Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

maksis avaldaja elatise võlgnevuse kustutamiseks kohtutäituri ametikontole 20 000 krooni. Kohtutäitur kinnitas, et kui kogu võlgnevus on kustutatud, võetakse korterilt aresti maha. Peale seda kandis avaldaja üle 2004.a. juulis 1 000 krooni, augustis 1 000 krooni, oktoobris 1 000 krooni ja novembris 1 000 krooni, kuid aresti korterilt maha ei võetud, seega peteti avaldajat. 2004.a. septembri lõpus sai avaldaja kohtutäiturilt kirja riigikeeles, mida avaldaja ei valda ja ei oma rahalisi võimalusi kasutada tõlgi teenuseid. Avaldaja sai aru, et 02.11.04.a. kell 13.00 peab ta minema kohtutäituri juurde. Kohtutäituri juurde minnes oli uks kinni ja ust ei avatud. Peale 10 minutilist möödumist avati uks ning väljus avaldaja endine abikaasa – Jxxx Txxx. Avaldajale tehti teatavaks tema korteri uus omanik. Avaldaja leiab, et kohtutäitur rikkus tema, kui võlgniku, õigusi. Peale 20 000 krooni tasumist kinnitas täitur, et arest võetakse maha, mida täitur aga ei teinud. Kohtutäitur ei informeerinud arusaadaval viisil sellest, et avaldaja korter pannakse oksjonile ning ei informeerinud ka Täitemenetluse seadustikust § 26 lg. l tulenevatest õigustest. Samuti rikkus kohtutäitur TMS § 26 lg 2; § 51 sätteid. Enampakkumise läbiviimise käigus kohtutäitur ei selgitanud õigusi, mida kohtutäitur on kohustatud tegema lähtudes Täitemenetluse seadustiku § 28 lg l. Avaldaja palub tunnistada enampakkumine kehtetuks. Kohtutäituri vastus Kohtutäituri esindaja esitas 19.01.2005.a kohtule kirjaliku vastuse, millega antud kaebust ei tunnista. Vastuse kohaselt vastavalt täitemenetluse seadustiku § 6444 võib võlgnik esitada kohtule kähe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku § 647 nimetatud põhjustel. Kordusenampakkumine toimus 01.11.2004. Avaldaja võtab oma avalduses õigeks, et 02.11.2004 tuli ta pärast enampakkumist kohtutäituri juurde ja sai teada, et tema korter on enampakkumisel maha müüdud. Seega oli enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise tähtaeg hiljemalt 25.11.2004. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohtutäitur leiab, et enampakkumisel ei rikutud võlgniku õigusi, mis on sätestatud täitemenetluse seadustiku §-s 26. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 26 lg l on võlgnikul muuhulgas õigus viibida täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimikuga ja esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on võlgnikul õigus kutsuda kõigi täitetoimingute juurde kuni kaks tunnistajat. Kohtutäitur teatas võlgnikule 02.11.2004 toimuvast enampakkumisest 28.09.2004 täitekutsega, mille võlgnik sai 2004. septembri lõpus kätte, mida ta ka avalduses kinnitab. Samuti teatas kohtutäitur 02.11.2004 enampakkumisest 28.09.2004 ilmunud ,,Ametlikes Teadaannetes". Seega olid võlgnikule teatatud täitetoimingust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid võlgnik ei kasutanud oma seadusest tulenevat õigust täitetoimikuga tutvuda, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta ning viibida täitetoimingu juures. Kuna võlgnik ise ei kasutanud talle täitemenetluse seadustikuga ettenähtud õigusi, ei ole õige avaldaja väide, et kohtutäitur on tema õigusi rikkunud. Enampakkumise juures viibisid manukad Ixxx Vxxx ja Exxx Uxxx, seega oli täidetud täitemenetluse seadustiku § 63 nõue. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja oleks soovinud temapoolsete tunnistajate viibimist enampakkumise juures. Seega ei rikutud enampakkumise läbiviimisel täitemenetluse seadustiku § 26 lg 2 sätestatut. Eeltoodud sätte kohaselt ei peata isegi tunnistajate mitteilmumine täitedokumendi täitmist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 28 lg l on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Antud asjas kuulusid täitmisele kaks Ida-Viru Maakohtu lahendit: 13.10.2000 otsus tsiviilasjas nr.2-1163, s.o. Jxxx Txxx elatise nõue Sxxx Txxx vastu ja Ida-Viru Maakohtu 30.01.2003 otsus tsiviilasjas nr. 2-209/03, s.o. Jxxx Txxx ühisvara jagamise nõue Sxxx Txxx vastu. Ida-Viru Maakohtu 03.09.2003 määrusega määrati sissenõude pööramise viis - müük enampakkumisel. Võlgnikule on saadetud kohtuotsuste täitmiseks täitemenetluses 06.11.2000 täitekutse, 07.12.2000 täitekutse, 04.07.2001 täitekutse, 20.02.2003 täitekutse, 10.09.2003 täitekutse, 28.09.2004 täitekutse, kus on selgitatud talle tema õigusi täitemenetluses. Sxxx Txxx viibis isiklikult 25.09.2003 kinnisvara arestimise juures, kus talle teatati esimesest enampakkumisest 28.10.2003 ja selgitati tema õigusi, seega ei nähtu asja materjalidest võlgniku täitemenetluse seadustikus sätestatud õiguste rikkumine. Avaldaja väited selle kohta, et 2 (14)

