Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Asjaolud 20.11.2006 esitas Oliver Klaus Michael Frey hagi Harju Maakohtule OÜ Laulasmaa Hotellid vastu 365 238 kr. juhatuse liikme tasu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 01.09.2005 OÜ-ga Laulasmaa Hotellid juhatuse liikme lepingu. Lepingu tähtajaks oli 3 aastat. Juhatuse liikme tasuks oli määratud 60 000 kr. kuus. Lepingu sõlmimisega sai kostja tasuta endale omandiõiguse kogu hageja poolt lepingu tähtaja jooksul loodud intellektuaalsele omandile ning hageja nõustus loobuma oma õigusest kasutada seda omandit mujal kui kostja juures. Hageja nõustus intellektuaalsest omandist loobuma ja oskusteabe kostjale üle andma üksnes tingimusel, et leping koos tasu maksmise kohustusega kestab tähtaja lõpuni, s.o. kuni 01.09.2008. 18.09.2006 OÜ Laulasmaa Hotellid nõukogu erakorralise koosoleku otsuse punktiga 2 lõpetati alates 20.09.2006 hagejaga sõlmitud juhatuse liikme ametileping. Lepingu ennetähtaegset lõpetamist seostatakse nõukogu otsuses ”lepingust tulenevate juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ning mittetäitmisega“, viidates puudustele „life coaching“ projekti tähtajalisel ellurakendamisel. Kuni lepingu lõpetamiseni 18.09.2006 ei ole kostja hageja vastu esitanud ühtegi pretensiooni. Nõukogu esimees on korduvalt avaldanud tunnustust hageja tegevusele. Hageja hinnangul on lepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks kostja majanduslik huvi hagejast vabanemiseks. ”Life coaching” tervikprojekt valmis ettenähtud tähtajaks – 01.07.2006. Selle esimest osa hakati klientidele pakkuma juba 2006 veebruaris. Asudes juhatuse liikmeks on esitanud hageja kontseptsiooni „life coaching” kohta materjale ligi 300 leheküljel. Lepingu täitmiseks korraldas hageja iganädalasi töögruppide koosolekuid, Wellness seminare ja konsultatsioone oma töötajatele ja hotelli külastajatele, esines tutvustava ettekandega tervisemessil, ülemaailmsel füüsikateadlaste konverentsil ning TV3 teleprogrammis. Hageja on juhatuse liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega. Oma töökohustusi täites selgitas hageja välja, et kostja juures töötab nii arst kui mitu meditsiinitöötajat, kellel puudub tervishoiuametis vastav registreering, mõnel puudus menditsiiniline haridus üldse. Hageja koostatud ettekannet juhatuse liikmed ja nõukogu esimees ignoreerisid. 08.06.2007 esitas hageja hagiavalduste täiendustes täiendava nõude. Selle kohaselt sai kostja lepingu sõlmimisega endale omandiõiguse kogu hageja poolt loodud intellektuaalsele omandile ning hageja nõustus loobuma oma õigustest kasutada seda omandit mujal kui kostja juures. Hageja poolt väljatöötatud ja kostjale üle antud ”life coaching” programm oli hageja eelneva mitmeaastase töö tulemus. Hageja ei nõustunud omandiõigusest loobuma tasuta. Hageja oli nõus intellektuaalsest omandist loobuma ja oskusteabe kostjale üle andma üksnes tingimusel, et leping koos tasu maksmise kohustusega kestab lepingu tähtaja lõpuni s.o. kuni 01.09.2008. Kostja kasutab hageja poolt väljatöötatud 3-päevast Wellness-programmi kuni käesoleva ajani, s.o. 08.06.2007. Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 on kostja kohustatud hüvitama hagejale rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Rikkumise harilik väärtus on 3 aasta lepingu tasu ehk 2 160 000 kr, millest kuulub mahaarvamisele hageja poolt ajavahemikul 01.09.2005 kuni 18.09.2006 saadud 754 762 kr. Hüvitamisele kuuluks kokku 1 405 238 kr., kuid hageja piirdud 360 000 kr. sissenõudmisega. Samas palus ta välja mõista 5238 kr. saamata tasuna septembrikuu eest. Kostja haginõudeid ei tunnistanud. Hageja valimine juhatuse liikmeks oli tingitud soovist täiendada OÜ Laulasmaa Hotellid poolt pakutavat teenustepaketti, rakendades ellu ”life coaching” kontseptsiooni alusel väljatöötatavad tooted ja saada sellest täiendavat tulu. Hagejaga sõlmitava lepingu lisana anti kostjale üle ”Life coaching” kontseptsiooni 2(9)

