lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-13292/14

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 18.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-13292/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1129
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-13292

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2008.a. Kuressaare 2-08-13292 Kaarma valla Vallavalitsuse kaudu avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule M Hle eestkostja määramiseks

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

Avaldaja Kaarma vald Kaarma Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75004145, asukoht Marientali 27 Kuressaare 93815), esindajad Riina Allik ja Liida Kaare muud asjast puudutatud isikud:

• E H ( );

• A H ( );

• E M ( );

• A U ( );

Eestkostetav M H ( ) esindaja vandeadvokaat Sulev Raudsepp 16. juuni 2008

RESOLUTSIOON

Rahuldada avaldus. Määrata M H( eestkostjaks kolmeks aastaks, alates eestkoste määramise kohtumääruse tegemisest, E H ( ). Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja ülesandeks on kestvalt tagada eestkostetava hooldus ja järelevalve, eestkostetavat puudutava asjaajamise korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine. Eestkostja peab lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid v.a. elukondlikud pisitehingud. Tunnistada M H teovõimetuks valimisõiguse osas.

2-08-13292

Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18. 06. 2011.a. Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Asjaolud 09.04.2008.a. esitas Kaarma Vallavalitsus kohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule M Hle eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt oli M. Hl 2007.a. raske peatrauma, mistõttu määrati talle 21.03.2007.a. arstliku ekspertiisi otsusega raske puue. Nimetatud otsuse sisulise põhjenduse kohaselt vajab ta pidevat juhendamist igal tööpäeval, kuna ta ei tule toime hügieenitoimingutega, liikumisega ja suhtlemisega. 2007.a. lõpust on M. H ajukahjustussündroom süvenenud. M. Hl esinevad mäluhäired, kriitikavaene käitumine ja agressiivsus oma lähedaste vastu. Ta on muutunud vägivaldseks ja rahutuks, ta ei allu korraldustele ja vajab pidevat erikohtlemist. Avaldaja taotleb perekonnaseaduse §-de 92 lg 4, 93 lg 1, 95 lg 1, 2 ja 3, 98 lg 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja 3, sotsiaalhoolekandeseaduse § 26 lg 1 p 7 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 5, § 522 lg 1 ja § 523 alusel:

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Määrata M H eestkostjaks tema poeg E H. Asjast puudutatud isik E H On nõus tema määramisega isa M H eestkostjaks ja on teadlik eestkostja ülesannetest ja vastutusest. M H esindaja Sulev Raudsepp Leiab, et eestkostja määramine on M H huvides, sest oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda ta oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Esindaja on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ja M. H eestkostjaks tuleb määrata tema poeg E H. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse pr 92 lg. 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. TsÜS § 8 lg. 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lõike 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kaarma Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ piiratud teovõimega täisealisele isikule M Hle eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on M Hl 2007. aastal olnud raske peatrauma, mille tõttu talle arstliku ekspertiisi otsusega 21. 03. 2007.a. määrati sügav puue.

2-08-13292 2007.a. lõpust on ajukahjustussündroom süvenenud. M Hl esinevad mäluhäired, kriitikavaene käitumine, agressiivsus oma lähedaste vastu. Ta on muutunud vägivaldseks ja rahutuks, ei allu korraldustele ja vajab pidevalt erikohtlemist.

11.märtsil 2008.a. teostatud arstliku ekspertiisi otsuse nr. 410133 /t.l. 15/ järgi vajab isik järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus koostatud akti /t.l. 32/ kohaselt on eksperdid jõudnud järeldusele, et M H ei ole nõrgamõistuslik ega põe kroonilist vaimuhaigust, vaid tal esineb kahe raske peaajutrauma järgne ja kroonilisest alkoholismist põhjustatud dementsus, nõdrameelsus koos traumaatilise psühhosündroomiga, mis avaldub mälu, mõtlemise, taiplikkuse ja orientatsiooni häiretes, kriitikavõime languses, afektlabiilses ja agressiivses käitumises. M H ei suuda oma tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. M H vajab eestkostja määramist, kelle ülesandeks on kestvalt tema hoolduse ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja asjaajamiste korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine. Ekspertide hinnangul ei suuda M H osaleda asja arutamisel kohtus ning tema ärakuulamine kohtu poolt ei ole näidustatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et eestkostja määramine on vajalik M H enda huvides. Eestkostetav peab tagama tema hoolduse ja järelevalve põhjusel, et ta oma tervislikust seisundist tulenevalt võib muutuda ohtlikuks nii endale kui teistele. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. M H elab koos lahutatud abikaasa ja lastega, kes on teda kordamööda hooldanud. Kaarma Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata M H eestkostjaks tema poeg E H, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks oma isa eestkostjaks /t.l. 5/. Kohus on veendunud, et E H on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate

2-08-13292 sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid v.a. elukondlikud pisitehingud. Kohus tunnistab M H teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja määratakse kolmeks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18. 06. 2011.a. eestkosteasutuse vastava avalduse alusel. TsMS § 172 lg. 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 530 ja 661.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium