lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-17583/8

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 20.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-17583/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2008.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-08-17583

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu xxx Avaldaja seaduslik esindaja direktori kt G V

Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eestkoste seadmiseks Y S üle

Asjast puudutatud isikud Y S xxx Yulia Starikova esindaja vandeadvokaat A B (Narva Esimene Advokaadibüroo, xxx) N S xxx V S xxx

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Avaldus rahuldada.
2.Seada Y S (isikukood xxx, Narva) üle eestkoste tema kõikide asjade ajamiseks ja määrata Y S eestkostjaks N S (isikukood xxx, elukoht xxx Narva) tähtajaga kolm aastat.
3.Keelata Y S iseseisvalt tehingute tegemine.
4.N S eestkostja ülesannete ringi jätta kõik Y S olulised majandusliku ja õigusliku valdkonna küsimused. Eestkostja ülesannete täitmisel peab N S lähtuma eestkostetava huvidest.
5.Tunnistada Y S valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Edasikaebamise kord Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Asjaolud 07.05.2008.a esitatud avalduse kohaselt Y S on vanaduspensionär, elab koos abikaasa N S kolmetoalises korteris. Y S vajab pidevat järelevalvet, kuna võib oma tegudega kahjustada nii oma kui ka teiste isikute tervist ja vara. Tal on vaskulaarne dementsus, mäluaugud, et saa teda jätta üksi koju. Ta ei suuda iseseisvalt käsutada oma vahendeid, jälgida hügieeni, valmistada toitu. Isik vajab juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime riietumisega. Ta vajab pidevat järelevalvet ja kontrolli. Pensioni saab Y S kätte kodus, kuid ta näeb ja saab aru halvasti, allkirja pensioni saamise eest ei suuda ta panna. Poeg V S andis oma nõusoleku selleks, et N S saab Y S eestkostjaks. Konstantin S elab V linnas. A S elab S-P. Avaldaja palub määrata Y S eestkostjaks tema abikaasa N S tähtajaga kolm aastat. Y S psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 08.05.2008.a määruse alusel SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 23.05.2008.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 35. 16.06.2008.a kohtule esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt Y S esindaja vandeadvokaat A B, tutvunud asja materjalidega ja külastades Y S tema kodus, tuli seisukohale, et alused Narva linna poolt esitatud avalduse rahuldamata jätmiseks puuduvad. Arstidokumentidest ja ambulatoorsest psühhiaatriaekspertiisi 16.05.2008.a aktist nähtub, et Y S kannatab terve rea tõsiste haiguste all. Mälukaotuse tõttu on ta psühhiaatri juures arvel alates 2002. aastast. Ta on alates 2003.aastast invaliid ja 2006.aastast alates on talle antud eluaegne invaliidsus. Veresoonte dementsiooni tulemusel ei suuda ta oma tegusid kontrollida ega neid juhtida, vajab pidevat kõrvalist abi ja hooldust. Järelikult on tal. Kooskõlas TsÜS § 8 lg 2, piiratud teovõime. Sellise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seatakse eestkoste vastavalt PKS § 92 lg 4. Y S elab koos oma abikaasa N S, kes mõistab teda, osutab talle kogu vajalikku abi ja kannab tema eest hoolt täiel määral. See asjaolu oli tuvastatud külastades neid nende korteris. Y S on oma tuba, ta nägi välja puhas ja hoolitsetud. Temaga vestluses adekvaatset kontakti luua ei õnnestunud. A B on seisukohal, et raske vaimuhaiguse tõttu ei ole Y S võimalik ei kohtuistungil ega tema elukohas ära kuulata.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 16.05.2008.a ekspertiisiakti kohaselt tuli komisjon järeldusele, et Y S kannatab vaskulaarse nõrgamõistuslikkuse (dementsuse) all, millele viitavad tunduv mälu ja intellekti alanemine, igakülgne desorienteeritus, suutmatus aru saada küsimustest ja korraldustest, abitus, saamatus. Y S vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Y S vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil samuti ka tavalises keskkonnas. Y S suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (poes käima, süüa tegema, söötma, pesema, hügieeni jälgima, riietama teda, jne). Uuritavat ei saa jätta üksi, käitumine ebaadekvaatne ja ettearvamatu (võib avada kraane, kodust ära põgeneda jne). Eestkostja peab samuti langetama uuritava eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, korraldama tema rahaasju jne. Kõrvalabi ja juhendamist vajab ööpäevaringselt. Komisjon tuli järeldusele, et eestkostet vajab Y S oma elupäevade lõpuni, kuna psüühilise seisundi paranemine pole võimalik, seisund võib veelgi halveneda. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole Y S võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tavalises keskkonnas. Y S esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus Y S, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Kohus loobub Y S ärakuulamisest. Y S tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Y S abikaasa N S on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. N S oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on suuteline eestkostja kohustusi täitma. Y S poeg V S on nõus, et tema isa N S saab ema Y S eestkostjaks. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab Y S eestkostjaks tema N S kolmeks aastaks. Y S tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks.

Eelpooltoodu alusel, PKS § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium