Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

tööleping lõppenuks

TLS § 107 lg.2 alusel

2-19-15663 kolmkümmend üheksa senti) eurot (brutos).

2 (18)

2-19-15663 alates 10.08.2019 kuni kahjunõude 3093.59 täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud ulatuses. OÜ Autobaas ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse p.2, millega jäeti rahuldamata J.A. nõue lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg.1 alusel 30.06.2019; otsuse p.4-5 väljateenitud tasu väljamõistmist summas 11.88 eurot (neto) ja sellelt arvestatud viivist kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras ja et J.A. nõue jäeti rahuldamata aprill 2019 töötasu summas 1264.31 (neto) osas. Samuti ei vaidlustanud OÜ Autobaas töövaidluskomisjoni poolt tema avalduse rahuldamata jätmist kahjunõude osas , mis ületas 3093.59 eurot ja sellelt arvestatud viivist ja töötasu tagastamise nõuet summas 1146 eurot (otsuse p.7). OÜ Autobaas esitas kohtule hagi J.A. vastu kahju 3093.59 eurot ja viivise nõudes ja taotluse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Seoses OÜ Autobaas poolt töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisega J.A. avalduses esitas J.A. kohtu nõudel hagiavalduse. Hageja ja vastuhagi esitaja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning poolte kirjalikud vastused hagile ja vastuhagile

2-19-15663 veoautode liikumine xxxxxxxxxxx tänaval. Tööandja arvestuste järgi oli tööandjale arusaamatu ja asjatu kütusekulu ajavahemikul 2016- 2019 kokku 8209,96 eurot ulatuses, sellest 2018 aastal - 2 588,97 liitrit, 2019 aastal – vähemalt 1462,66 liitrit diislikütust, kokku 4051,63 liitrit, mis diislikütuse keskmise hinnaga 1,00 eurot/l annab kahju tulemuseks kahe aasta eest vähemalt 4051,63 eurot (tööandja vastunõude summa TVK-s). Töölepingu p.7.1. kohaselt on töötaja kohustatud vastutama varaliselt tema kasutuses olevate materiaalsete väärtuste (raha, töövahendid) eest. Sama lepingu p.7.2. sätestab töötaja täielikku materiaalset vastutust tema poolt süülise käitumisega (s.o. tahtlikult või ettevaatamatuse, hooletuse tõttu) põhjustatud kahjude eest. Autojuhi ametijuhendi p.6.5. kohaselt vastutab autojuht veoauto ning abimaterjalide säästliku ja otstarbekohase kasutamise eest. Sama ametijuhendi p.6.8. kohaselt autojuht vastutab täielikult kahjude eest, mis on tekkinud tema teadlikust või teadmatust tegevusest/tegevusetusest ja on põhjustanud ettevõttele rahalist ja varalist kahju. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu töölepingu üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse tööandja vastu. Nimetatud säte võimaldab usalduse kaotuse tõttu töölepingu üles öelda ka töötajaga, kes on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Antud juhul saab seda laiendada ka tööandjale teise isiku poolt usaldatud varale (kütuse soetamine enne tasumist), mis antakse tööandja omandisse üle sõiduki tankimisel. 22.05.2019 kella 12:40-13:00 paiku Tallinnast tagasi sõites pidi töötaja sõitma tööandja asukohta Riia mnt 233a, parkima seal autorongi ja eeldatavalt minema koju Xxxxxxxxxxx. Töötaja aga otsustas enne kodus ära käia. Kuna samal viisil oli töötaja ka varem käitunud, tekkis tööandjal kahtlus, et autojuht tegeleb kütuse väljapumpamisega ja omastamisega. Tööandja juhatuse liige R.R. otsustas koos logistik A.J.iga töötaja tegevust aadressil Xxxxxxxxxxx kontrollida. Tööandja juhatuse liige koos logistikuga avastas, et töötaja oli järjekordselt haagise veoauto eest ära haakinud ja jätnud valveta aadressile Xxxxxxxxxxx. Veoauto DAF Reg. Nr. xxxxxxxxxxx avastati ilma haagiseta töötaja elukoha hoovis, kõrval kanister ja värsked kütusejäljed kütusepaagil, autojuht kõrval. Tööandja täiendava kontrolli tulemusena vastavalt spetsiaalselt selle veoauto tehases kalibreeritud kütuseanduri andmetele oli töötaja veoauto ajavahemikul 22.04.2019 kuni 22.05.2019 diiselkütust mootorist läbi läinud 1728,5 liitrit. J.A. esitatud aruannetes ajavahemikul 22.04.2019 kuni 22.05.2019 on näidatud kulunud diiselkütuse koguseks tankimiste järgi kokku 2112,36 liitrit. Kütuseanduri ja J.A. poolt esitatud aruannete erinevus on 297,44 liitrit. Ajavahemikul 22.04.19 kuni 22.05.19 oli diiselkütuse keskmine hind 1,035 eurot, sellest tulenevalt on Autobaas OÜ-le on tekitatud kahju kütusekulu erinevusega summas 307,85 eurot, sest tööandja oli kütusemüüjale tangitud kütuse eest tasunud, kuid ei ole nimetatud kütuse kogust oma majandustegevuses kasutanud ning jäägina seda kütust tööandjal ei ole. Tööandja palus töötajalt seletuskirja. 27.05.2019 esitas töötaja tööandjale aga töölepingu ülesütlemise avalduse oma soovil alates 03.06.2019 ja 31.05.2019 täiendava avaldusega (peale seda kui tööandja nõudis 30-päevast etteteatamist) soovis töölepingu lõpetamist alates 30.06.2019 ja jäi haiguslehele. Ühtlasi selgitas töötaja, et 22.05.2019 kella 13 paiku sõitis ta veoautoga koju sööma, muud eesmärki koju minna temal ei olnud. Tööandja on vastavate programmide abil kontrollinud töötaja liikumisi tööpäevadel ja avastanud, et 22.04.2019, 25.04.2019, 30.04.2019, 03.05.2019, 7.05.2019, 13.05.2019, (parkis Xxxxxxxxxxx ääres 14.05.2019, 16.05.2019, 17.05.2019, 21.05.2019) on töötaja kaldunud kõrvale ette antud marsruudist oma elukoha poole, kus sõiduki parkimise/seismise ajal, st ajal, kui sõidukiga tööandja kasuks tööülesandeid ei täidetud, kütusetase paagis samuti vähenes. Kuna töötaja ei ole mõistlikke selgitusi andnud ja oma süüd kütuse kadumises eitanud, samuti korduvalt eiranud tööandja korraldusi seoses sõiduki parkimisega tööandja asukohas, mis olid suunatud tööandja vara säilitamisele, eiranud xxxxxxxxxxx tänavale koju sõites liiklusseaduses sätestatud ja liiklusmärgiga tähistatud veokite sissesõidu keeldu (8 t), sõitnud mõni kord (30.04., 07.05., 14.05. ja 22.05. 2019) oma elukohta ainult veoautoga (olles jätnud haagise Xxxxxxxxxxx tänava äärde ja kulutanud selleks aega haagise lahtihaakimise ja kinnihaakimisele, kuigi töötaja elukohani oli vaid 200 m), olles jätnud haagise keset linna valveta, muutus töötaja kogu käitumine tööandja jaoks

