Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-16234
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.10.2022 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 28.10.2022 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. Valvearst vormistas tahtest olenematu ravi otsuse 27.10.2022 kell
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite KT ja KK ning arst-residendi psühhiaatria erialal ET arvamuse.
2.1.Arvamuses kirjeldatakse, et puudutatud isik viibib statsionaarsel ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus teist korda. Varasemalt on olnud lastepsühhiaatri jälgimisel alates 2014. a aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Saanud medikamentoosset ravi aastatel 2014–2017. Alates 2018. a lisandunud mõõduka depressiooni diagnoos. 2019. a diagnoositud kaasuvana mitmete psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine (F19.1). 12.11.2020–11.12.2020 viibis esmakordselt haiglaravil seoses elutüdimusmõtete ja enesevigastamisega, diagnoositi depressiooniga ärevus. Osakonnas esialgu väga äreva ja pinges olekuga, kõikuva meeleoluga, käitumiselt impulsiivne, paaril korral olnud vihapursked, lõikas käsivarred pindmiselt pliiatsiteritajaga. Antidepressantja stimulantavi foonil meeleolu paranes, emotsionaalne seisund stabiliseerus. Käinud regulaarselt ambulatoorsetel vastuvõttudel psühhiaatriapolikliinikus kuni 2021. a suveni. 2022. a pöördunud mõned korrad vastuvõttudele, esiplaanil alkoholi kuritarvitamine. Soovitatud pöörduda haiglaravile.
2.2.Käesolevalt pöördus 27.10.2022 psühhiaatriapolikliinikusse elutüdimusmõtete, alkoholi kuritarvitamise ja enesekahjustamise tõttu. Vastuvõttu oodates lõikas ootesaalis noaga oma rannet. Valvetoas tuvastati puudutatud isikul alkohoolne joove. Vestlusel valvearstiga oli nutlik, vihane, süüdistav, provokatiivne, tähelepanuotsiv, avaldas plaani end ravimitega ära tappa. Ooteruumis tekitatud kehavigastus vajas puhastamist ja sidumist.
2.3.Käesolevaks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Ta on adekvaatselt kontaktne, emotsionaalselt reaktiivne, kardab personali ja on personali suhtes äärmiselt süüdistav (tunneb, et protseduuritoa õde mõõtis valesti vererõhku ning saab nüüd iga kord teda nähes „paanikahoo“, katab õde nähes demonstratiivselt silmad). Ravisoostumus on ambivalentne: kohati väidab, et tuli ise ja tahab väga abi, teisest küljest on äärmiselt pretensioonikas kõige osas (reeglite, asjade kättesaadavuse, personali, teiste patsientide) ja ähvardab pidevalt osakonnast lahkuda ning end ära tappa. Avaldab ka korduvalt, et ei taha enam elada, samuti nähtub anamneesist, et on viimastel kuudel tihti suurtes kogustes alkoholi joomas käinud ja ööbinud teadmata paikades. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire: depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire (F41.2), kaasuvalt alkoholi kuritarvitamine (F10.1), puudub adekvaatne haiguskriitika ning valmidus ravikoostööks haigla tingimustes. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik eelkõige iseendale (korduv enesekahjustus: lõiganud end ka valvetoas noaga, ähvardanud korduvalt suitsiidiga). Tema seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine adekvaatse toimetulekuni 4 päeva jooksul.
3.Maakohus rakendas 28.10.2022 esialgse õiguskaitse määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva.
2-22-16234
4.Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 29.10.2022 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas 30.10.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 06.12.2022 kell 19.57 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi.