kirjeldus, mille alusel määrati kindlaks ka lepingus nimetatud tööülesanded. Hageja peamiseks kohustuseks OÜ Laulasmaa Hotellid juhatuse liikmena sai strateegilise arengu koordineerimine ning ”life coaching” kontseptsiooni alusel toodete väljatöötamine ning ühildamine kostja ärimudeliga. Hageja ei töötanud välja ühtegi ”life coaching” kontseptsioonil baseeruvat toodet, mida oleks võimalik OÜ Laulasmaa Hotellid igapäevases töös rakendada. Kuna ”life coaching” kontseptsiooni elluviimine oli alates hageja valimisest juhatuse liikmeks üks peamisi OÜ Laulasmaa Hotellid strateegilisi eesmärke, siis jäi täitmata ka juhatuse kohustus esitada 01.06.2006 nõukogule uuendatud strateegiaplaan. Hageja möönas, et pooled leppisid lepingus kokku, et lepingu kehtivuse ajal hageja poolt loodud intellektuaalne omand kuulub kostjale. Samuti kohustus hageja mitte kasutama sellist intellektuaalset omandit väljaspool juhatuse liikme kohustuste täitmist. Ebaõige on hageja viide sellele, nagu oleks kostja eesmärk tema nimetamisel juhatuse liikmeks olnud üksnes oskusteabe saamine. Hoopis hageja on rikkunud pooltevahelisi kokkuleppeid, kasutades intellektuaalset omandit nii lepingu kehtivuse, kui ka käesoleval ajal. Muuhulgas kasutas hageja oma tegevuses ja töödes, mis oleks pidanud olema tehtud kostja nimel ja huvides, tähist ”Dr Frey’s Institute of Wellbeing”. Kui hageja kutsuti tagasi juhatuse liikme ametikohalt, pakuti talle võimalust asuda samas ettevõttes tööle arstina. Hageja keeldus töölepingu sõlmimisest. Seega ei vasta tõele hagiavalduses toodu, nagu oleks kostja tahtnud hagejast mingil põhjusel vabaneda või käitunud tema suhtes pahauskselt. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 19.10.2007 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. VÕS § 631 järgi kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni. ÄS § 184 lg 3 kohaselt osanike otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Juhatuse liikme volituste lõppemine kanti äriregistrisse 02.10.2006. Hagejaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppesid vastavalt lepingu p.-le 7.4, mille kohaselt vaatamata juhatuse liikme tagasikutsumise põhjustele, loetakse käesolev leping lõpetatuks hetkest, mil tagasikutsumine on toimunud. Seega on leping ennetähtaegselt lõppenud. Vastavalt lepingu p-le 7.9. on juhatuse liikmel lepingu lõppemise korral tema tagasikutsumise tõttu õigus saada lepingus kokkulepitud tasu kuue kuu jooksul arvates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui tagasikutsumise põhjus on juhatuse liikme kohustuste ja ülesannete täitmisel ilmnenud rikkumised. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja rikkus juhatuse liikme kohustusi ning kas kostjal oli sellest tulenevalt õigus jätta hagejale maksmata lepingu punktis 2.1. sätestatud tasu 6 kuu jooksul arvates lepingu lõppemisest. Vaidlust ei olnud selles, et hageja poolt väljapakutud toodete müüki katsetati ning vaidlust pole ka selles, et kokku oli 3-5 klienti. Seega oli toodetest olemas „life coaching“ 3(9)