4 (18)

2-19-15663 ebausaldusväärseks ning tööandja ei saanud lubada sellisel käitumisel enda kahjuks jätkuda. Töötaja mitte et ei hoolitsenud tööandja poolt talle usaldatud vara eest, vastupidi – on omastanud või vähemalt seadnud tööandja vara ohtu, sest kütusetase auto paagis vähenes sel ajal, kui sõiduk oli töötaja valduses ja vastutusel. Kuna nimetatud kütus ei olnud kasutatud veoteenuse osutamiseks, pidi tööandja selle puudujäägi kinni maksma oma planeeritud tulust. 28.06.2019 (dateeritud 26.06.2019) edastas tööandja töötajale e-posti teel töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles tööandja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kuna töötaja on ajavahemikul 09.09.2016 kuni 22.05.2019 alusetult kulutanud kütust, millega on tekitanud tööandjale varalise kahju 8209,95 eurot (alates 2016). Töötaja sai tööandja avalduse kätte 28.06.2019, seega tööleping oli 28.06.2019 lõppenud. Tööandja ei pidanud töötajat eelnevalt hoiatama, kuna seda ei näe ette ülesütlemise säte, mille alusel tööleping üles öeldi, samuti põhjusel, et ei saa töötajat tööle jättes võimaldada endale tekkinud kahju suurendada. Töölepingu ülesütlemine oli kehtiv (sõltumata kahju ulatusest), kuna töötaja ebaseaduslik käitumine on tõendatud reisaruannete/sõidulehtede, kütusearvete ja nende eest maksmisega, väljavõtetega jälgimisprogrammist ning programmi paigaldaja esindaja ja hooldaja – asjatundja P.N.i ütlustega, samuti ka tunnistaja A.J.i ütlustega. Esitatud on ka avaldus uurimisorganitele kriminaalmenetluse alustamiseks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb Töötaja nõue tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus jätta rahuldamata. Töötaja nõue tuvastada (tunnistada tühiseks) Autobaas OÜ kahju hüvitamise nõude summas 8209,96 eurot tühisus ja Rahuldada tööandja nõue J.A. vastu kahju hüvitamiseks summas 4051,63 eurot, hagiavalduse kohaselt summas 3093,59 eurot. Tööandja nõue mõista J.A.lt Autobaas OÜ kasuks seadusjärgne viivis põhinõudelt 3093,59 eurot alates 10.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Tööandja täpsustatud arvestuste järgi on töötaja süü tõttu tekkinud (omastatud) kütusekulu 2018 aastal (mai-detsember) – 1695,57 liitrit summas 1731,88 eurot , 2019 aastal – 1355,51 liitrit summas 1361,71 eurot, kokku 3051,08 liitrit summas 3093,59 eurot. Arvestused on tehtud ainult J.A. sõitude alusel. Tööandja leiab, et töötajal tuleb tööandjale tekitatud kahju (puudujäägi) hüvitada täielikult, kuna nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Tööandja on töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendanud oma usaldamatusega töötaja vastu seoses töötaja käitumisega, mis tõi tööandjale kaasa varalist kahju. Ülalpool käesolevat menetlusdokumendi on tööandja esitanud oma väited mh seoses ka kahju tekkimise asjaoludega ja nimetanud neid kinnitavad tõendid. Arvestades TLS § 74 lg 4, tööandja piirdub kahju hüvitamise nõudega ajavahemikul mai 2018-mai 2019 (kui sai teada kütuse vähenemisest töötaja süül) summas kokku 3093,59 eurot ja viivisega sellelt nõudelt alates 10.08.2019 (vastunõude esitamise aeg) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Töötaja saamata jäänud lõpparve (2019 maikuu töötasu, haigusraha, puhkusehüvitis) summas 2374,39 eurot (bruto). Avaldaja on TVK-le esitanud nõude saamata jäänud tasudes 2019 aprilli- ja maikuu eest summas kokku 3954,27 eurot (bruto). TVK otsusega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja lõpparve summas 2374,39 eurot (bruto). Tööandja ei vaidle väljamõistetud summa suurusele ja asjaolule, et lõpparve on tänaseni välja maksmata, kuid leiab, et nimetatud summa netosummas 1838,57 eurot tuleb tasaarvestada tööandja vastunõudega kahju hüvitamise nõudes. Kuna tööandja nõue on suurem kui töötaja nõue, siis lõpptulemusena tuleb jätta töötaja nõue rahuldamata. Töötaja seadusjärgse viivise nõue põhinõudelt 2374,39 eurot alates 29.06.2019. TVK otsusega rahuldati töötaja nõue summas 2374,39 eurot (bruto), loeti see põhinõudeks ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks nimetatud summalt ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.06.2019. Tööandja on aga seisukohal, et kuna brutosumma ei kuulu väljamaksmisele täies ulatuses töötajale (sisaldab riigimaksud), siis ei saa brutosummalt arvestada töötaja kasuks ka viivist, mis viib töötaja alusetu rikastumisele. Viivisesumma tuleks arvestada netosummalt 1838,57 eurot ja seda kuni poolte nõuete tasaarvestamiseni, mille kohta esitas tööandja töötajale avalduse TVK kaudu 09.08.2019. Kui nõuded said tasaarvestatud, lõppevad poolte nõuded neid kattuvas ulatuses, seega lõppeb ka edasine viivise arvestamine. OÜ Autobaas palub vaadata uuesti läbi J.A. (A.) ja Autobaas OÜ vastastikused nõuded ja: 1.jätta rahuldamata J.A. (A.) nõue tuvastada (tunnistada tühiseks) Autobaas OÜ ja J.A. vahel 01.08.2007 sõlmitud