5.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-te 1 ja 5 järgi võib kohus esialgse õiguskaitse korras rakendada tahtest olenematut ravi kuni neljaks päevaks, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võib isiku paigutada tema nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi andmiseks kinnisesse asutusse, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab võimet saada aru oma käitumisest või seda juhtida, haiglaravita võib isik psüühikahäire tõttu olla ohtlik endale või teistele ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
5.2.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 28.10.2022. Puudutatud isik väljendas ärakuulamisel, et on nõus haiglas olema. Psühhiaater ütles talle, et ainus võimalus on minna haiglasse. Läks valveõe juurde. Teda kuulati ära ja siis keegi saatis ta viienda osakonna ukse taha. Oli segaduses, kuna arst ütles, et läheb teise osakonda. Siis ootas, keegi ei tulnud. Tekkis paanikahoog ja vigastas ennast. Ei suutnud toime tulla. Siis kutsuti politsei, kes pani ta väikesesse kongi. Vigastas end siis veelgi rohkem, sest ei suutnud taluda väikest kongi. Siis toodi osakonda sisse, anti ravimeid ja saadeti magama. Kodus võtab ravimeid korralikult. Elab koos emaga, kellega suhted on väga hullud. Puudutatud isik on närviline ja väga emotsionaalne. Loodab haiglast abi saada, et mitte end ära tappa. Enda vigastamine aitab mõneks sekundiks. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
5.3.Kohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning rakendas tahtest olenematut ravi neljaks päevaks. Pärast isiku ära kuulamist võib kohus pikendada esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5). Puudutatud isiku seisund ei ole alates ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Kohus tuvastas esialgse õiguskaitse kohaldamisel, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab võimet saada aru oma käitumisest ega seda juhtida, haiglaravita võib isik raske psüühikahäire tõttu olla ohtlik endale ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset 40 päeva alates puudutatud isiku haiglasse sattumisest.
5.4.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Kohus annab esialgse õiguskaitse korras loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt meeleolu stabiliseeriva ja rahustava ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.
2-22-16234 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt piirab vaidlustatav määrus ebaproportsionaalselt puudutatud isiku otsustusõigust. Puudutatud isik on seisukohal, et on andnud vabatahtlikult nõusoleku haiglaravil viibimiseks ning see peaks olema kohtule ja haiglale siduv. Puudutatud isik möönab, et võis haiglasse saabudes olla ebakindlas seisundis, kuid ka siis pöördus ta haiglasse ise. Puudutatud isiku jaoks on oluline, et tema õiguste ja tahteavaldustega arvestataks. Ravi kohtumääruse alusel ei ole tulemuslik, kuna sellisena puudub tahe teha koostööd. Isegi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine neljaks päevaks võis olla teatud määral põhjendatud, siis tahtevastase ravi pikendamine 40 päevaks ei ole seaduslik ega põhjendatud.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku käitumine on ennastkahjustav, mistõttu ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Hospitaliseerimishetkel pidas ta ooteaega niivõrd pikaks, et otsustas end kaasavõetud noaga vasakust randmest lõigata. Raviefekti ambulatoorsest ravist viimase poole aasta jooksul saadud ei ole. Koostöö puudumisele viitab ka see, et puudutatud isik proovis meeleolu- ja ärevushäirete osakonnast 09.11.2022 õhtul akna kaudu põgeneda.
8.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Avaldaja teatas 29.11.2022, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ravita jäämisel võib ta olla ohtlik eelkõige iseendale. Puudutatud isik on ennast korduvalt vigastanud ja ähvardanud korduvalt suitsiidiga ning psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 06.12.2022. Asjaolu, et puudutatud isiku jaoks on oluline, et tema õiguste ja tahteavaldustega arvestataks, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Puudutatud isik on kaebuses ka ise möönnud, et vajas abi ning esialgne õiguskaitse oli vähemalt algselt põhjendatud.
13.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Ehkki puudutatud isik märgib kaebuses, et soostus andma vabatahtlikult nõusoleku haiglaravil viibimiseks, nähtub psühhiaatrite arvamusest, et puudutatud isiku ravisoostumus on olnud
2-22-16234 ambivalentne. Ravivajaduse eiramisele viitab ka see, et puudutatud isik proovis haiglast põgeneda. Haiglasse pöördumisest ning puudutatud isiku terviseseisundist järeldub, et senine ambulatoorne ravi pole oodatud raviefekti andnud, mistõttu pole ka tõenäoline, et puudutatud isik oleks võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
14.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
16.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.