Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kostja palub lugeda hagejaga töölepingu lõpetamise 15.11.2006.a. TLS § 86 p. 4 alusel seaduslikuks ning tuvastada tema õigust mitte maksta hagejale hüvitist summas 33 138 krooni. 01.03.2007.a. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati VKt öölepingu lõpetamine MTÜ E poolt 15. novembril 2006.a. TLS § 86 p. 4 alusel ebaseaduslikuks ning loeti ta töölt lahkunuks tema omal algatusel alates 15. novembrist 2006.a. Samuti mõistis Töövaidluskomisjon MTÜ E VK kasuks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitise nelja kuu keskmise palga ulatuses 33 138 (kolmkümmend kolm tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni. Hageja töötas kostja juures töölepingu nr 33 alusel prorektorina õppe- ja kasvatustöö alal ja inglise keele dotsendina, mis oli sõlmitud 25.08.2004 a. tähtajaga kuni 31.08.2009 a. Vastavalt lepingu p. 2.2 hageja tööülesanneteks olid prorektori kohustused vastavalt ametijuhendile ja dotsendina - inglise keele auditoorsete loengute pidamine. Töölepingu p. 8 on tehtud märge selle kohta, et 09.12.2004 muudeti töölepingu p. 2.2 ja 2.3 ning hageja vabastati dotsendi ametikohast ning alates 09.12.2004 asus hageja lektori ametikohale. Kostja lõpetas hagejaga 15.11.2006 a. töölepingu TLS § 86 p 4 alusel ning tasus talle lõpparve ning kompensatsiooni summas 21 251,50 krooni ja andis kätte tööraamatu, mille kohta oli tehtud märge töölepingus. Töölepingusse kande tegemise aluseks oli 15.11.2006 käskkiri nr 8, mille alusel töötajaga lõpetati tööleping seoses tema mittevastavusega oma ametikohale. Käskkirjas esile toodud põhjenduste kohaselt hagejal on ebapiisav suhtlemisoskus, seoses millega rektorile pidevalt esitatakse kaebusi nii üliõpilaste kui ka õppejõudude poolt. Hageja ei täida rektori käskkirju ja korraldusi tähtaegselt ja täpselt. Kollektiivis on tekkinud närviline õhkkond, mis on eelkõige tingitud stabiilse tunniplaani puudumisest, mille tulemusena sageli nurjus õppetöö. Muudeti õppetöö toimumise aegu, teavitamata sellest üliõpilasi ja õppejõude, rikuti õppeplaaniga kindlaksmääratud nädalaplaane, jaotati kaootiliselt õppejõudude nädalakoormust. Samuti kostja ei osalenud täiendõppe kursustes. Vastavalt Töövaidluskomisjoni põhjendustele puudusid asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Hüvitise väljamõistmisel Töövaidluskomisjon võttis arvesse, et hagejale on juba tasutud kahe kuu keskmine palk ning mõistis kostjalt välja veel nelja kuu keskmise palga – 33 138 krooni. Kostja sai TVK otsuse kätte 09.03.2007 a. Hageja töökohustusi töölepingu kõrval reguleeris ametijuhend. Vastavalt ametijuhendile tema tööülesannete hulka kuulus: õppeplaanide, õppeprogrammide ja tunniplaanide koostamine ning muu vajaliku tegemine seoses õppeprotsessi planeerimisega; üliõpilaste õppe tulemuste arvestus ja analüüs ning igat liiki õppetöö üle kontrolli teostamine; vilistlaste töö kogemuste analüüs (millega hageja üldse ei tegelenud); kontroll õppejõudude töökoormuse üle ja selle arvestus; teadusliku ja metoodilise töö korraldamine( kostjal puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks selle küsimusega tegelenud) ja süstemaatiline ja sihipärane töö üliõpilastega. Kostja on seisukohal, et hageja ei suutnud täita temale ametijuhendiga pandud tööülesandeid, mistõttu oli oluliselt häiritud tööandja tegevus ning temapoolsete kohustuste täitmine nii õliõpilaste kui ka õppejõudude ees. Hageja ei suutnudki töölepingu lõpetamise ajaks koostada 2006 aasta esimese semestri tunniplaani. Selle tulemusel peeti loenguid kaootiliselt. Osadel õppejõududel tekkisid ületunnid, mis tõi kaasa rahaliste vahendite olulise ülekulu.