kontseptsiooni üks osa, s.o. detox-programm ja seda müüdi 3-5 kliendile. Raamatupidamise andmetel müüdi üks detox/antistress pakett maksumusega 3955 kr ja toimunud on neli hageja konsultatsiooni, millest on kostja saanud müügitulu kokku 5212,51 kr. 2006.a. augustis pakkus kostja kliendile 7-päevast detox programmi, mille maksumus oli 39 000 kr. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks wellness programm kahtlemata kasumlik olnud pikema aja jooksul. Samas kasumit taotleva äriühingu puhul peab iga täidetud ametikoht õigustama sellega seotud kulutused. Vastavalt Laulasmaa Hotellid OÜ juhatuse poolt nõukogule esitatud raportile oli hageja poolt juhitud projekti müügitulu 5000 kr., kuid kulud projektile 800 000 kr. Juhatuse liikme tulemuslikkus väljendub äriühingu ette seatud eesmärkide saavutamises. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu lisale oli „life coaching“ programmi ellurakendamise tähtaeg 01.07.2006 ning projekti mõõdetavaks tulemuseks kasum ja hõivatus. Toote müümist aasta jooksul 3-5 kliendile ning müügitulu 5212,51 kr. ei saa pidada aga tulemuslikuks tegevuseks. Kohtumenetluses leidis tõendamist, et tootearendusgrupi ja strateegiameeskonna koosolekud „life coaching“ kontseptsiooni rakendamiseks toimusid korrapäraselt ajavahemikul 29.09.2005 kuni 01.02.2006, s.o. nelja kuu jooksul alates hageja juhatuse liikme saamisest, kuid hageja lõpetas esialgsest aktiivsusest hoolimata mõnekuuse tegevuse järel enda lepinguliste kohustuste täitmise. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile oli hageja kohustus korraldada ettevõtte igapäevast majandustegevust strateegilise arengu ja life coaching vallas. Kohus leidis, et menetluse käigus esitatud strateegiliste aruannete näol ei ole tegemist ettevõtte strateegilise arengukavaga, vaid tegemist oli lühiülevaatega juhatuse liikme igapäeva tööst, milles sisalduksid planeeritava tegevuse põhisuunad. 01.06.2006 ei olnud hageja oma valdkonna strateegiaplaani koostanud ega esitanud, mistõttu oli täitmata ettevõtte põhikirjast tulenev kohustus ning ühtlasi ka lepingu p-st 1.1. tulenev kohustus täita juhatuse liikme kohustusi vastavalt ettevõtte põhikirjale. Hageja hinnangul on juhatuse liikme leping oma olemuselt käsundusleping, millest tulenevalt peab küll olema lojaalne käsundiandjale, kuid samas tulemuse eest ta ei vastuta. Lisaks VÕS §-le 620 lg 1 tulenevad juhatuse liikme kohustused ka TsÜS § 35, ÄS §§ 180, 187 ja MKS § 8 lg 2 ning äriühingu põhikirjast, kõrgemate organite otsustest ning juhatuse liikme ja äriühingu vahelistest kokkulepetest. Seega on tegemist käsundilaadse suhtega, mis on oma olemuselt laiem kui käsund ja seega kuulub vastutus juhatuse liikme ametikoha juurde. Hageja hinnangul on kostja alusetult rikastunud, omandades hagejale kuuluva intellektuaalse omandi ja kasutab seda tulu saamiseks, ilma selle eest kokkulepitud tasu maksmata. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja arvel rikastunud. VÕS § 1037 eesmärgiks on rikastumise kõrvaldamine väärtuse osas, mis ei kuulu rikastunud isikule. Kostja on saanud hageja poolt juhitud projektist müügitulu kokku 5212,51 kr., kuid vastavalt Laulasmaa Hotellid OÜ juhatuse poolt nõukogule esitatud raportile olid kulud projektile 800 000 kr. Seega ei ole kostja rikastumist toimunud. Samuti ei ole kostja hageja õigusi rikkunud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 4.1. on ettevõttel tasuta õigus kõikidele juhatuse liikme poolt tema tegevusega seotud ja lepingu kehtivuse ajal tehtud patenteeritud või autoriõigustega kaitstud leiutistele ja muule intellektuaalomandile. Lisaks ei kohaldata autoriõiguse seadust kontseptsioonidele, seega võib sedalaadi intellektuaalse loomingu tulemusi vabalt kasutada.