enampakkumisel müüdud vara maksumus ületas tunduvalt seda hinda, millega ta oli müüdud, on paljasõnalised ja tõendamata, samuti ei ole avaldaja esitanud tõendeid korteris teostatud remondi kohta pärast hindamisakti koostamist. Võlgniku väide selle kohta, et tal on õigus kutsuda vara väärtuse hindamiseks asjatundja, on õige, kuid ei anna alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks seda õigust kasutada soovinud, seega on kohtutäitur enampakkumise läbiviimisel lähtunud õigesti hindamisaktist, mis oli koostatud ühisvara jagamisel. Täitemenetluse seadustiku § 6455 kohaselt tagastatakse võlgnikule täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejääv summa. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks nimetatud sätet rikkunud. Kohtutäitur on kasutanud täitemenetluses kõiki seaduses lubatud vahendeid kohtuotsuste täitmiseks, s.o. ka vara müüki enampakkumisel ning enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Kohtutäituri palub jätta Sxxx Txxx avaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr.095-2002-618 rahuldamata aegumise tõttu. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks aegumist kohaldada, siis jätta Sxxx Txxx avaldus rahuldamata vastuses toodud põhjendustel tõendamatuse tõttu. Mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja õigusabikulude katteks 1 770 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud seisukohtade juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja esindaja palub kohalda aegumist, kuna võlgnevuse tekkimise ajaks on 1999, sellest ajast on hageja teadlik võlgnevuse olemasolust. Asja käik Ida-Viru Maakohtu 11.oktoobri 2005 otsusega jäeti hageja nõue rahuldamata aegumise tõttu. Viru Ringkonnakohtul 06. jaanuari 2006 kohtuotsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 11.10.2005 kohtuotsus täielikult ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks. Haginõude täpsustus Hageja esitas 06.11.2007 kohtule täpsustatud haginõude, mille kohaselt hageja suhtes oli kohtutäituril menetluses kaks täitevtoimikut, üks tsiviilasjas nr 2-1163 dateeritud 13.10.2000 ja teine 2-209/2003 dateeritud 30.10.2003. Mõlemad täitemenetlused on algatatud sissenõudja Jxxx Txxx kasuks. Täitemenetlus on algatatud 20.10.2000 sissenõudja kirjaliku avalduse alusel. Täitetoimikust puudub kohtuotsus. Selle nõude võlgnevus seisuga 01.03.2003 moodustab 23 253,25 krooni. Samas enampakkumise akti kohaselt on võlgnevuse suurus 29 713,35 krooni. Kohtule on kohtutäitur oma vastuses esitanud andmed võlgnevuse osas seisuga 01.11.2004 summas 22 953,35 senti. Alates 01.03.2003 on hageja tasunud 2003 aastal täiendavalt 2 300 krooni; aastal 2004 kuni enampakkumise toimumiseni täiendavalt 24 400 krooni. Võlgnikul ei ole esitatud korrektset võlgnevuse arvestust, ega ole sõlmitud mingit kokkulepet perioodiliselt tasutava elatise maksmiseks. Tsiviilasjas nr 2-209/2003 jõustus kohtuotsus 10.02.2003.a. Sissenõude suuruseks selle kohtuotsust järgi oli 9500 krooni. Hageja oli hüvitanud sissenõudja, Jxxx Txxx'le vabatahtlikult 17.06.2003.a 5000 krooni ja 04.07.2003.a. 4500 krooni. Seega, enampakkumise toimumise ajaks oli sissenõudja nõue tsiviilasjas nr 2-209/2003 täielikult rahuldatud. Kohtutäituri toimikust puudub igasugune nõuetekohane avaldus täiteasja algatamiseks tsiviilasjas nr 2-209/2003. Täitetoimiku järgi ei ole täitemenetlust algatatud. Toimikusse on küll võetud kohtuotsus nimetatud tsiviilasjas, kuid menetlemise alus - sissenõudja avaldus - puudub, nagu ka igasugused märked selles tsiviilasjas menetluse alustamise ja menetlustegevuse kohta.

3 (14)

07.04.2003.a. on kohtutäitur teinud Ida-Viru Maakohtule avalduse, milles on kirjas, et tema menetluses on mõlemad eeltoodud täitevasjad, ning palunud määrata sissenõude täitmise viisiks kinnisvara enampakkumine. 03.09.2003.a. on kohus teinud määruse kinnisasjale sissenõude pööramise viisi määramise kohta. 10.09.2003.a. on täitur saatnud Sxxx Txxx täitekutse, milles on toodud nõude suurus 0,00 krooni, millele on lisandunud täituritasu 1180 krooni. Samuti on Sxxx Txxx kutsutud kohtutäituri büroosse 25.09.2003.a. 25.09.2003.a. on koostatud kinnisasja arestimise akt, milles on nõude alusena ära toodud elatise võlg ja nõude suuruseks toodud 23000 krooni. Samas oli kinnisvara aktis hinnatud väiksemaks võlgnevusest, ning oluliselt (ligi kaks korda) väiksem kehivast turuhinnast, kuid võlgnikku hinna määramisse ei kaasatud, ega ole talle vastavat õigust tutvustatud - aktil puudub allkiri, millega võlgnik kinnitaks, et talle on tema õigusi täitemenetluses tutvustatud, või et akt on temale arusaadav, või et ta ei soovi oma õigusi kasutada. Sxxx Txxx tasus aastal 2004 lõpust ja aastal 2004 sissenõudjale otse elatist kuus 700 krooni, selliselt nagu tema sai aru kohtuotsusest. Lisaks sellele tasus Sxxx Txxx kohtutäituri pangaarvele märtsis 2004.a. 20 000 krooni. Enam kui aasta hiljem s.o. 28.09.2004.a. ning peale võlgnikule teadaolevalt suurema võlasumma kustutamist on täitur saatnud Sxxx Txxx täitekutse (täitetoimingust teatamise), milles on toodud nõude (võlgnevuse) suurus märkimata. Samuti pole märgitud nõude vabatahtliku täitmise tähtaega. Sxxx Txxx on teatatud kohtutäituri büroos toimuva kordusenampakkumise aeg 02.11.2004.a. kell