Hageja mittevastavust oma ametikohale põhjustas ka vanusest tingitud isikuomaduste muutused. See tihti tegi raskeks või isegi võimatuks temaga suhtlemise ja oluliselt kahjustas õppeasutuse mainet. Kostja ei nõustu TVK järeldusega, et TLS § 86 lg 4 alusel ei saa lõpetada töölepingut, juhul suhtlemisoskus ja riigikeele teadmine ei olnud ametijuhendis märgitud kvalifikatsiooninõudena. Vastav tööandja õigus tuleneb mitte ainult töölepingust või ametijuhendist, vaid ka seadusest. Töölepingu lõpetamise käskkirjas ei pea üksikasjalikult olema kõiki sellega seotud asjaolusid. Alles vaidluse tekkimisel, peab tööandja töötaja mittevastavust tehtavale tööle dokumentaalselt tõendama. Kostja täitis selle kohustuse, esitades vastuse Töövaidluskomisjonile, kes ei arvestanud vastuses toodud motivatsiooni ja dokumentaalseid lisasid. Kostja arvates töötaja mittevastavust tehtavale tööle saab esile kutsuda ka rektori käskkirjade ja korralduste täitmata jätmine, juhul kui see on tingitud töötaja vanusest, suutmatusest oma tööd korraldada ja nende täitmist organiseerida. Seda ei saa käsitleda töödistsipliini rikkumisega. Hageja käitumine, töösse ja suhtumine kolleegidesse hakkas oluliselt häirima töökorraldust ning tihti tegi raskeks või isegi võimatuks suhtlemise temaga ja oluliselt kahjustas õppeasutuse mainet. Mainitud asjaolud on tõendamist leidnud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, mida täiendavad ülekuulatud tunnistajate ütlused. Hageja väidab, et töölepingu lõpetamise käskkirjas on toodud välja küll väidetavad mittevastavuse põhjused, kuid pole tõendatud, et ükski nendest põhjustest oleks põhjustatud ebapiisavatest hageja tööoskustest. Kostja arvates hageja väide ei ole põhjendatud ja soovib veelkord viidata EV Riigikohtu lahendile mille alusel „TLS § 86 p 4 alusel töölepingu lõpetamiseks ei pea tööandja fikseerima töötaja iga konkreetse tööle mittevastavuse fakti ning seda fakti kinnitavaid tõendeid. Vaidluse korral peab tööandja tõendama üksnes nende asjaolude esinemist, milliste tõttu ei vasta töötaja tehtavale tööle. Ainult töötaja tervise vastavus tehtavale tööle määratakse kindlaks arsti otsusega (TLS § 101 lg 3).” Hageja VKvastuväited Hageja jääb oma 14.12.2006.a. Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodud nõuete juurde – tunnistada tema töölepingu lõpetamine 15.11.2006.a. TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, muuta töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 79. Hageja nõustub töövaidluskomisjoni 01.03.2007.a. otsusega välja mõistetud hüvitis summaga 33 138,00 krooni. Hageja väitel täitis oma töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid nõuetekohaselt. Hageja tööülesanded olid sätestatud tema ametijuhendis. Tema töölepingu lõpetamise aluseks olnud 15.11.2006.a. käskkirja nr. 8 kohaselt põhjustasid tema mittevastavaks tunnistamise ebapiisav suhtlemisoskus, mistõttu esitatakse pidevalt kaebusi nii üliõpilaste kui ka õppejõudude poolt; rektori käskkirjade ja mittetähtaegne ja täpne täitmine; närvilise õhkkonna tekkimine kollektiivis, mis on eelkõige tingitud stabiilse tunniplaani puudumisest, mille tulemusena on sageli õppetöö nurjunud, õppetöö toimumise aegade muutmine, sellest üliõpilaste ja õppejõudude teavitamata jätmine, nädalaplaanide