5 (18)

2-19-15663 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 2 jätta rahuldamata J.A. (A.) nõue tuvastada (tunnistada tühiseks) Autobaas OÜ kahju hüvitamise nõude summas 4051,63 eurot tühisus; 3. mõista välja Autobaas OÜ-lt J.A. kasuks töötasu 2019 maikuu eest 2374,39 eurot (bruto); 4. mõista välja Autobaas OÜ-lt J.A. kasuks viivis alates 29.06.2019 põhinõudelt 1838, 57 eurot (neto) põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 5. Vaadata uuesti läbi Autobaas OÜ vastunõue J.A. (A.) vastu ja: 5.1. mõista J.A.lt Autobaas OÜ kasuks välja kahjuhüvitisena 3093,59 eurot ; 5.2. mõista J.A.lt Autobaas OÜ kasuks viivis põhinõudelt 3093,59 eurot alates 10.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Osaühing Autobaas ja hageja sõlminud töölepingu nr 63-p/2007, mille kohaselt asus hageja 02.08.2007 tööle autojuhina. 27.05.2019.a esitas hageja TLS § 85 lg 1 alusel e-kirjaga omal soovil lahkumisavalduse, tööandja kinnitas 29.05.2019.a., et on lahkumisavalduse kätte saanud. Hageja saatis täpsustava e-kirja, kus palus lahkumisavalduse puhul arvestada etteteatamistähtaega 30 päeva ja lugeda viimaseks tööpäevaks 30. juuni 2019.a. Tööandja Osaühing Autobaas edastas 26.06.2019.a töölepingu ülesütlemise avalduse ja nõudekirja, mille hageja sai kätte 28.06.2019.a. Hageja saatis tööandjale kirjaliku vastuse, kus ei nõustu töölepingu ülesütlemisega ja toodud kahju hüvitamise nõudega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest ei selgu, kas toime on pandud vargus, pettus või muu tegu, millega on põhjustatud tööandja usalduse kaotus. Töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole töölepingu ülesütlemise sisulist põhjendust. Viidatud on küll andmebaaside võrdlusele, kuid ei ole tõendatud, kas on rikkumine toime pandud ja kes on selle toime pannud ja millal. Kas tööandja hinnangul on olnud tegemist varguse, pettuse või usalduse kaotusega jääb ülesütlemise avalduses selgusetuks. Samuti pole tõendatud, et kahju on tekkinud. Kui tööandja hinnangul on tegemist usalduse kaotusega, siis töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS §16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Seega on töölepingu ülesütlemise avaldus tühine, sest TLS § 88 lg 1 punktis 5 toodud ülesütlemise õiguse alused pole tööandja poolt tõendatud. Antud juhul ei ole tööandja kordagi väidetavale rikkumisele tähelepanu pööranud, esmakordselt luges hageja seda töölepingu ülesütlemise avaldusest. TVK istungil tööandja kinnitas, et pole kordagi töötajale hoiatust teinud. Ainuüksi andmebaasi andmete võrdlusest ei saa järeldada, et TLS § 88 lg 1 p 5 kirjeldatud tegu on toime pandud. Tööandja pole mitte ühelgi korral viidanud andmebaaside võrdlusest tulenevale probleemile, kuigi ülesütlemise avalduses on viidatud juba aastale 2016. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Viide 2016.a toimunud väidetavale rikkumisele ei saa pidada mõistlikuks ajaks. Samuti pole järgitud TLS § 88 lg 1 p 3 tulenevat kohustust. Tõendamata on põhjuslik seos võimaliku teo ja tagajärje vahel. Samuti pole tööandja kordagi küsinud selgitusi. Arvestades eeltoodut on töölepingu ülesütlemise avaldus tühine TLS § 104 alusel. Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel palun mõista Osaühing Autobaas hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 4202.13 eurot. Osaühing Autobaas ei ole hagejale tasunud 2019.a maikuu eest töötasu ega teisi väljateenitud tasusid. TLS §33 lõige 1 kohaselt tuleb töötasu maksta kord kuus. Kui tööandja ei maksa töötasu õigeaegselt on õigus nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS §113 lg. 1). Samas on Maksuja Tolliameti andmetel arvestanud tööandja maikuu eest töötasu 2374,39 eurot, kuid hagejale ei ole töötasu ega teisi väljateenitud tasusid arveldusarvele kantud. Mõista Osaühing Autobaas`ilt välja 6 (18)

