Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

21.04.2008.a. esitas hageja kohtule kirjaliku avalduse hagist loobumiseks /t.l. 33/ ja menetluse lõpetamiseks.

1(3)

2-07-48460

Kostja seisukoht Kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu ja on menetluse lõpetamisega nõus /t.l. 34/. Kostja palub menetluse lõpetamisel hagejalt kohtukuludena välja mõista esindajatasu summas 4779 krooni. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise avaldusele vastu. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude so lepingulise esindajatasu summas 4479 krooni väljamõistmiseks. Hageja on nõus kostjale sellises suuruses menetluskulusid hüvitama. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetlus lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. TsMS § 175 lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja hagist loobumise põhjuseks ei ole asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega on kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Käesolevas asjas nõudis hageja kostjalt testamendi tühistamist st tegemist on mittevaralise nõudega, mille hinnaks loetakse TsMS § 132 lg 1 kohaselt 15 000 kr.

2(3)

2-07-48460 Kostja osundab õigesti, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg –le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 15 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 5000 krooni. Kostja leiab, et seega on tema nõutud 4479 kr väiksem riigi poolt kehtestatud piirmäärast. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab TsMS § 175 lg 1 kohaselt eelkõige olema põhjendatud ja vajalik. Arvestades asja mahukust, kostja esindaja poolt nõude asjaoludega tutvumiseks, kostja nõustamisele ja kirjaliku vastuse koostamiseks vajalikku kulutatud tegelikku aega, aga samuti seda, et asja menetlus ei jõudnud eelmenetlusest kaugemale kohus leiab, et vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks antud asjas on kostja nõutud 4479 krooni, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.