4 (14)

Seega on sissenõude pööramine hageja kinnisvarale Ida-Viru Maakohtu 03.09.2003.a. määrusega tehtud osaliselt olematul nõudel põhinevalt, mistõttu sissenõude pööramise viisiks märgitud sundenampakkumist on kohaldatud ebaseaduslikult. Arusaamatu on ka täituri arvestus tasumisele kuuluva võlgnevuse osas. Kohtuotsus ja täituri poolt esitatud arvestused kajastavad nõude kasvamist ühes miinimumpalga suurenemisega. Samal ajal on hagejale saadetud dokumentatsioonis pidevalt märgitud, et tegu on perioodilise (igakuise) nõudega, mille suuruseks on 700 krooni. Sellest on hageja ekslikult järeldanud, et elatist tulebki temal tasuda 700 krooni kuus, mitte lähtudes elatusmiinimumist, sest temalt on kohtutäituri kui vastava ametiisiku teatistega sellise võlgnevuse tasumist nõutud. Seega oma osa võlgnevuse suurenemises miinimumpalga suurenemise tõttu, on kohtutäituril, kes vastava eriala ametiisikuna oleks võinud ja pidanud kohtuotsuse täitmisel ja täitedokumentide saatmisel märkima nendesse korrektse elatise summa ja võlgnevuse suuruse. Tsiviilasjas nr 2-209/2003 sai hageja ainukese võlasumma suurust kajastava teatise võlgnevuse kohta seisuga 25.09.2003.a. koostatud kinnisasja arestimise aktist, milles on nõude alusena ära toodud elatise võlg ja nõude suuruseks märgitud 23 000 krooni. Hageja tasus alates septembrist 2003 elatist otse sissenõudjale, summades 1000 krooni kuus (mis talle teadaolevalt ületas igakuise nõude 700 krooni 300 krooniga) lisaks tasus ta märtsis 2004.a. kohtutäituri kontole 20 000 krooni, mis temale teadaolevalt kustutas suurema osa võlasummast. Kuna sellele ei järgnenud täituri poolt ühtegi teatist võlgnevuse edasise püsimise kohta kuni septembrikuuni 2004, millisele teatisele ei olnud märgitud võlgnevuse suurust, vaid ekslikult märge, et igakuine nõue on 700 krooni, eeldas hageja, et oma maksetega sissenõudjale ja täiturile on ta oma võlgnevuse kustutanud. Kohtumääruse saamine sundenampakkumise korraldamiseks on kohtutäiturini jõudnud septembris 2003. Peale seda on võlgnik asunud oma võlgnevust aktiivselt vähendama - igakuiselt on tasutud elatist otse sissenõudjale. Märtsis 2004 on tasutud kohtutäituri arvele 20 000 krooni, samuti on võlgnik igakuiselt sissenõudjale kandnud laste elatiseks mõeldud summa. Täitetoimikust ei nähtu, et täitur oleks välja selgitanud tegeliku võlgnevuse septembri kuuks 2004, kui ta alustas kinnisvara sundenampakkumisega hageja korteri müüki. Hageja oli võlgnevust vahepeal s.o september 2003-september 2004 pidevalt vabatahtlikult täitnud. Tulenevalt TMS § 29 lg 3 on perioodiliste maksete korral võimalus leppida kokku summades, mida võlgnik kohustub igakuiselt sissenõudjale tasuma. Igal juhul pidanuks kohtutäitur pidama arvestust võlgnevuse tasumise ning võlgnevuse suuruse üle, ja üksnes võla tegelikust suurusest lähtudes viima vajadusel läbi kinnisvara sundenampakkumise. Kõik arvestused ja maksmiste kontrollimised täitevtoimikus lõpevad septembrikuuga 2003, kuid sundenampakkumine on läbi viidud aasta hiljem, perioodil, mil võlgnik tasus perioodilisi makseid otse sissenõudjale, ning oli tasunud suurema osa (20 000) talle teadaolevast (23 000) nõudest kohtutäiturile Samuti on täitur rikkunud TMS § 26 sätestatud võlgniku õigusi antud täiteasja menetlemisel, talle ei ole antud võimalust osaleda oma vara hindamisel, hinda vaidlustada või hinna määramise osas ettepanekut teha. Täitur on võlgnikule andnud tõele mittevastavat informatsiooni aresti mahavõtmise kohta võlgniku kinnistult. Täitur ei ole hagejat informeerinud nõuetekohaselt sellest, et tema korter läheb sundvõõrandamisele. Enampakkumisel on rikutud kinnisasja hinna määramise metoodikat, millest tulenevalt märgitakse kinnisasja alghinnaks enampakkumisel kas arestimise aktis märgitud hind, või täitekulude ja kinnisasjale pööratud sissenõuete summa, kui see on arestis märgitud hinnast suurem. Enampakkumisel on rikutud enampakkumise läbiviimisest teavitamise korda, mille kohaselt tuleb vähemalt kuu enne enampakkumise läbiviimist avaldada andmed enampakkumise läbiviimise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtutäitur ei ole nimetatud enampakkumisest 5 (14)

