; xxx) Kostja: G.M (ik xxxxxxxxxxx, elukoha aadress xxx xx-xx, xxx) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksandr Kazikov (aadress: xxx xx-xx, xxx) Hagimenetlus 01.07.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Mare Välja Pooled ja nende esindajad Jätta K.D hagi rahuldamata täies ulatuses. Jätta poolte menetluskulud (kohtukulud) nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Vastavalt TsMS §
lg
tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtule 19.07.2004 esitatud hagiavalduse kohaselt alates 01.02.2004.a. olid pooled töösuhetes. Tööle võtmisel selgitas kostja hagejale, et ta hakkab tegema autolukksepa-gaaslõikaja tööd, samuti ta on C kategooria autojuhi oma. Töö sisu seisnes musta ja värvilise metalli ümbertöötlemises, ettevalmistamises ja üleandmises. Töökoht asus AS Narova juures boksides. Töötasu lepiti kokku vastavalt saadavale kasumile, kuid mitte väiksem kui vabariigi miinimumpalk. Lepiti kokku palga suurus 1/3 saadud kasumist kuus. Olles huvitatud maksude tasumisest palgalt, nõudis hageja töölepingu sõlmimist, mille peale kostja lubas töölepingu sõlmimist.
Tsiviilasi nr 2-04-885
Hageja jaoks ootamatult lõpetas kostja temaga alates 05.04.2004.a. töösuhted. Hageja nõudele esitada töölepingu koopia, kostja ei reageerinud. Töötamise ajal maksis kostja hagejale palka avansiliste maksetena: 2004.a. veebruari eest 1700 krooni, 2004.a. märtsi ja aprilli eest 2522 krooni. Töösuhete lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale lõpparvet ning ei tasunud lepingu tingimuste järgi ettenähtud summad. 2004.a. veebruaris oli kasum 27918 krooni., hagejale tuli maksta 9306,20 krooni, arvestades maha väljamakstud 1700 krooni, saamata jäi 7806 krooni 20 senti, märtsis oli kasum 29084 krooni, hagejale tuli tasuda 20035,60 krooni, arvestades avansina makstud 2522 krooni jäi saamata 17513 krooni. Kokku jäi hagejal saamata 25319,8 krooni. Pidades tööandja tegevust ebaseaduslikuks, pöördus hageja avaldusega töövaidluskomisjoni poole, mis keeldus oma 17.07.2004.a. otsusega hageja nõuete rahuldamisest, viidates sellele, et poolte vahel ei olnud mitte töösuhted, vaid tsiviilõiguslikud suhted. Vastavalt Töölepinguseaduse § 28 lg 2 on faktiline töölelubamine võrdne töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse töölepingu kirjalikult, faktiliselt kohaldatud tingimustel. Hageja palub mõista kostjalt välja tema kasuks 25319,80 krooni. 03.05.2005 kohtuistungil esitas hageja hagiavaldus hagi eseme muutmise kohta (I köide, tl 5758). Vastavalt muudetud avaldusele 01.02.2004 oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, vastavalt millisele hageja kohustus oma jõududega teostama värvilise ja mustmetalli kogumist, ümbertöötlemist (lõikamist) ja äraandmist. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sõlmides lepingu asus hageja oma kohustuste täitmisele. Tööd tegi FIE V.K poolt AS-ilt NAROVA renditavates boksides ja autotaksoparklas „Baltika”. Samuti oli suuliselt kokku lepitud hagejale töö eest vaevatasu tasu - 1/3 saadud tulust. Tulu koosnes: 2004. aasta veebruaris 26 511 krooni 2004. aasta märtsis 34 155 krooni 2004. aasta aprillis 4 100 krooni Kokku 64 766 krooni 1/3 kogusummast on 21588 krooni, sellest on märtsis välja makstud 1700 krooni, aprillis 2522 krooni, seega kokku 4222 krooni. Järelejäänud summa suuruses 19066 krooni ei ole kostja poolt hagejale senini välja makstud. Vastavalt VÕS § 637 sätetele muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö oli valmis (tehtud) 05.04.2004. Kuid kostja keeldub tasunõuet vabatahtlikult välja maksta, seoses millega on hageja sunnitud pöörduma kohtusse sunniviisilise väljamaksmise nõudega. Hageja palub mõista FIE G.M-lt välja K.D kasuks 19066 (üheksateist tuhat kuuskümmend kuus) krooni. Kohtukulud, sealhulgas ka juriidilise abi osutamise eest, mõista kostja kanda. 2(6)
Tsiviilasi nr 2-04-885
Kohtule 17.08.2004 esitatud hagile vastuse kohaselt (I köide tl 19-20) kostja ei ole hagiavaldusega nõus taielikult. Hageja nõue väljamaksmata töötasu väljamõistmise kohta põhjendatakse poolte vahel sõlmitud töölepinguga. Antud hageja seisukoht ei pea kostja õigeks. Vastavalt Palgaseaduse § 2 lg 1 palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile. Vastavalt Töölepingu seaduse § 1 tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega, töösuhte peamiseks tunnuseks on töötaja alluvus tööandjale. Poolte vahel tekkinud suhtes hageja alluvus kostjale puudus. Kostja on tellinud hagejale metall lõikamise tööde täitmist, mille täitmise pärast tasus töötasu. Peale selle, hageja teostas ülalnimetatud töid oma vahenditega, mis näitab, et poolte vahel olid tsiviilõiguslikud suhted. Esitatud hagiavaldusest ei ole nähtav, et vastavalt Töölepingu seaduse 26 lg 1 pooled saavutasid kokkulepppe töölepingu kohustusliku tingimuste kohta, s.h tööaja osas. Tööde täitmisel hageja ei olnud piiratud tööajaga päeval ning täitis töö temale sobaval ajal. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja tellis hagejale metallilõikamise töid, aga kostja maksis selle eest peale tööde teostamist. Seega, poolte vahel olid tsiviilõiguslikud suhted, vaid mitte töösuhed. Järelikult, hageja nõue töötasu väljamaksmisest ei kuulu rahuldamisele. Peale selle, hageja vaied on vastuolus hagiavalduses esitatud arvestusele. Hagiavalduses on määratud, et oli saavutatud kokkuleppe ,l/3 puhas tulu" väljamaksmisest, hageja arvestused põhjendatud sellel, et tasu sõltus töötatud päeva arvust. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes Palgaseaduse § 2 lg 1 ja Töölepinguseaduse § 1 palub kostja jätta hagiavaldus väljamaksmata töötasu väljamõistmisest summas 25319,80 krooni rahuldamata. Kohtukulud kanda kostja arvelt. Kohtukulude nimekiri esitatakse eelistungil. Vastavalt peale hagi eseme muutmist esitatud kostja vastusele (I köide tl 87) K. D esitas FIE G.M vastu haginõude 19066 krooni väljanõudmiseks tema poolt tehtud töö eest 2004.aasta veebruaris, märtsis ja aprillikuus. K. D poolt varem esitatud hagile on FIE G.M esitanud juba vastuse ning FIE G.M ei tunnista täiendavat hagiavaldust 19066 krooni nõudes. FIE G.M ja K. D vahel ei olnud kokkulepet selles, et ta saab oma töö eest 1/3 saadud tulust.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-04-885
Oma hagis ei ole K. D võtnud arvesse, et toitlustus ja joogid olid FIE arvelt. Ühtlasi ei ole K. D arvesse võtnud transpordikulusid. K. D sai tasu tehtud töö eest. Kostja palub keelduda K. D hagis. 01.05.2008 kohtule esitatud digitaalselt allkirjutatuna kostja esindaja seisukoha kohaselt (II köide tl 20-24) hagi ei tunnista, sest kostja arvab hagi põhjendatud. Hageja oma hagis märkis, et poolte vahel on sõlmitud suuline leping hagejale töö eest vaevatasu tasu – 1/3 saadud tulust. Kostja kinnitab, et see ei ole õige. Hageja ei esitanud tõendeid, mille alusel hageja kinnitab oma kinnitus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
01.07.2008 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja võttis omaks, et sai hagejalt täiendavalt 3000 krooni ning seega hageja nõudeks jääb 16066 krooni. Hageja tunnistas, et esialgselt poolte vahel oli ühistegutsemise leping, kuid pärast kostja loobus töötada koos hagejaga ja see leping kuskil 2004.a veebruaris ”kasvas üle” töövõtulepinguks. 01.02.2004-st tegi hageja tööd kostja jaoks – lõikas lahti metalli. Tellijaks oli M. Hinnad võtsid tolleaegse EMEKS hinnakirja põhjal. Hageja poolt nõutud 16066 krooni on 1/3 töö eest saadud tulust. Poolte suhted olid organiseeritud nii, et hageja lõikas metalli gaasilõikuja abil, laadis autole, viis EMEKS-isse ja andis see ära. Metalli võttis vastu EMEKSi vastuvõtja nende hinnakirja alusel ja raha kanti üle FIE M arvele. Kui hagejale oli vaja raha gaasilõikuri jaoks, pöördus ta kostja poole, ta võttis arvelt raha välja ja andis hagejale. 1/3 osast oli kohe kokkulepe ja seejärel tekkis olukord, kus hageja töötas ainult üksi. Töötas hageja 2004.a jaanuarist aprillini. Kostja hagi ei tunnistanud, kuna ei arva, et võlgneb hagejale. Kõik on juba välja makstud. Tingimus 1/3 osast tulust ei olnud kokkulepitud. Kostja tunnistas, et poolte vahel oli töövõtuleping.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte seletuste kohaselt kostja andis hagejale vara, mida hageja peaks lõikama, saadud metalli andis ta üle EMEX-ile, metalli eest saadud raha kanti üle kostja arveldusarvele ja nendest kostja maksis hagejale tasu.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-04-885
Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suurt tasu pidi kostja hagejale maksma ja kas kostjal on võlgnevus hageja ees. Hageja väidab, et kokkulepe alusel pidi ta saama tasuks 1/3 puhaskasumist, kostja aga eitab sellist kokkulepet ja väidab, et kõik, mida ta pidi maksma, on makstud. Pooled kinnitasid, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 võlasuhe võib tekkida lepingust. Tulenavalt VÕS § 8 lg-st 1 leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse üks kesksest põhimõttest on lepinguvabaduse põhimõte. Lepinguvabadus seisneb eelkõige sõlmimise vabaduses, sisu vabaduses ja vormi vabaduses. Seadus (VÕS) ei sätesta töövõtulepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt VÕS § 637 lg 1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt esitatud EMEX-i (AS Eesti Metallieksport) müügilepingutele (I köide tl 6-11) 2004.a märtsis oli vastuvõetud metalli üldsummas 26197,80 krooni (I köide tl-d 6-9); 2004.a veebruari kuus üldsummas 19456,25 krooni. Vastavalt G.M arvelduskonto väljavõttele 01.02.200405.04.2004 ajavahemiku eest (I köide tl-d 3-5) AS-i Eesti Metallieksport poolt ülekantud summad täiesti langevad kokku EMEX-i (AS Eesti Metallieksport) müügilepingutes (I köide tl 6-11) märgitud summadega. Hageja K. D ise oma arvestuses (I köide tl 13) märkis, et 2004.a veebruaris sai ta kassast 1700 krooni, 2004.a märtsis 2522 krooni, seega kokku 4222 krooni. See K. D väide langeb kokku G. M poolt tehtud arvestusega (I köide tl 133-134). K. D poolt 2004.a veebruaris saadud 1700 krooni moodustavad G. M poolt metalli müümise eest 2004.a veebruaris saadud 19456,25 kroonist 8,7% (1700 : 19456,25 * 100%). K. D poolt 2004.a märtsis saadud 2522 krooni moodustavad G. M poolt metalli müümise eest 2004.a märtsis saadud 26197,80 kroonist 9,6% (2522 : 26197,80 * 100%). Sellest kohus teeb järelduse, et metalli müügist saadud summast 8,7%-9,6% on see tasu, mis oli tavaline tasu poolte vahelistes suhetes VÕS § 637 lg-s 1 sätestatud mõttes. Kohus leiab, et muu kokkulepe tasu osas ei ole tõendatud ja jab paljasõnaliseks hageja poolt, seega ei ole ka tõendatud, et kostja võlgneb hagejale töövõtulepingust tuleneva tasu. Kohus jätab arvestusest välja K. D poolt G. M-lt saadud 3000 krooni, kuna jäi arusaamatuks, mille eest ja millise ajavahemiku eest see raha oli tasutud. Kohus jätab tähelepanuta tõenditeks esitatud FIE G. M õiendi (I köide tl 133-134), väljavõtte K. D arvelduskontolt (I köide tl 135-137) ning FIE G. M žurnaali (I köide tl 138-149), kuna leiab, et nad ei oma tähtsust antud asja arutamisel. Pooled kinnitasid, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, kohtul ei ole alust kahelda selles. Kellele ja kui palju tasus G. M veel, ei oma tähtsust, kuna tal võisid olla sõlmitud lepingud ka teiste inimestega. Ei oma esitatud dokumendid tähtsust isegi juhul, kui G. M maksis kinni K. D lõunad, sigaretid jne, kuna G. M ei esitanud vastuhagi K. D vastu nende summade väljamõistmiseks. 5(6)
Tsiviilasi nr 2-04-885
Menetluse käigus 13.10.2005 kohtuistungil (I köide tl-d 105-111) oli tunnistajana ülekuulatud A.R (I köide tl 110-111); 23.11.2005 kohtuistungil (I köide tl-d 126-131) kuulati tunnistajatena üle A.R (I köide tl 127) ja V.K (I köide tl 127-129). Kuid kohus ei saa neid ütlused tõendina kasutada kohtuotsuse tegemisel, kuna tunnistajate ütlused ei vasta seaduses sätestatud protsessivormile, tunnistajate ütlused ei ole vastavate isikute poolt kohtuistungi protokollis alla kirjutatud. Menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud TsMS § 90 lg 1 kohaselt kohus saab tõenditena käsitleda vaid seaduses sätestatud protsessivormis teavet. TsMS § 37 lg 2 sätestas, et tunnistajate ütlused protokollitakse, protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks ja esitatakse allakirjutamiseks isikule, kelle öeldu on protokollitud. Ülalöeldu alusel leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud tõendamatuse tõttu ning ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kuna hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, kostja aga kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, tuleb kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.