2-19-15663 saamata jäänud 2019.a. maikuu töötasu ja väljateenitud tasud summas 2374,39 ja seadusest tulenev viivis. 27.06.2019.a saatis Osaühing Autobaas hagejale nõudekirja summas 8209,96 eurot alusetult kulutatud 8734 liitri diiselkütuse eest. Siin on viidatud väidetavale rikkumisele, mis on tõendamata. Antud juhul ei ole täidetud ka kahju hüvitamise üldised eeldused. Seega ei saa nõustuda nõudega summas 8209,96 eurot, sest jääb arusaamatuks, milline on hageja rikkumine, ja pole tõendatud, et kahju on tekkinud. Samuti pole analüüsitud üldisi kahju hüvitamise eeldusi. TLS § 74 lg 4 kohaselt tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Tööandja on oma kahju nõude hüvitamise taotluses viidanud väidetavale rikkumisele juba aastal 2016. Kui väidetav rikkumine 2016.a toimus, siis tööandja oleks pidanud seda varem märkama kui 2019.a. 9.08.2019.a esitas Osaühing Autobaas TVK menetluse käigus vastunõude avalduse, milles muutis kahju hüvitamise summat ja esitas hagejale kahju hüvitamise nõude summas 4051,63 eurot. 20.08.2019.a hageja poolt saadetud vastuses hageja ei nõustu esitatud kahju hüvitamise nõudega. Lähtuvalt eelnevast palub hageja jätta rahuldamata Osaühing Autobaas kahju hüvitamise nõue. Osaühing Autobaas on vastuhagis kahju hüvitamise summas 4051,63 eurot, hagiavalduse kohaselt summas 3093, 59 eurot. Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida kahju hüvitamise eelduste täitmist. TLS § 74 alusel on kahju hüvitamise eeldusteks töötaja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahju olemasolu ja selle ettenähtavus, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, põhjuslik seos lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning töötaja süü olemasolu kahju tekitamises. Tuleb tõendada, et kahju on tekkinud. Ühtegi tõendit kahju tekkimise tuvastamiseks pole esitatud. Samuti pole tõendatud töölepinguliste kohustuste rikkumist ja kahju tekitamist. Seega pole täidetud kahju hüvitamise eeldused. Osaühing Autobaas on oma avalduses toonud, et 2018.a on tööandja pööranud tähelepanu mõne auto liiga suurele kütusekulule. Hagejale ei ole teada, millal seda tehtud on. Osaühing Autobaas on oma avalduses viidanud 22.05.2019.a, millal juhatuse liige R.R. ja logistik A.J. hageja tegevust aadressil Xxxxxxxxxxx kontrollisid. Veoauto DAF reg.nr xxxxxxxxxxx oli pargitud tupiktänavale, mitte koduhoovi. Viidatud kanistris oli muruniiduki bensiin. Selles oleks olnud võimalik veenduda kohapeal olles ja vajadusel kutsuda politsei. Osaühing Autobaas ei ole kütusekulu hindamisel arvestanud seda, et auto gabariidid on suuremad tehase toodangu (tehases väljatöötatud auto gabariidid) andmetest, sest auto on iseseisvalt ebaseaduslikult ümberehitatud. Autole on lisatud täiendav kütusepaak, kus puudub andur, seega ei ole võimalik hinnata kütuse kogust. Pole võetud arvesse juhtide erinevaid sõidustiile, auto vanust, tehase poolt etteantud kütusekulu (arvestatud ideaaltingimustes) vs reaalselt kuluv kütust. Samuti pole tõendatud, et autot oleks antud kasutada vaid hagejale. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja kahju hüvitamise nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja J.A. esitas hagi järgmistes nõuetes: 1.Tuvastada pooltevahelise töölepingu TLS §88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisus; 2.Lugeda tööleping 26.06.2019.a ülesütlemisega mittelõppenuks ja lõpetada tööleping 28.06.2019 TLS § 107 lg 2 alusel; 3.Mõista TLS § 109 lg 1 alusel Osaühing Autobaas`ilt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4202,13 eurot; 4.Mõista Osaühing Autobaas`ilt välja saamata jäänud 2019.a. maikuu töötasu ja väljateenitud tasud summas 2374,39 ja seadusest tulenev viivis; Samuti palus jätta rahuldamata Osaühing Autobaas kahju hüvitamise nõue ja mõista Osaühing Autobaas`ilt J.A. kasuks menetluskulud. Menetluse käik