avalikkust üldse teavitanud, seega on äärmiselt küsitav ostja informatsiooni saamine enampakkumise kohtaja tema ilmumine enampakkumisele, sest teadet enampakkumise kohta ei ole kohtutäitur tegelikult avaldanud. Sellised asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse eraldi kokkuleppe olemasolus kohtutäituri ja kolmanda isiku - vara ostja vahel korteri omandamiseks turuhinnast mitu korda soodsama hinnaga, sealjuures on avalikkuse teavitamata jätmisega elimineeritud kõigi ülejäänud võimalike ostjate osalus enampakkumisel ja sellega välistatud võimalus, et keegi pakuks alghinnast kõrgemat hinda. Enampakkumisel on rikutud võlgniku õigust tasuda enne enampakkumist sissenõudeid ja täitekulusid kattev summa, selleks, et kinnisasi täitemenetlusest vabastada. Kuna see summa ei olnud hagejale teatavaks tehtud, ei saanud ta ka seda oma õigust kasutada. Arusaamatuks jääb ka kohtutäituri käsitlus kordusenampakkumise läbiviimisest, kuivõrd esialgses enampakkumise teate avaldamise järgselt peatati vastuväite saamisel menetlus kohtutäituri määrusega, ning seetõttu algselt väljakuulutatud enampakkumist septembris 2003 ei toimunud. Seega ei esinenud TMS § 6445 toodud aluseid enampakkumise nurjunuks kuulutamiseks ja täitur pidanuks korraldama tavalise enampakkumine üldiste menetlusreeglite järgi, mitte aga korduvenampakkumise. Eelpooltoodud rikkumised on piisavad, et tunnistada 02.11.2004.a toimunud enampakkumine seadusega vastuolus olevaks, ning tunnistada enampakkumise läbiviimine kehtetuks. Kolmanda isiku õigused ja tema kaasamine Axxx Kxxx kaasamiseks kolmanda isikuna on alus tulenevalt TsMS § 213 (kuna ta ei ole hetkel esitanud ühtegi nõuet, kuid hageja ei välista, et A. Kxxx soovib protsessi kaasuda ka TsMS § 212 märgitud alusel). Axxx Kxxx tasus enampakkumisel ostuhinna, ning enampakkumise aktist tulenevalt on ta kantud kinnistusraamatusse Jxxx linnas asuva kinnistu katastritunnusega 25301:008:0025 omanikuna. Tal on ilmselt nõudeõigus kohtutäiturile tasutud kinnistu ostuhinna suhtes. Tulenevalt Kinnistusraamatuseaduse § 65 lg 1 on juhul kui kinnistusraamatu kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtuotsuse alusel. Axxx Kxxx kasuks on kinnistusraamatusse kinnisasja enampakkumise akti alusel tehtud kanne kinnistu omandiõiguse ülemineku kohta. Kinnistu valdust ei ole käesoleva ajani üle antud. Enampakkumise läbiviimisega kaotab õigusliku tähenduse selle akti alusel tehtud kanne kinnistu omandiõiguse ülemineku kohta. Hagi rahuldamisega kuulub kinnistusraamatu kanne kustutamisele. Hageja teeb kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja, Kxxx Mxxx võtab hagi omaks, nõustub enampakkumise tühistamisega ning tagastab kolmandale isikule temalt saadud rahast 10 000 krooni. Hageja on nõus omalt poolt kolmandale isikule tagastama 9000 krooni. Sellega loetakse kõik enampakkumisest tulenevad nõuded ja pretensioonid poolte vahel rahuldatuks. Hageja palub tunnistada 02.11.2004 enampakkumine kehtetuks, kustutada kinnistusraamatust Jõhvi linnas asuva kinnistu katastritunnusega 25301:008:0025 kanne Axxx Kxxx omandiõiguse kohta ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus täpsustatud haginõudele Kostja esitas kohtule vastuse, mille kohaselt tuleb jätta tähelepanuta hageja eksitavad väited, mis puudutavad täitemenetluse algatamist. Vastav dokumentatsioon sisaldub täitetoimikutes, seega väited on paljasõnalised, lisaks vastavad kaebused kuuluvad läbivaatamisele TMS § 77 korras ja tähtaegselt. 6 (14)

peab olema märgitud võla suurus, eriti siis kui tuleb teade vara arestimisest. Kui vaadata teatist, mille täitur on saatnud 28.09.2004 ja milleks on täitetoimingust teatamine, siis sellel täitekutsel puudub oluline informatsioon. Nimetatud täitekutse asub täitetoimikus. Kõikidel täitekutsetel kajastub võlgnevus 700 krooni. Täitekutsel ei ole märgitud õigusi ning puudub viide korduvale enampakkumisele. 25.09.2003 koostatud kinnisvara arestimise aktil puudub allkiri, millega võlgnik kinnitab, et talle on tema õigusi täitemenetluses tutvustatud või, et akt on talle arusaadav.

Asja käik 8 (14)

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2008 määrusega on tsiviilasja menetlus uuendatud . Kohtul tuleb võtta seisukoht hageja poolt 06.11.2007 esitatud kostja kaasamise taotluse osas ning Jxxx Txxx suhtes, kas nimetatud isiku kaasamine menetlusse on põhjendatud või mitte. Kohus oma 31. jaanuari 2008 määrusega kõrvaldas protsessist kolmanda isiku Jxxx Txxx. Kohus kaasas 07. mai 2008 määrusega protsessi kolmanda isikuna hageja poolel Axxx Kxxx`i. Kolmanda isiku seisukoht Menetlusse kaasatud kolmas isik esitas kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt on ta korteri asukohaga xxx juriidiline omanik. Korter osteti enampakkumise teel alghinnaga, kuna pakkumisel oli ainult kaks inimest: sissenõudja ja tema. Sissenõudja ei osalenud, osales pakkumisega ainult tema.Korteris elab reaalselt Sxxx Txxx, kommunaallepingud on S. Txxx`i nimel. Korterit kolmas isik müüa ei saa. Kohtuistung Kohtuistungil jääb hageja esindaja hagiavalduse juurde. Esindaja selgituste kohaselt selgitada tuleb kahte momenti, esimene puudutab kohtutäituri poolt avaldatud enampakkumise teadet, mis on avaldatud AT-s. Kohtutäitur on hageja nime valesti kirjutanud. AT-s olevas teates on kirjutatud „Txxx“ kuid peaks olema „Txxx“. Teine moment on täitekutse osas, mille kohta soovib hageja isiklikult selgitusi anda ja muus osas jääb hageja ja esindaja varemesitatu juurde. AT teateid hageja ise ei jälgi. Viimases 28.09.2004 enampakkumise teates on nõude suurus märkimata, igasuguseid muud märked puuduvad. Hageja ei ole täitekutset nõuetekohaselt kätte saanud ja samuti toimingud, mis kaasnevad enampakkumisega on tegemata. Igasugused märked õiguste tutvustamiseks puuduvad. Hagejal jäi üldse arusaamatuks, et enampakkumine toimub. Hageja nõuded on hagiavalduses toodud. Hageja jääb varemesitatud seisukohtade juurde. Hageja palub tunnistada 22.11.2004 enampakkumine kehtetuks ja tühistada kinnisturaamatusse tehtud kanne. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja selgituste kohaselt sai ta kohtutäiturilt paberi, mida näitas tuttavale eestlasele, seal paberil oli kirjas, et peab minema kohtutäitur K.Mxxx juurde. Hageja arvas, et peab minema nagu tavaliselt elatise asjas. Võttis kaasa maksmise kviitungid ja läks. Kohtutäituri uks oli lukus, mis mõna aja pärast avati ning kohtutäitur küsis, kas ta raha tõi, kuna korterile tehti enampakkumine. Hageja ei teadnud, et korterile tehti enampakkumine, muidu oleks raha kaasa võtnud ja maksnud ära kogu võlgnevuse. Hageja ei teadnud, et toimub oksjon, sest muidu oleks hageja leidnud need 19 000 krooni ja ära maksnud. Hageja palub enampakkumine kehtetuks tunnistada, kuna ta ei teadnud, et tegemist on enampakkumisega. Kostja esindaja leiab, et kuid isik oleks AT infot jälginud, siis ta oleks sellest oksjoni teatest teadlik. Kostja jääb oma seisukohtade juurde. Kostja esindaja seletuste kohaselt ei ole aset leidnud rikkumised, mis muudaks asjade kulgu. Kohus ei saa otsustada kinnisturaamatu kande muutmist. Kostja leiab, et on võimatu enampakkumist kehtetuks tunnistada. Menetlusse kaasatud kolmanda isiku seletuste kohaselt kirjutati tema nime ka mitmel korral valesti. Enampakkumisest sai teada AT kaudu. Teda hakkas huvitama, kuna korteri hinnaks oli umbes 20 000 kuid turuhinnad olid kõrgemad. Enampakkumise juures viibis Jxxx Txxx ja kohtutäituri abi. Selgus, et ta võtab üksinda enampakkumisest osa. Seejärel suleti uks ja küsiti, et kas ta on nõus korteri ostma ning kas pakub rohkem. Kuna oli ainus ostja, siis suuremat hinda ei pakkunud ning jäi alghinna juurde, dokumendid vormistati kolmes eksemplaris. Seejärel koputati uksele, kuid koputajat sisse ei lastud. Kui lõppes enampakkumine siis avati uks ja ukse taga oli hageja, kes pakkus kohtutäiturile kviitungeid, kuid kohtutäitur selgitas hagejale, et just praegu toimus tema korteri enampakkumine. Hageja rääkis kohtutäiturile, et tema ei teadnud 9 (14)

