TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-13441 kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale, isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on AS-i E. hagi Y. L.`i vastu 4 993,30 krooni nõudes (tsiviilasi nr 207-8063). Tsiviilasja menetluse käigus tekkis kohtul kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Viru Maakohtu 11. märtsi 2008.a kohtumäärusega määrati kostja suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiis. Kohtule 04. aprillil 2008.a edastatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 21 esitatud eksperdi arvamuse kohaselt Y. L.`i vaimne seisund ei võimalda tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid ning tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Seega määras kohus 08. aprilli määrusega tsiviilasjas nr 2-07-8063 algatada menetlus Y. L.`ile eestkostja määramiseks. Viru Maakohtu 11. aprilli 2008.a määrusega algatas Viru Maakohus hagita menetlus Y. L.`ile eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-08-13441). Y. L.`i esindajaks määrati 15.05.2008.a riigi arvel vandeadvokaat V. M.. Kohtuistung 11.06.2008.a toimunud kohtuistungil avaldas Y. L., et oleks nõus, kui tema ema G. L. oleks Y. L. ́i eestkostjaks. G. L. avaldas, et on nõus olema Y. L. ́i eestkostjana ja hoolitsema tema eest. Y. L.`i esindaja vandeadvokaat V. M. toetas nende arvamust ning leidis, et tuleks seada Y. L.`i üle eestkoste ja eestkostjaks määrata tema ema. On tuvastatud, et Y. L. kannatab vaimuhaiguse all. Ema saab kontrollida. Esindaja külastas kodu. Elamistingimused on normaalsed. V. M. leiab, et eeskostja tuleb määrata Y. L.`i kõikide asjade ajamiseks. 2 aastat on piisav tähtaeg. Asjast puudutatud isiku Narva Linnavalitsuse volitatud esindaja S. T. toetas kohtu poolt algatatud menetlust Y. L.`i üle eestkoste määramiseks. Teatas, et 19. ja 21. aprillil külastas perekonda ja selgitas välja, et Y. L. on 80 % töövõimetu. Tal on raske haigus. Elab 3-toalises korteris emaga ja õega. Õel on laps. Ema saab oma pensioni. Ta on 40% töövõimetu. Y. L. käib päevakeskuses. Ema sõnadest kõige suurem probleem on see, et Y. L. kulutab pensioni eesmärgitult. Ta võib raha ära kuulutada 2-3 päeva jooksul. Varem emal ei olnud täpset arvamust eestkostja määramise kohta. Narva Linnavalitsuse esindaja arvab, et Y. L.`i eestkostjaks tuleb määrata tema ema, kes andis nõusoleku. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Viru Maakohtu

2-08-13441 nõusoleku. Perekonnaseaduse (PkS) § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kohus leiab, et Y. L.`i eestkostjaks tuleb määrata G. L.. Tema isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Ta viibib pidevalt koos eestkostet vajava isikuga, saab tema eest hoolitsemisega hakkama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpeamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades Y. L.`i vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks. Võttes arvesse ekspertide arvamust, eestkoste tuleb seada kaheks aastaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Eelpooltoodu alusel, PkS § 93, § 95, § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 524 lg 1, § 525, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.