muutmine, õppejõudude nädalaplaani kaootiline jaotamine; täiendõppekursustel mitteosalemine. Hageja kinnitab, et täitis oma ametijuhendist tulenevaid töökohustusi nõuetekohaselt. Õppeplaanide, -programmide ja tunniplaanide koostamine oli hageja üheks tööülesandeks. Stabiilset tunniplaani olnuks võimalik koostada olukorras, kui kolledžis töötavad koosseisulised õppejõud, toimib nõukogu poolt kinnitatud õppeaeg ning on piisav arv üliõpilasi igal erialal. Sellisel juhul oleks prorektoril võimalik koostada igati toimiv, nii õppejõududele kui

üliõpilastele sobiv tunniplaan ja tagada kõigile õige koormusnorm, mis tagaks ka kooli finantsilise stabiilsuse. Kostja juures õppetöö nii ei toiminud. Kuna koolis oli suur hulk lepingulisi õppejõude, kes andsid loenguid põhitöökoha kõrvalt, siis tuli tunniplaani koostamisel arvestada nende võimaliku õppetöö läbiviimise ajaga, mis tõi kaasa tunniplaani muudatusi. Hagejal oli võimalik muudatustest üliõpilasi teavitada nii kiiresti, kui operatiivselt jõudis info temani. Hagejal oli valmis tunniplaan õppeaastaks 2006/2007 eeldusega, et õppeaeg on 4-aastat, kuid 2006.a. augustis otsustati üle minna 3-aastasele õppeajale, mis tingis loomulikult muudatused tunniplaanis. Muudatustele juhtis hageja tähelepanu ka 07.09.2006.a. kolledži nõukogu koosolekul. 09.10.2006.a. kolledži nõukogu koosoleku otsusega tuli stabiilne tunniplaan koostada 13. oktoobriks. Samas veel oktoobri lõpus – novembri alguses rektori korraldusel tõsteti 3. kursuse sessiooni algus 13. detsembrilt 01. detsembrile, mis tingis ka täiendavate loengute plaani, et kursus enne sessiooni saaks läbitud. Tunniplaani koostamisel tuli lähtuda ka kooli finantsilistest võimalustest. Hageja leiab, et nii lepinguliste õppejõudude kasutamine kui ka tudengite väike arv võisid kaasa tuua olukordi, kus tunniplaanis olid üliõpilaste jaoks ebamugavad „augud“. Hageja leiab, et ta vastas oma ametikohale ka suhtlemisalaste oskuste, samuti tervise ja isikuomadustelt. Hageja kinnitab, et omas pikaajalist töökogemust antud tööandja juures ja kunagi varem tööandja tema töö- ega suhtlemisoskustest ei kahelnud ega teinud mingeid märkusi. Hageja on seisukohal, et kostja 15.11.2006.a. käskkirjas töölepingu lõpetamise kohta ei selgu, mil viisil hageja väidetavad suhtlemisprobleemid takistasid tal oma töökohustuste täitmist. Kostja väidetud ebapiisav suhtlemisoskus pole millegagi tõendatud. Hageja möönab, et tal on tõepoolest tugev hääl, mis mõnele võib tunduda ebameeldiv, kuid kunagi pole ta suheldes olnud pealetükkiv, kedagi halvustav ega ka liiga kidakeelne ja endassetõmbuv. Hageja leiab, et kostja väited tema tervisehäirete kohta ei vasta absoluutselt tegelikkusele ja on laimavad. Hageja mälu, kuulmine ja nägemine on endiselt heas korras, mis võimaldavad tal õppetöös osalemist jätkuvalt, ka käesoleval õppeaastal Eesti-Ameerika Äriakadeemias. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavad tervisehäired oleks kuidagi mõjutanud tema töö- või suhtlemisoskust. Hageja nõustub kostjaga, et pikaajalise töösuhte jooksul võivad töötaja oskused ja võimed muutuda, mis aga ei tähenda, et vanuse kasvades väheneksid või manduksid. Hageja kinnitab, et temale esitatavaid nõudeid kostja töölepingu sõlmimise ajaga võrreldes muutunud ei ole ning tema isikuomadused pole ka muutunud selliselt, et kostja saaks seetõttu teda mittevastavaks lugeda. Hageja kinnitab, et tööandja väide nagu keeldunuks ta osalemast täiendõppe kursustel, on alusetu ja põhjendamatu. Hagejat ei ole saadetud ega pakutudki talle võimalust koolitusel osaleda, samuti pole kostja tõendanud mingisugusegi koolituse või täiendõppe pakkumist. Hageja leiab, et tööandjal ei olnud alust tema töölepingut TLS § 86 p.4 alusel lõpetada. Vastav otsus ei olnud piisavalt põhjendatud, kostja ei tõendanud, millised oskused ei olnud hagejal oma töölepingust tulenevate töökohustuste täitmiseks piisavad. Hageja märgib siinjuures, et kostja viidatud Riigikohtu seisukohad TLS § 86 p.4 alusel töölepingu lõpetamise osas on 8-11 aasta vanused; oluliselt hiljem on muudetud töölepingu seadust vanuse tõttu töölepingu lõpetamise osas, mistõttu on ka käesolevas vaidluses töötaja vanusele viitamine ebakorrektne. Hageja arvates olnuks võimalik töösuhe temaga lõpetada ka muul, rahumeelsel alusel kokkuleppel, kui tema isik või panus õppetöösse või suhtlemisoskus kostjat mingil põhjusel enam ei rahuldanud. Viis, kuidas hagejaga toimiti, eriti tema kabineti läbiotsimine ja isiklikes asjades sorimine, oli hageja jaoks äärmisel ebameeldiv ja alandav. Maakohtu põhjendused

Hageja VK töötas kostja juures õppe-kasvatustöö prorektori ja inglis keele dotsendina. Temaga lõpetati tööleping 15.01.2006 TLS § 86 p.6 alusel. Hageja taotleb tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86.p.4 alusel ebaseaduslikuks, lugeda ta töölt omal soovil lahkunuks ja välja mõista kostjalt talle 6 kuu keskmise palga suurune hüvitus TLS § 117 lg.2 järgi. VK vaidlustas enda vallandamise töövaidluskomisjonis ning esitas nõude hüvituse väljamõistmiseks. VK ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ning esitas 14.12.2006 avalduse Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile, milles palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning mõista tema kasuks välja hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest summas 49 707, 30 krooni. 01.03.2007.a. Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati VK töölepingu lõpetamine MTÜ Ee poolt 15. novembril 2006.a. TLS § 86 p. 4 alusel ebaseaduslikuks ning loeti ta töölt lahkunuks tema omal algatusel alates 15. novembrist 2006.a. Samuti mõistis Töövaidluskomisjon MTÜ Eelt VK kasuks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise hüvitise nelja kuu keskmise palga ulatuses 33 138 (kolmkümmend kolm tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni. Individuaalse Töövaidluse Lahendamise Seaduse (ITVS) § 24 lg. 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. 05.04.2007.a. esitas kostja MTÜ E kohtule taotluse hagimenetluse korras läbi vaadata VK poolt 14.12.2006.a. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidluskomisjoni esitatud avalduse MTÜ Ee vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise aluse muutmise ja hüvitise nõudes. ITLS § 24 lg. 4 ja § 25 kohaselt on pärast töövaidluskomisjoni otsust töövaidluse läbivaatamisel hagimenetluse korras hagejaks töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool.Seega on VK käesolevas hagis hageja ja MTÜ E kostja. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. TLS § 101 lg.1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p.4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et vaidluse korral peab arutlusel olema kõik hageja tööalased ja isikuomadused. Kohtu hinnangul tuleb antud vaidluse lahendamisel lähtuda neist vallandamise põhjendustest, mis on toodud vallandamiskäskkirjas. Töölepingu lõpetamise 15.11.2006 käskkirja kohaselt väljendus hageja mittevastavus tehtavalt tööle puudulikus suhtlemisoskuses, stabiilse tunniplaani puudumises, rektori käskkirjade ja korralduste mittetähtaegses ja ebatäpses täitmises ja mitteosalemises täiendõppe kursustel. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks saatnud hagejat täiendõppe kursustele või temalt täiendõppe läbimist nõudnud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja jättis rektori korraldused täitmata või täitis neid ebatäpselt. Vaidlus taandub ebapiisavale suhtlemisoskusele ja suutmatusele koostada stabiilset tunniplaani. Kostja väidetel seisnes hageja ebapiisav suhtlemisoskus tema puudulikes vilumustes, mistõttu rektor sai pidevalt kaebusi üliõpilastelt ja õppejõududelt. Hageja räägib suhtlemisel valju häälega ja väljendab üleolevalt ja solvavalt suheldes üliõpilaste ja kolleegidega.

Kohtu hinnangul anna nimetatud etteheited alust järelduseks, et hageja ei saanud prorektori ja inglise keele dotsendi ülesannetega hakkama. Mis puutub suutmatusse koostada stabiilset tunniplaani, siis tunnistaja Linda Tõnnovi ütluse kohaselt tehti tunniplaani muudatusi seetõttu, et programmid muutusid. Õppejõud said teada tunniplaani muudatustest õppejõudude toas olevalt tunniplaanilt, tudengid aga fuajees oleval stendilt. Ka tunnistaja Inna Pavel ütluste kohaselt oli tunniplaani muutumine tingitud objektiivsetest põhjustest, muuhulgas ka siis, kui mõni õppejõud haigestus. Asjaolu, et üliõpilaste jaoks esines tunniplaanides loengutel suuri vahesid (nn. aknaid), mida kinnitab tunnistaja IS, siis hageja on põhjendanud, et selle tingis asjaolu, et enamik õppejõude ei olnud statsionaarsed, vaid lepingulised, kelle suhtes tunniplaani koosta-misel tuli arvestada nende hõivatusega mujal. Seega oli tunniplaani muutumine tingitud objektiivsetest, hagejast sõltumatutest asjaoludest. Kohus leiab, et hageja vallandamine kõlbamatuse tõttu tehtavale tööle oli põhjendamatu ja ebaseaduslik. Seetõttu tunnistab kohus hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86.p.4 alusel ebaseadusliuks ja loeb ta omal soovil lahkunuks 15.11.2006. TLS § 117 lg. 2 alusel leiab kohus, et mõistlik hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on kahe kuu keskmine palk. Kuivõrd hagejale maksti töölepingu lõpetamisel hüvitist TLS § 87 lg. 1 p. 4 ja lg. 2 järgi, ühekuulise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest ning TLS § 90 lg. 1 p. 2 järgi ühe kuu keskmise palga ulatuses, seega kaks keskmist kuupalka. Lõpparve arvestusest nähtub, et tema keskmine kuupalk on 8284,55 krooni. Nimetatud hüvitistele tal aga töölepingu lõpetamiseks seaduses sätestatud asjaolude puudumise tõttu õigust ei olnud, mistõttu ka töötajale nimetatud hüvitiste maksmine oli alusetu. Seetõttu arvestab kohus, et TLS § 117 lg. 2 alusel kohtu määratud hüvitise on hageja juba kätte saanud ja jätab seetõttu hüvituse nõude rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.