enampakkumisest midagi, kuna kutse oli eesti keeles. Kohtutäitur selgitas, et kutse peabki olema eesti keeles. Raha kandis kolmas isik üle. Peale oksjonit kohust kolmas isik hagejaga, et asja rahulikult arutada. Kohtus ka sissenõudjaga, kes ütles, et tema sai juba raha korteri müügist kätte. Korter oli veel tema nimele vormistamata. Hageja ütles, et annab asja kohtusse. Korteris elab siiani hageja ja ta maksab ka kõik oma kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud nõude tunnistada 02.11.2004 toimunud enampakkumine kehtetuks kuna täitur on pööranud sissenõude hageja kinnisvarale , viinud läbi enampakkumise rikkudes TMS § 26 sätestatud võlgniku õigusi täiteasja menetlemisel , talle ei ole antud võimalust osaleda vara hindamisel, hinda vaidlustada või hinna määramise osas teha ettepanekut, täitur on andnud võlgnikule tõele mittevastavat informatsiooni võlgnevuse suuruse ja aresti mahavõtmise kohta, ei ole teavitanud võlgnikku korteri sundvõõrandamisest on rikkunud TMS § 64 36 toodud kinnisasja hinna määramise metoodikat, on rikutud TMS § 6433 ja § 64 34 toodud enampakkumise läbiviimisest teavitamise korda ja TMS § 6441 lg 1 sätestatud võlgniku õigust tasuda enne enampakkumist sissenõuded ja täitekulusid kattev summa ja teinud 02.11.2004 korduvenampakkumise, kuna algset enampakkumist 2003 septembris ei ole toimunud. Peale selle on täitur liitnud ühte menetlusse kahe kohtuotsuse järgse täitmise- elatise ja ühisvara jagamise nõudes, mis on viinud võlgniku teadmatusse võla suurusest. Vastavalt TMS § 23 lg 1 algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ja sellele lisatud täitedokumendi alusel. Täituri juures on hageja suhtes täitmisel kaks kohtuotsust. Ida-Viru Maakohtu otsus 2-1163/200=, mille alusel mõisteti hagejalt välja elatis Jxxx Txxx kasuks laste ülalpidamiseks 700 krooni kuus, kuid mitte vähem kui miinimumsumma, mis on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud. Nimetatud otsuse täitmiseks on J. Txxx esitanud avalduse 19.10.2000 täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetlus täiteasjas nr. 3/2000/12166 , hilisema nr-ga 095/2002/618 algatati ning teavitati sellest ka hagejat ning talle on teatatud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg. Hagejale on saadetud korduvalt täitekutseid ja 25.09.2003 on arestitud hagejale kuuluv kinnisvara asukohaga Kaare 31-58 Jõhvi, arestimise juures viibis ka hageja. 30.01.2003 on Ida-Viru Maakohus teinud otsuse nr 2-209/2003 Jxxx Txxx hagis S. Txxx vastu ühisvara jagamise nõudes ja mõistnud S. Txxx välja 9500 krooni Jxxx Txxx kasuks. 20.02.2003 on kohtutäituri poolt saadetud täitekutse täiteasjas nr 095/2003/404, milles teatati nõude alus ja suurus, täituri tasu suurus ja anti vabatahtliku täitmise aeg 05.03.2003 /tl-33/. Toimiku materjalidele on lisatud Ida-Viru Maakohtu otsus 18.02.2004 nr 2-3409/03, milles jäeti S. Txxx hagi elatise võlgnevuse tasumisest osalise vabastamise nõudes rahuldamata . Otsuse tegemise ajal on S. Txxx tunnistanud elatise võlgnevust summas 31 913,35 krooni. /tl.82-83/

Kohtule on esitatud : - Täitekutse täiteasjas nr. 095/2002/618 , 10.09.2003 , milles teatatakse sissenõudja Jxxx Txxx avaldusest, Ida-Viru Maakohtu 13.10.2000 elatise väljamõistmise otsusest ja nende alusel algatatud täitemenetlusest ning tehtud ettepanek võlgnevuse ja kohtutäituri tasu maksmise vabatahtlikust tähtajast, mis on 24.09.2003. /tl.32/ 10 (14)