7 (18)

2-19-15663 töötasutõendi, millel lisaks 22.08.2022 esitatud tõendil olevatele andmetele on toodud tööpäevad ja puhkusepäevad. Samas ei ole jätkuvalt esitatud arvestust, kuidas on töötasude brutosummad ja netosummad saadud. Ka ei lähe 26.08.2022 töötasutõendil toodud summad kokku kostja poolt Maksu- ja Tolliametile (edaspidi EMTA) deklareeritud summadega. Seega ei ole 26.08.2022 töötasutõendil toodud andmed kontrollitavad ega usaldusväärsed. Kuna andmed on vastuolulised, siis esitab hageja alljärgnevalt kaks alternatiivset keskmise töötasu arvutust, milles esimene on esitatud aluseks võttes kostja poolt 26.08.2022 esitatud töötasutõendil toodud andmeid ja teine on esitatud aluseks võttes kostja poolt EMTA-le deklareeritud hageja töötasude summasid. Hageja on mõlemad arvutused teinud juhindudes Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Hageja keskmise töötasu arvutus võttes aluseks kostja poolt 26.08.2022 esitatud töötasutõendil toodud andmeid: Detsember 2018 kalendrijärgseid tööpäevi kokku 18 , töötasu bruto 900 eurot; Jaanuar 2019 kalendrijärgseid tööpäevi kokku 22 , töötasu bruto 1200 eurot; Veebruar 2019 kalendrijärgseid tööpäevi kokku 20, töötasu bruto 1100 eurot; Märts 2019 kalendrijärgseid tööpäevi kokku 21 , töötasu bruto 1250 eurot; Aprill 2019 kalendrijärgseid tööpäevi kokku 21; töötasu bruto 1150 eurot; Mai 2019 kalendrijärgseid tööpäevi kokku 15, töötasu bruto 675 eurot. Kokku kalendrijärgseid tööpäevi 117 ja töötasu bruto 6275 eurot. Kalendrijärgsete tööpäevade arv on vähendatud tööpäevade võrra, mil hageja oli puhkusel. Keskmise tööpäevatasu arvutus 6275 : 117 = 53,63 eurot. Ühe kuu keskmine kalendaarne tööpäevade arv 117 : 6 = 19,5 tööpäeva. Keskmise kuutasu arvutus 53,63 x 19,5 = 1045,79 eurot. Kolme kuu keskmise tasu arvustus 3 x 1045,79 = 3137,37 eurot. Hageja keskmise töötasu arvutus võttes aluseks kostja poolt EMTA-le deklareeritud hageja töötasude summasid. Väljavõte EMTA veebilehelt on TVK-le esitatud töövaidlusavalduse lisa nr 6 ja ka kohtule esitatud hagiavalduse lisa. Kuna tööandjad peavad summad deklareerima väljamaksmise (mitte väljateenimise) kuu järgi, siis on summad ühekuulises nihkes (st EMTA väljavõttel on detsembri 2018. a töötasu kajastatud 2019. a jaanuari väljamaksena, jaanuari 2019. a töötasu kajastatud veebruari 2019. a väljamaksena jne). Detsember 2018 kalendrijärgseid tööpäevi 18, töötasu bruto 900 eurot; Jaanuar 2019 kalendrijärgseid tööpäevi 22, töötasu bruto 1200 eurot; Veebruar 2019 kalendrijärgseid tööpäevi 20, töötasu bruto 1100 eurot; Märts 2019 kalendrijärgseid tööpäevi 21, töötasu bruto 1250 eurot; Aprill 2019 kalendrijärgseid tööpäevi 21, töötasu bruto 1579.88 eurot; Mai 2019 kalendrijärgseid tööpäevi 15, töötasu bruto 1944.51 eurot. Kokku kalendrijärgseid tööpäevi 117 , töötasu bruto 7974.39 eurot. EMTA-le deklareeritud summat 2374,39 on vähendatud 26.08.2022 töötasutõendil näidatud puhkusetasu summa 429,88 eurot võrra. Kalendrijärgsete tööpäevade arv on vähendatud tööpäevade võrra, mil hageja oli puhkusel. Keskmise tööpäevatasu arvutus 7974,39 : 117 = 68,16 eurot. Ühe kuu keskmine kalendaarne tööpäevade arv 117 : 6 = 19,5 tööpäeva. Keskmise kuutasu arvutus 68,16 x 19,5 = 1329,12 eurot. Kolme kuu keskmise tasu arvustus 3 x 1329,12 = 3987,36 eurot. Hageja palub kohtul hüvitise suuruse kindlaksmääramisel esmajoones juhinduda kostja poolt EMTA-le deklareeritud töötasude summadest ja nende alusel tehtud eeltoodud p-s 2.2 esitatud arvutusest ning töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3987,36 eurot. Kui kohus loeb EMTA-le deklareeritud töötasude summadest usaldusväärsemaks kostja 26.08.2022 töötasutõendil toodud summad, siis palub hageja välja mõista kostjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3137,37 eurot. 5.12.10.2022 kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. 12.10.2022 kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Kohus poolte nõusolekul jätkas asjas kirjaliku menetlusega ja andis pooltele aja kohtuvaidluse teeside ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, samuti menetluskuludele vastuväidete esitamise

8 (18)

2-19-15663 tähtaja ja määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 6.Kohus kuulanud ära pooled, kõigi tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

7.J. A. HAGI.

TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel 01.08.2007 sõlmitud töölepingu nr.63-p/2007 kohaselt J.A. asus alates 02.08.2007 tööle OÜ-sse Autobaas (I toimik tl.152-153). Töölepingu p.2.1 järgi töötaja asus tööle tähtajatult autojuhi ametikohale. Nõutav kvalifikatsioon C ja E kategooria mootorsõidukijuhi kehtiv juhitunnistus ja kehtiv rahvusvaheliste vedude tunnistus. Töölepingu p. 1.2 järgi töötaja võeti tööle katseajaga , mille kestuseks oli 4 kuud. Töölepingu p. 4.1 järgi töötaja palgamäär on seadusega kehtestatud tunnitasu alammäär. P.4.2 järgi sõltuvalt töötaja töötulemustest võib tööandja maksta töötajale lisatasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse juhatuse otsusega.

2-19-15663 ohtu tööandja vara, mis oli kütus autopaagis, mis oli töötaja hallata ja vastutada. Just see ülekulu sai kontrollitud viimaste kuude jooksul ja selgus, et ülekulu tekkis, kui auto oli tangitud ja töötaja kodus. Ei väida, et töötaja varastas kütust v.a. 22.05.2019 ( III toimik tl. 60).

2-19-15663 vastav, süsteemide korrashoidu kontrollitakse igal aastal tehnoülevaatusel e. ühendatakse pistiku kaudu auto ajuga. Autoaju mõõdab kütusekulu päris täpselt. Viga võib olla umbes 2 % ja see tuleb mitte ainult autotootja ebatäpsusest vaid loomulikust kulumisest. Ehk pihustid mille läbi kütus mootorisse läheb need igal juhul kuluvad. Kütusekulu saab olla ajapikku suurem kui see , mis auto näitab, mida autoarvuti näitab, aga see on võimalik teatud piirini. Kui kütusekulu läheb 4 % suuremaks siis auto väljalaske süsteem ei suuda puhastada auto väljalaskegaase nõutud normidesse. Ja selle tagajärjel läheb auto häiresse. Antud küsimuses pöördus autobaas tema poole , kas selline asi on võimalik , et auto tegelik kütusekulu on ühe juhi puhul suurem üle 5% ja teise juhiga kes tema järel sõitis üle 2 %, erinevalt arvutustest , mis auto näitab. Tema vastus oli , et kui autol ei ole tehtud teatud remonte , parendusi, siis see ei ole võimalik. Põhjust tuleb otsida mujalt. Autobaas ei ole käinud nimetatud probleemiga esinduses. Sellest oleks jäänud tarkvarasse maha märk, mida antud veoki puhul ei ole ( III toimik tl.67-68). Tunnistaja L.A. töötab Truck Trending Estonias s.o. Dafi esindus Eestis, sõidu ja tehnikute koolitaja. Samas tunnistaja ütles, et ta ise ei ole konkreetset autot näinud ( III toimik tl.68). Seega tunnistaja ütlused Daf sõidukite kohta on üldised mitte konkreetse sõiduki kohta. Tunnistaja ei ole veokit, millega J.A. OÜ- s Autobaas sõitis ise üle vaadanud ega pole konkreetselt kindlaks tehtud , kas autol on tehtud eelpoolnimetatud remonte v. parandusi v. esineb muid asjaolusid , mis põhjustavad /näitavad kütuse ülekulu. 9.3 Tunnistaja P.N. ( Fleet Complete firmas müügijuht) kohtuistungil antud ütluste kohaselt firma tegeleb GPS seadmete paigaldamisega ja GPS seire teenuse osutamisega. Masina asukoht, gps mis on paigaldatud fikseerib masina asukoha reaalajas. Kuupäev, kellaaeg ja koordinaadid tulevad satelliitidelt ja see ei ole manipuleeritav. GPS seadeldis on ühendatud masinaajuga (CAN), masinaajust kuulatakse maha masina tehnilisi parameetreid vastavalt vajadusele ja kliendi soovil võib neid parameetreid palju olla. Lihtsamad mida kuulatakse on mootoripöörded , kütusekulu, kütusetase ja lisaseadmete tööaeg, kui on vaja. OÜ Autobaas masinatele paigaldati GPS seadmed. Masinaomanik näeb kaardi pealt reaalajas masina asukohta, kiirust, kütusetaset ja saab raportist vaadata kütusekulu, läbitud distantsi, tankimisi ja kütusekadusid. Andmed on taasesitatavad , andmed jäävad nii nagu tekst mida kirjutatakse arvutisse salvestatakse ja hiljem saab taasesitada, need ei ole muudetavad ja ajas ei muutu (II toimik tl.63). OÜ Autobaas on esitanud kohtule Fleet Complete EasyCan programmist tehtud fotod (I toimik tl. 88-98). Tunnistaja Piia Nargusberg selgitas kohtuistungil I toimik tl. 91,97,98 fotode kohta, kuidas sealt andmeid lugeda (II toimik tl.64-66). Tunnistaja P.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt 21.mail 2019 (I toimik tl. 97 foto) hommikul väljavõttel on näha, et masin on seisnud, vahepeal sõitnud. Graafik algab umbes kella kaheksast, tankimist seal ei näe. Seismine on toimunud , siis on masin sõitnud, siis on mootor seisatud, siis on generaator teinud jõnksu, masin on hetkeks käivitatud, sellest edasi on kütuselangus väga järsk. Siis on mootor käivitatud ja masin sõidab edasi, kütusetase ei tõuse endisele tasemele tagasi (II toimik tl.65). 9.4 Kohus leiab, et veokil võib kütust rohkem kuluda ka muul põhjusel kui kütuse vargus. Hageja J. A. on esitanud kohtule eriteadmistega isiku Tallinna Tehnikaülikooli mõõte – elektroonika professor Olev Märtensi arvamuse , mille kohaselt veoauto DAF xxxxxxxxxxx gabariidid on suuremad kui DAF tehase originaalmõõdud. Originaalmõõdud laius 2,55 m ja kõrgus 4 meetrit, sõidukil DAF xxxxxxxxxxx aga laius 2,55 m ja kõrgus 4,10 m ( II toimik tl. 7-11). Ka sõiduki gabariitide suurendamine võib olla üks kütuse ülekulu põhjus. Tunnistaja L.A.`i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt kui autol on tehtud furgoon suuremaks on suurem õhutakistus ja suurem kütusekulu. Üldkütusekulu võivad mõjutada juhi sõiduvõtted, ilmastiku tingimused, koorma eripära, raske koorem ja sellega võib kütusekulu 30 liitrini sajale kuluda auto arvestusliku keskmise kütusekulu näidu järgi. Daf Lfi keskmine kütusekulu sõltub paljudest asjaoludest, ideaaltingimustes võiks olla 17 liitrit 100 km kohta, sõltub kuidas juht sõita oskab ( III toimik tl. 68). Tunnistja L.A.`i poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud , et vaidlusaluse sõiduki kütusekulu võib teatud asjaoludel erineda 17 liitrit /100 km - 30 liitrit /100 km kohta, mis on oluline

