TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata.

2-08-2530 Asjaolud 23.01.2008 esitas A.H. Pärnu Maakohtule avalduse A.H. ́i surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks. Pärnu Maakohtu 01.02.2008 määrusega on A.H. ́i avaldus saadetud menetlemiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt läks A.H. 22.06.1968 kell 13.00 sõitma ekskursioonilaevaga Piritalt Tallinna sadamasse, kuid sihtpunkti ei jõudnud, kuna keegi tuvastamata isik tõukas ta üle parda vette. Laev otsis teda 2 tundi, kuid ei leidnud, ka hilisemad otsingud ranna piiril tulemusi ei andnud. Avaldaja taotleb A.H. ́i surnuks tunnistamist, kuna on vaja esitada isa surmatunnistus Venemaale kompensatsiooni saamiseks maja eest, mis jäi Venemaale. Avaldaja sünnikodu on Venemaal. 17.06.2008 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku ülenejal või alanejal sugulasel. A.H. on A.H. ́i poeg, seega on A.H. isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 sätestab, et surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 14.04.2008 kohtule saabunud kirjas nr 2-3/3406 andis siseminister oma seisukoha, et kohus võib A.H. ́i teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada. TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 04.04.2008 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles A.H. ́i esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid A.H. ́i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. A.H. ́i kohta andmeid kohtule ei esitatud. TsMS § 510 lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt A.H. ́il töökohad puuduvad, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et A.H. ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates 22.06.1968, s.o neljakümne aasta jooksul andmeid ei ole. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. A.H. ́i eeldatavaks surmaajaks tuleb lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1969.a.

2-08-2530 TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Katrin Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.