- Täitekutse 28.09.2004 , milles on teavitatud , et sissenõudja Jxxx Txxx avalduse ja Ida-Viru Maakohtu 13.10.2000 elatise väljamõistmise otsuse alusel on 20.10.2000 algatatud täitemenetlus, nõude sisuks on elatis 700 krooni ja täitur teatab ka vara müügist ja korduvenampakkumise toimumise kuupäevast 02.11.2004 kell 13.00 ka kohast. /tl.31/ - Täitekutse täiteasjas nr. 095/2003/404 20.02.2003, mille aluseks on Jxxx Txxx avaldus ja IdaViru Maakohtu otsus 2-209/2003 nõude suurus 9500 krooni, millele lisandud täituritasu 590 krooni, vabatahtliku tasumise tähtaeg , mis on 06.03.2003 /tl.33/. Nimetatud täitekutsed on saadetud hagejale ja hageja on need ka kätte saanud. Sissenõudjal on seaduslik alus anda kohtuotsus täitmiseks kohtutäiturile, mida sissenõudja on ka teinud. 25.09.2003 on kohtutäitur koostanud kinnisasja arestimise akti ,milles osales ka võlgnik Sxxx Txxx , kes on sellele aktile andnud allkirja. Kinnisasja hinnaks on määratud 19 000 krooni. /tl.2526/ Seega on alusetu hageja väide, et täitur on rikkunud TMS § 26, kuna võlgnik oli kinnisasja arestimise akti juures, andis ka selle kohta allkirja ja aktis oli määratud kinnisvara hind 19 000 krooni. Aktis oli toodud ka enampakkumise kuupäev – 28.10.2003 kell 11.00, mis küll ei toimunud sel kuupäeval ja mida on kohtutäitur ka tunnistanud . Kohtutäitur on saatnud täitekutse ( täitetoimingust teatamise), milles on märgitud enampakkumise kuupäev 02.11. 2004, kell 13.00 kohtutäituri büroos. Nimetatud kutse on saanud hageja kätte, mida tõendab asjaolu, et täitekutse ärakiri on lisatud kohtule esitatud avaldusele. TMS § 51 kohaselt üleskirjutatud vara hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta kokkulepet või nad keelduvad vara hindamisest, samuti kui üks nendest ei ole vara arestimise juures, hindab vara kohtutäitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast. Kuna hageja viibis kinnisasja arestimise juures, kus oli kajastatud ka kinnisvara hind, tuleb lugeda, et hageja nõustus nimetatud hinnaga. Vastavalt TMS § 64 lg 1 on vara alghinnaks enampakkumisel on arestimisaktis märgitud hind. Nimetatud hinnaga viidi läbi ka enampakkumine 02.11.2004 ja müüdi selle hinnaga vara. Hagejal oli nii täitemenetluses kui kohtumenetluses esindaja, siis on alusetu ka hageja väide, et ta ei saanud aru täitekutsete ega täitetoimingute sisust. Kuna võlgnik ei ole vabatahtlikult täitnud kohustust, on täitur pöördunud kohtu poole sissenõudmise viisi otsustamiseks. Kohtutäitur on saatnud kohtule taotluse kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustamiseks 07.04.2003 ja märkinud, et sissenõudja soovib pöörata sissenõuet võlgnikule kuuluvale kinnisvarale, korteriomandile xxx , millele oli juba varem kohtutäituri poolt seatud keelumärge kinnistu võõrandamise takistamiseks ja võlgnik ei ole maksnud võlgnevusi, mis taotluse esitamisel oli seisuga 01.03.2003 elatise osas 23 253,35 ja hüvitise osas 9500 krooni. /tl.169/ Ida-Viru Maakohtu 03.09.2003.a määrusega on määratud sissenõude pööramise viis – vara müük enamapakkumisel /tl.170/. Vastavalt TMS § 26 on võlgnikul ja sissenõudjal õigus viibida täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimikuga, saada täitemenetluse kohta õiendeid ja teha avaldusi ning nõuda nende kandmist kohtutäituri aktidesse, sõlmida omavahel kokkuleppeid, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta ning kaevata kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile või kohtusse. Avaldaja on koos oma esindajaga tutvunud täitetoimikuga. Kohtutäitur teatas võlgnikule 02.11.2004.a toimuvast enampakkumisest 28.09.2004.a täitekutsega, mille avaldaja on kätte saanud. Täitekutse ja enampakkumise akt on hageja poolt esitatud esialgse avaldusega ka kohtule /tl.11, 13/, mis näitab, et ta oli enampakkumise ajas ja kohast teadlik. Enampakkumise teade on avaldatud ka väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 11 (14)

Hageja esindaja väide, et hageja ei loe nimetatud väljaannet ja väljaandes on nimeks „Txxx“, mistõttu avaldaja ei olekski osanud seda kuulutust endaga seostada ei saa kohus võtta tõendina, mis välistaks hagejal enampakkumise ajast teadasaamise. Hageja väide, et ta ei valda keelt ja seetõttu ei saanud aru toimingu sisust ei ole samuti tõsiseltvõetav, kuna esindaja või täituri kaudu oleks olnud võimalus selgitada välja täitekutse sisu või toimingu tegemise sisu Avaldaja on tutvunud toimikuga ning kätte saanud täitekutsed . Hageja oli teadlik täitetoimingust- vara müügist enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid avaldaja ei kasutanud seadusest tulenevat õigust esitada arvamusi vara hinna , võlgnevuse vabatahtliku tasumise kohta ning viibida täitetoimingu juures. Kuna võlgnik ei kasutanud talle täitemenetluse seadustikus ettenähtud õigusi, ei saa lugeda tõendatuks hageja väidet, et kohtutäitur on tema õigusi rikkunud. Hageja on esitanud väite, et kohtutäitur ei ole selgitanud talle tema õigusi. Vastavalt TMS § 28 lg 1 kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Hagejal oli täitetoimingu tegemisel- kinnisvara arestimisel õigus ja võimalus küsida selgitusi täiturilt või esindajalt. Kui hageja allkirjastas akti, siis nõustus ta aktis toodud tingimustega. Enampakkumisele, 02.11. 2004 aga hageja õigeaegselt ei ilmunud. Protsessi kaasatud kolmanda isiku seletuste kohaselt oli ta ainus, kes osales enampakkumisel, enampakkumisest sai teada Ametlike Teadaannete kaudu Kuulutuses oli märgitud ka hind, mistõttu ta osaleski enampakkumisel ja kuna ta oli ainus osavõtja , ostis ta korteri märgitud alghinnaga. Kui enampakkumine oli läbi, koputati uksele, kuid kuna uks oli enampakkumise toimumise ajal lukus, et vältida enampakkumise toimingu segamist, siis avati uks alles peale enampakkumise lõppemist ja dokumentide vormistamist. Siis ta nägi hagejat, kellele täitur teatas enampakkumise läbiviimisest. Seda, et hageja ilmus hilinemisega enampakkumisele täituri juurde on kinnitanud istungitel ka hageja oma ütlustega. Tuvastatud on , et hageja on korduvalt tutvunud esindaja juuresolekul täitetoimikuga. Hageja väide, et hageja õiguseid on rikutud mingis menetluse etapis on tõendamata. Täitekutsetel , mis on saadetud hagejale, on teatatud täitemenetluse alus , antud vabatahtlik täitmise aeg, kutsutud kohtutäituri büroosse, kuid hageja ei ole vabatahtlikult oma kohustusi täitnud, mistõttu korraldas täitur enampakkumise. Hageja väide, et täitur on viinud eksitusse hageja ja tegelikult ei olnud hagejale teada võlgnevus ja hagejale ei olnud teada enampakkumise kuupäev ja kas see oli esimene või korduvenampakkumisega , ei ole leidnud tõendamist. Hageja oli teadlik võlgnevustest, millist asjaolu näitab , et kohtuistungil, mis oli läbi viidud elatise võlgnevuse osalise vabastamise nõudes, on ta ise tunnistanud võlgnevuse olemasolu. Kohtuotsuses oli väljamõistetud elatise suurus, seega oli hagejal võimalus igale kodanikule vajaliku hoolsuskohustusega jälgida võlgnevuse suurust. Hageja on kirjutanud alla kinnisasja arestimise aktile, ja osas, kus on valitsemise sätted , on märge, et enampakkumine toimub 28.10.2003 kell 11 ja väide, et enampakkumist ei toimunud, ei toonud enampakkumisel 02.11.2004 kaasa hinna alandamist, mis oleks olnud kahjulik hagejale. Vara müüdi alghinnaga 19 000 krooni. Seega ei oma hageja jaoks tähtsust, kas tegemist oli esimese või korduvenampakkumisega, kuna see ei toonud hageja jaoks kaasa kahjulikku tagajärgehinna alandamist. Täitetoimikus on märge, et esimene enampakkumine jäi ära ja selle toimikuga on tutvunud ka hageja. Seega märge, et tegemist on korduva enampakkumisega ei toonud hagejale kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi ja seda ei saa lugeda mõjuvaks rikkumiseks, mis annaks alust tühistada 02.1. 2004 toimunud enampakkumine. 12 (14)