4(9)

Alusetud on hageja väited, nagu oleks nõukogu erakorralise koosoleku otsus oleks tagantjärele tehtud ja et juhatuse liikme kohustuse rikkumine oli vaid ettekäändeks lepingu lõpetamisel. Kostja vastuväidete kohaselt lõpetati leping seetõtu, et hageja ei viinud ellu life coatching kontseptsiooni. Nõukogu koosoleku 18.09.2006 otsusest nähtus, et hagejat on iformeeritud kostja finantssituatsiooni tõsidusest. 2006 aruandeperioodi kahjum oli 2 639 000 kr. ja ainuosanik oli vastu võtnud otsuse kontserni restruktureerimise kohta. Kasumit taotlev äriühing ei saa endale lubada pikaajaliselt kahjulikke otsuseid, mis kokkuvõttes viivad äriühingu konkurentsist väljalangemiseni ning makseraskustesse. Igapäevase majandustegevuses osalemise eest sai hageja juhatuse liikme tasu igakuiselt 60 000 kr., mis oligi tasu tehtud panuse ja võetud vastuse eest. Kostja ei olegi hageja isikule negatiivset hinnangut andnud, mida tõendab ka asjaolu, et hagejale pakuti võimalust asuda kostja juures tööle arstina. Kostja nõukogu ei pidanud hageja tegevust juhatuse liikmena piisavalt tulemuslikuks ning nõukogul on õigus juhatuse liikmega sel juhul leping lõpetada. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja ja hagi rahuldada. Hagi rahuldamata jätmisel asus kohus seisukohale, et juhatuse liikmena ei olnud hageja tegevus tõhus ja tulemuslik. Ettevõtte müügitulu või klientide arv ei sõltunud juhatuse liikme tegevusest. Pealegi juhatuse liikme leping ei pannud kohustust garanteerida kindel arv kliente või arvudes väljendatud müügitulu. Seejuures ei ole kohus lugenud tõendatuks kostja nõukogu 18.09.2006 erakorralise koosoleku otsuse punktis 2 toodud põhiargumenti lepingu lõpetamisel, mille järgi hageja ei ole kuni 01.07.2006 astunud samme ettevõtte müügitiimile toote tutvustamiseks. Otsuse tegemisel ei ole kohus lähtunud lepingu tingimustest, mille kohaselt toote juurutamise tähtajaks oli 01.07.2006. Lühikese aja jooksul alates programmi valmimisest kuni apellandi tagasikutsumiseni ei olnud võimalik suuremat müügitulu saavutada. Samuti on tunnistaja Jana Loik kinnitanud, et „life coaching“ projekt oleks olnud kasumlik, kui ettevõtte müügiosakond oleks aktiivsemalt toodet tutvustanud, kuid nõukogu ei soovinud turundusele täiendavaid kulutusi teha. Tunnistjate ütlustega leidis ka kinnitust, et kuni töölt lahkumiseni viis apellant läbi kontseptsiooni tutvustavaid koosolekuid. Kohus rikkus TsMS § 230, kuna võttis apellandilt ära õiguse esitada tõendeid asjaolu kohta, et apellant oli koostanud ja esitanud oma valdkonna strateegiaplaani 01.06.2006. Kohus keeldus tõendeid vastu võtmast ilma põhjendusi esitamata, rikkudes sellega TsMS § 238 lg 4. Apellant on andnud lepingu punkti 4.1 alusel intellektuaalomandi kostjale üle tingimusel, et lepingu kolmeaastase tähtaja jookul tasub kostja lepingus ettenähtud summa, so igakuiselt 60 000 kr. Saades apellandi poolt „life coaching“ programmi omanikuks ja keeldudes ajavahemikul 20.09.2006 kuni 01.09.2008 lepingutasu maksmast, hoiab kostja kokku kulutusi 1 405 238 kr. ja rikastub sellega alusetult apellandi arvel. Kohus on leidnud, et autoriõiguse seadust ei kohaldata kontseptsioonidele, seega võib sedalaadi intellektuaalse loomingu tulemusi vabalt kasutada. Autoriõigus ei välista alusetu rikastumise alusel tekkiva hüvituse nõuet. Seega on kostja kohustatud apellandile VÕS § 1037 lg 1 alusel hüvitust maksma. Kohtu väide, et kostja ei ole apellandi arvelt rikastunud, on väär. Rikastumise ulatust ei saa hinnata selle järgi, millises summas on kostja senini müünud „life coaching“ kontseptsiooni alusel välja töötatud tooteid. Kostja on „life coaching“ pragrammil põhinevat teenust pakkunud oma interneti kodulehel peaaegu aasta 5(9)