Hageja on andnud kohtus ütlusi, et ta on olnud töötu ja seetõttu on tal tekkinud võlgnevus elatise osas. Täituri poolt on esitatud õiend, mille kohaselt oli hagejal võlgnevus seisuga 01.11. 2004 22 953,35 krooni /tl.81/ Toimiku materjalidele on lisatud Ida-Viru Maakohtu otsus 18.02.2004 nr 2-3409/03, milles jäeti S. Txxx hagi elatise võlgnevuse tasumisest osalise vabastamise nõudes rahuldamata . Otsuse tegemise ajal on S. Txxx tunnistanud elatise võlgnevust summas 31 913,35 krooni. /tl.82-83/ Hageja esindaja poolt toodud väide, et hagejal puudus võlgnevus enampakkumise ajal on hageja poolt tõendamata. Kohus lähtub täituri poolt esitatud tõenditest võla suuruse kohta. Hageja esindaja väide, et täitur on viinud hageja võlgnevuse suuruses eksitusse on paljasõnaline. Hageja, teades kohtuotsustest ja nende täitmise kohustusest pidi ise vajaliku hoolsusega täitma kohtuotsuseid ja vajadusel pöörduma täituri poole selgituste saamiseks. Hageja esindaja väide, et täitur liitis kokku kaks täitemenetlust, mida seadus ei võimalda, ja et hagejal enampakkumise ajal puudus võlgnevus, siis kohus selgitab, et vastavalt TMS § 1 lg 1 kuuluvad täitmisele kohtuotsused ja määrused . Täitemenetlused olid algatatud sissenõudja avalduste alusel /tl. 175, 31-33/ ja täituril on kohustus täita kohtu lahendid. Kohtule on esitatud hageja poolt tasutud elatise summade arvestus. Seisuga 01.11.2004 oli tasutud 28 800 krooni. Võlgnevus on seisuga 01.11. 2004 22953 ,35 krooni. /tl.77-81/ Seega on hageja poolt tõendamata väide, et enampakkumise ajal oli võlgnevus tasutud ja võlgnevust ei olnud. Samuti pidigi täitur täitma mõlemaid kohtuotsuseid. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud, et kohtutäitur oleks rikkunud oluliselt TMS § 64 7 sätteid ,mis annab aluse tunnistada kohtutäituri poolt 02.11.2004 läbiviidud enampakkumine kehtetuks eelpooltoodud sätte alusel. Kohtutäituri esindaja palub kohaldada antud asjas aegumist, kuna enampakkumine toimus 02.11.2004.a, avaldaja esitas kaebuse kohtule 17.11.2004.a. TMS § 6444 kohaselt võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast. Kaebus, mis on kohtule esitatud, on dateeritud koostamise kuupäevaga 15.11.2004, kohtusse on saabunud 17.11. 2004. TMS § 64 44 on toodud edasikaebe aeg - kahe nädala jooksul. Vastavalt TsÜS § 135 tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist. Enampakkumine toimus 02.11.2004, seega tähtaja kulgemine algab 03.11.2004 ja kaebuse esitamise tähtaeg saabus 17.11.2004, millisel kuupäeval on kaebus kohtusse saabunud. Seega jätab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamise kohta rahuldamata. Eelpooltoodud alusel juhindudes TsMS § 434, 435, 436,438 jätab kohus hagi rahuldamata .

Menetluskulude jaotus TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse 13 (14)

seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 17.11.2004.a. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, Kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldati. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, menetluskulud nimekirja esitab hageja peale kohtuotsuse jõustumist. Kuna hagi on jäetud rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud hageja kanda. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast; p 2 kohaselt hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud. Kostja menetluskuludeks on:

Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.