pärast hageja lahkumist, osundades seejuures apellandi nimele. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue 5 238 kr. väljamõistmiseks, ja nõue, mis tulenes alusetust rikastumisest. Otsus tuleb tühistada 360 000 kr. juhatuse väljamõistmata jätmise osas ja teha selles osas uus otsus nõude rahuldamiseks. Hageja nõude 5238 kr. väljamõistmise rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus õige, sest hageja ei ole tõendanud seda, et kostja jättis selle summa suuruses maksmata talle kuni lepingu lõpetamiseni ette nähtud juhatuse liikme tasu. Ülejäänud nõude 360 000 kr. osas märgib kolleegium, et hageja on selle summa saamiseks esitanud kaks erinevat nõuet. Esmases hagiavalduses esitas hageja lepingu täitmise nõude, leides, et tal on kostjalt õigus saada 360 000 kr. temaga sõlmitud lepingu p. 7.9 alusel, mille kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab kostja maksma talle 6 kuu juhatuse liikme tasu (60 000 kr. kuus). Hagiavalduse täiendustes väitis hageja, et tema poolt enne lepingu sõlmimist väljatöötatud „Life coachingu“ programm üleandmisel kostjale oli tingimuseks, et talle makstakse juhatuse liikme tasu kuni lepingu tähtaja lõpuni. Kostja kasutab hagejalt saadud oskusteavet siiani. Kostja, omandades hagejale kuuluva intellektuaalse omandi ja kasutades seda omavoliliselt tulu saamiseks ilma kokkulepitud tasu maksmata, rikastus alusetult hageja arvel. VÕS § 1037 lg.1 kohaselt on kostja kohustatud talle hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Rikkumise teel saadu harilik väärtus on 3 aasta lepingutasu 2 160 000 kr., millest kulub maha arvestamisele 01.09.2005 kuni 18.09.2006 saadud tasu 754 762 kr. Hüvitamisele kuuluks 1 405 238 kr., kuid käesoleva hagi raames nõuab ta kostjalt 6 kuu juhatuse liikme tasu ehk 360 000 kr. Viimase nõude osas tugineb hageja lepinguvälistest võlasuhtetest tekkivatele kohustustele, seejuures nii lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamisele kui ka alusetust rikastumisest tulnevatele kohustustele. Maakohus on mõlema nõude osas teinud eitava otsustuse. Apellant vaidlustab kohtuotsust mõlemast alusest lähtudes. Kolleegium leiab, et teise nõude osas puudub alus apellatisoonkaebuse rahuldamiseks. Poolte vahel olid lepingulised suhted nii oskusteabe üleandmise kui ka juhatuse liikme tasu maksmise kohta. Seetõttu ei ole alust tugineda lepinguvälistele võlasuhetele. Kostja poolt hageja väljatöötatud programmide (oskusteabe) kasutamine pärast lepingu lõppemist ei kujuta endast lepingu rikkumist, sest lepingu p.44.1 kohaselt on ettevõttel (kostjal) tasuta õigus kõikidele juhatuse liikme (hageja) poolt tema tegevusega seotud ja 6(9)

lepingu kehtivuse ajal tehtud patenteeritud või autoriõigusega kaitstud leiutistele ning muule intellektuaalomandile. P. 4.2 kohaselt juhatuse liige nõustub loobuma omandiõigusest või huvist teise töö vastu, mis teostatakse seoses lepingus sätestatud töökohustuste täitmisega ettevõtte juhatuse liikmena. Leping ei näinud kostjale ette keeldu üleantud programmide kasutamiseks pärast hageja juhatuse liikmest tagasikutsumist. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude 360 000 kr. väljamõistmiseks lepingu p. 7.9 alusel. Lepingu p.7.9 alusel juhatuse liikme tasu väljamõistmise nõude osas märgib kolleegium järgmist. 01.09.2005 sõlmisid pooled juhatuse liikme lepingu. Lepingu p.1.1.1 ja 1.1.2 nähtuvalt oli hageja lepingujärgseteks põhiülesanneteks juhatuse liikmena korraldada kostja igapäevast majandustegevust strateegilise arengu ja life coachingu vallas ning kooskõlastada ettevõtte tegevusalasi ühendades life coachingu põhimõtteid ja tooteid ettevõtte enda ärimudeli ja toodetega. Lepingu p. 7.3 kohaselt „pooled leppisid kokku“, et lähtudes põhikirjast „on tavaline“ juhatuse liikme volituste kehtivusaeg 3 aastat. Pooled tõlgendavad lepingut ühtemoodi selliselt, et leping oli sõlmitud kolmeks aastaks. Lepingu p.-is 2.1 leppisid pooled kokku, et hageja kui juhatuse liikme tasu on 60 000 kr. kuus. Hagejaga sõlmitud lepingu p. 7.9 tuleneb, et lepingu lõppemisel juhatuse liikmest tagasikutsumise tõttu on hagejal õigus saada p.-is 2.1 näidatud tasu 6 kuu jooksul, v.a. juhul, kui hageja tagasikutsumise põhjus on oma kohustuste ja ülesannete täitmisel ilmnenud rikkumised. Kolleegium leiab, et nimetatud punkt nõuab tõlgendamist. ÄS § 184 lg. 3 sätestab, et osanike või nõukogu otsusel võib osaühingu juhatuse liikme tagasi kutsuda, sõltumata põhjusest. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kuivõrd reeglina ongi juhatuse liikme tagasikutsumise põhjuseks rahulolematus tema tööga, lepingu p.7.9 aga nägi ette üldreeglina tasu makmise jätkamist 6 kuu jooksul pärast tagasikutsumist, siis ei saa kolleegiumi arvates 6 kuu tasu maksmata jätmise aluseks olla asjaolu, et hageja tegevus juhatuse liikmena ei olnud tulemuslik või majanduslikult efektiivne (tõhus), nagu maakohus ekslikult leidis; selleks oleks andnud alust kohustuste ja ülesannete täitmisel ilmnenud rikkumised. Rikkumiste all tuleb mõista konkreetseid ja süülisi minetusi juhatuse liikme töös, kusjuures arvestada saab üksnes neid rikkumisi, mis on näidatud otsuses juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Nõude rahuldamata jätmise põhiliseks aluseks oli kostja argument nii nõukogu otsuses kui ka kohtumenetluses, mille kohaselt hageja tegevus ei olnud tulemuslik. Seega kolleegium leiab, et maakohus on pooltevahelise lepingu p.-i 7.9 ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud ehk siis eksinud materiaalõigusnormi kohaldamisel. Kostja nõukogu erakorralise koosoleku 18.09.2006 otsusest nähtuvalt heitis nõukogu hagejale ette, et ta ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Konkreetseteks rikkumisteks on loetud, et hageja ei ole life coaching tooteid ettevõtte müügitiimile tutvustanud, et ta lõpetas mõnekuise tegevuse järel iganädalaste 7(9)

tootearendusgrupikoosolekute, ülenädalaste strateegiatiimi koosolekute ning igakuiste juhatuse tasemel toimuvate strateegiakoosolekute korraldamise. Otsuse kohaselt on selle tulemuseks see, et juhatusel jäi täitmata põhikirjast tulenev kohustus esitada 1. juuniks nõukogule kinnitamiseks ettevõtte strateegiaplaan, milles sisaldub osaühingu ja selle allüksuste tegevuskava põhisuunad kümne tegevusaasta perspektiivis. Maakohtu otsuse kohaselt on kohtumenetluses leidnud tõendamist, et tootearendusgrupi ja strateegiameeskonna koosolekud toimusid korrapäraselt ajavahemikul 29.09.2005 kuni 01.02.2006, misõttu on põhjendatud nõukogu otsuse p- is 2 toodu, mille kohaselt hageja lõpetas esialgsest aktiivsusest hoolimata mõnekuuse tegevuse järel oma lepinguliste kohustuste täitmise. Otsuses ei ole märgitud tõendeid, mille alusel maakohus nimetatud asjaolu ja selle, et pärast 01.02.2006 märgitud koosolekuid ei korraldatud või hageja neist osa ei võtnud, tuvastas, mis on TsMS § 442 lg. 8 rikkumine. Kostja tunnistaja A. P. ütluste kohaselt korraldas hageja „alguses“ iganädalasi tootearenduse koosolekuid, umbes kord kuus, ja võib olla toimus kolm koosolekut, täpselt ei mäleta. Laulasmaal oli kaks korda aastas strateegia koosolekud, peale hageja tulekut need koosolekud jätkusid (toimiku lk. 412-413). Kostja tunnistaja K. N. ütluste kohaselt need strateegia koosolekud hääbusid. Samas kinnitab ta, et oma töötajatele tegi hageja seminare ja toimusid alguses ka strateegia koosolekud (toimiku lk. 414-415). Hageja tunnistaja T. V. ütluste kohaselt pidas hageja koosolekuid, kus osalesid osakondade juhid. Juhtkonnakoosolekutel räägiti, mida keegi teeb ja kuidas, sealt negatiivset tagasisidet hageja tegevusele ei olnud. Ei ole tõsi, et hageja ei tutvustanud Welness programmi müügitiimile, sest koosolekutel osalesid ka müügiosakonna inimesed (toimiku lk. 408). Hageja tunnistaja J. L. ütlustest nähtub, et hageja tutvustas Wellness programmi pidevalt ja kõigil koosolekutel, tutvustas programmi ka müügiosakonnale (toimiku 410). Kolleegiumi hinnangul ei ole nende tõendite alusel tuvastatav ja tõendatud, et hageja lõpetas pärast mõnekuulist töötamist tootearendusgrupi ja strateegiameeskonna koosolekute korraldamise või neil osalemise, ning ei tutvustanud programme müügiosakonnale. Tunnistaja A. P. ei mäleta, mitu tootearendusgrupi koosolekut hageja korraldas, tunnistaja K. N. ütlused selles, et srateegia koosolekud hääbusid, on vastuolus A. P. ütlusega. Tunnistajate T. V. ja J. L. ütluste kohaselt toimusid koosolekud regulaarselt ja hageja tutvuses aktiivselt oma programme. Mis puutub hageja poolt strateegiaplaani juhatusele mitteesitamisse, siis sellist rikkumist ei ole nõukogu otsuses hagejale süüks pandud. Otsuse kohaselt märgitud koosolekute korraldamata jätmine tõi kaasa selle, et juhatusel jäi täitmata kohustus esitada 1. juuniks 2006 ettevõtte strateegiaplaan kümneks aastaks. Kohus leidis, et hageja esitatud strateegilised aruanded ei kujuta endast ettevõtte strateegilist arengukava. Kolleegium aga leiab, et selle hindamine oli juhatuse ja nõukogu pädevuses. Ettevõtte pikaajalise strateegilise plaani pidi nõukogule esitama juhatus, hageja aga oli vaid juhatuse liige. Asjaoludest nähtub, et ettevõtte juhtimises osales aktiivselt ka nõukogu esimees. Kui juhatuse esimees või nõukogu esimees ei oleks olnud rahul hageja esitatud strateegiliste aruannetega või soovinuks saada hagejalt teatud tähtajaks tema 8(9)

valdkonna strateegilist arengukava, siis saanuks ja pidanuks nad hagejalt seda nõuda; viimast ei ole aga asjas tuvastatud. Seda, et koosolekute vähene pidamine ja programmide vähene tutvustamine on otsitud põhjendused, kinnitab kolleegiumi arvates see, et ei ole tuvastatav põhjusliku seose olemasolu nimetatud väidetavate rikkumiste ja juhatuse poolt strateegilise arengukava esitamata jäämise vahel. Seega kolleegium leiab, et kostjal puudus alus jätta lepingu p. 7.9 alusel hagejale tema ennetähtaegsel tagasikutsumisel 6 kuu juhatuse liikme tasu välja maksmata. Kolleegium teeb selles osas uues otsuse ja rahuldab hageja selle nõude VÕS §-st 101 lg.1 p.1 lähtudes. Kuivõrd hagejal oli sisuliselt 3 erinevat nõuet ja kaks neist jääb rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kolleegium poolte esimese astme ja apellatsioonimenetlus menetluskulu TsMS § 163 lg.1 alusel nende endi kanda.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.