11 (18)

2-19-15663 erinevus. OÜ Autobaas ei ole esitanud kohtule igal sõidul andmed ilmastiku tingimuste, koorma eripära ja raskuse jms. kohta. Tööandja poolt kohtule esitatud fotod Fleet Complete Easy CAN programmist (I toimik tl.88-98) on esitatud osaliselt, ei ole esitatud terve päeva kohta ja nendelt ei ole selgelt nähtav ega loetav igakordne väidetav kütuse langus. Tunnistaja P.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl.98 asuva foto kohta) selle kohta märkmed puuduvad, kütusetaseme langust näitab, see on hetkel visuaalne hinnang. Kell 8 ei oska vastata, kas kütusetase on langenud, pigem ei ole. Langus on kella 12.53 , see on hinnanguline langus, langus võib olla 5-7 liitrit. See on pildi pealt oletamine. Sellelt fotolt ei ole näha kui palju on olnud alguses kütusetase ja päeva lõpus. Seda pole ühelgi fotol näha. Need andmed on programmis (III toimik tl.65- 66). 9.5 TLS § 88 lg.4 järgi tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai v. pidi teada saama. Kui tööandja sai teada, et töötaja juba 2016 aastal seab ohtu tööandja vara s.o. veoki kütuse siis töölepingu ülesütlemine antud põhjusel kolm aastat hiljem 2019 aastal ei ole mõistlik aeg TLS § 88 lg.4 mõttes. 9.6 Tööandja väitel töötajat hoiatati eelnevalt , et jälgimissüsteem pannakse peale. Tööandja viitas 18.aprill 2019 saadetud sms-le , mis saadeti R.R. poolt J.A.`le ( II toimik tl. 221 pöördel) .18.04.2019 tööandja poolt on saadetud sms järgmise tekstiga „ täna 13-14 pannakse sulle jälgimine baasis peale reideni tarvis. R.“. Kohtu arvates on tegemist ebamäärase sisuga sms-ga , millest ei ole võimalik üheselt ja arusaadavalt välja lugeda, milline konkreetne jälgimine peale pannakse, kas gps seade ainult teekonna jälgimiseks v. ka muus osas jälgimine näiteks kütusekulu osas v. muude näitajate osas. 9.7 TLS § 88 lg.3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuste rikkumise v. tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse v. muul mõjuval põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kui tööandja leiab, et töötaja seab ohtu tööandja vara s.o. mittesäästlik sõitmine /kütuse ülekulu /kütuse kadu ja pole tõendatud , et töötaja on kütust varastanud siis sellisel juhul peab tööandja töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama , et töötaja saaks eelnevalt teha järeldused miks kütust sõidul liiga palju kulub ja vajadusel jälgida enda sõiduvõtteid vms. mis on seotud tema tegevusega kütuse ülekulu tekkel. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-65-17 p.18) töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg s.o. öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist , näiteks sõiduvõtteid vms. mis oleneb töötajast. Antud juhul tööandja OÜ Autobaas ei ole töötajat enne töölepingu lõpetamist hoiatanud töölepinguliste kohustuste rikkumise osas. Töölepingu ülesütlemine on aga kõige viimane meede , mida tööandja võib rakendada. Kohus leiab arvestades antud asjaolusid , et kohene töölepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud arvestades töötajaga sõlmitud töölepingu kestust alates 2007 aastast ja töölepingu lõpetamise asjaolusid. Arvestades kõike eeltoodut kohus leiab, et OÜ Autobaas poolt J.A.`ga töölepingu erakorraline ülesütlemine on vastavalt TLS § 104 lg.1 tühine.

2-19-15663 28.06.2019, millega on nõustunud töötaja paludes tööleping lugeda lõppenuks TLS § 107 lg.2 alusel 28.06.2019. Seega tuleb lugeda pooltevaheline tööleping vastavalt TLS § 107 lg.2 lõppenuks 28.06.2019.

13 (18)

2-19-15663 makstakse üks kord kuus järgneva kuu 10 ndaks kuupäevaks. J.A. esitas töövaidluskomisjonile saamata jäänud töötasu nõude 2019 maikuu eest summas 2374.39 eurot (bruto) , mille töövaidluskomisjon rahuldas (otsuse p. 4). 2019 maikuu töötasu arvestus toodud ja sisaldab ka haigusraha ja puhkusetasu II toimik tl. 197). OÜ Autobaas ei ole vaidlustanud maikuu töötasu summat ja et see kuulub tasumisele, kuid vaidlustab , et töövaidluskomisjon oleks pidanud maikuu töötasu tasaarvestama tema kahjunõudega. Kuna pooltel 2019 maikuu töötasu osas vaidlus puudub kuulub maikuu 2019 töötasu/väljateenutud tasu summas 2374.39 eurot OÜ-lt Autobaas J.A. kasuks väljamõistmisele vastavalt TLS § 28 lg.2 p.2 ja § 33 lg.1. Töötasu/väljateenitud tasu on brutos ja sellelt ei ole arvestatud seaduses sätestatud makse vastavalt TLS § 29 lg.3. 12.1 TLS § 4 lg.1 töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 12.2 Hageja J.A. nõuab tasumata maikuu 2019 töötasult viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Töövaidluskomisjon hageja viivisenõude rahuldas ( otsuse p. 5). OÜ Autobaas ei nõustu sellega, et viivis on välja mõistetud bruto töötasult ja leiab, et viivis tuleb arvestada tasumata töötasu netosummalt 1838.57 eurot ja seda kuni poolte nõuete tasaarvestamiseni. Kohus ei nõustu sellega, et viivist tuleb arvestada netotöötasult, kuna viiviselt tuleb tasuda samuti tulumaksu. Tulumaksuseaduse § 13 lg.1 järgi tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seega tuleb viivis arvestada saamata jäänud töötasu/väljateenitud tasu brutosummalt 2374.39 eurot. Töövaidluskomisjon on rahuldanud viivise nõude TLS § 84 lg.1 alusel alates 29.06.2019 s.o. töölepingu lõppemisele järgnevast päevast. Pooled ei ole vaidlustanud , et viivist tuleb tasuda alates 29.06.2019 ja seega tuleb viivist arvestada sellest ajast. 12.3 TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt , et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud viivisenõue perioodi 29.06.2019 – 19.12.2022 eest kokku summas 660.41 eurot ( perioodil 29.06.2019-31.12.2019 , 8 % aastas, 0,021918% päevas, 0,520414 eurot päevas x 186 päeva; perioodil 01.01.2020- 31.12.2020 , 8% aastas, 0,021858% päevas, 0,518992 eurot päevas x 366 päeva; perioodil 01.01.2021 – 19.12.2022 , 8 % aastas, 0,021918% päevas, 0,520414 eurot päevas x 718 päeva) ja vastavalt TsMS § 367 on põhjendatud edasine viivis kuni põhinõude täitmiseni.

2-19-15663 tuvastusnõuet hagis ei esitanud. Hageja ilmselt ei ole ka soovinud antud nõude menetlemist kohtus. Samuti tuvastusnõude saab esitada juhul kui poolel on tuvastushuvi. Riigikohus on leidnud (RKL 217-18531 p.19) , et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg.1 mõttes tulnuks tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg.2 p.2 alusel menetlusse võtmata v. menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg.2 p.2 alusel läbi vaatamata. Antud juhul pool ei ole tuvastushuvi põhjendanud ja kahjunõude aluseks olevad asjaolud kohus lahendab rahalise kahjunõude menetlemisel. Kohus jätab antud tuvastusnõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg.2 p. 2 alusel.

15 (18)

2-19-15663 teadlikust v. teadmatust tegevusest/tegevusetusest ja on põhjustanud ettevõttele rahalist ja varalist kahju. Antud juhul ei ole tegemist varalise vastutuse kokkuleppega TLS § 75 mõttes, kuna see ei vasta TLS § 75 lg.2 nõuetele s.o. ei ole ruumiliselt , ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud; töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal v. kindlaksmääratud töötajate ringil; ei ole kokku lepitud vastutuse rahalist ülempiiri. 14.4 Kohtule ei ole täpselt selge töötaja rikkumine /tegevus/tegevusetus , mis konkreetselt kahju põhjustas. OÜ Autobaas väitel töötaja on seadnud ohtu tööandja vara s.o. veoki paagis oleva kütuse ja seda on perioodil 09.09.2016 – 22.05.2019 alusetult kulunud 8734 liitrit rohkem. Töötaja poolt tööandja vara s.o. kütuse vargust ei ole tööandja tõendanud. 22.05.2019 toimunud sündmusel jättis tööandja politsei kaasamata ega teinud kindlaks, kas toimunud on kütuse vargus. OÜ Autobaas ei ole kohtule tõendanud töötaja poolt kütuse vargust (vt. otsuse p.9.1). 14.5 OÜ Autobaas väitel on algatatud kriminaalmenetlus, kuid käesoleva aja seisuga puuduvad andmed kriminaalmenetluse seisu kohta. Kohtule ei ole selge, milline töötaja konkreetne tegevus/tegevusetus on tööandja vara ohtu seadnud v. mida töötaja oleks pidanud selle vältimiseks tegema. Kohus on otsuse p. 9.4 põhjendanud , et veokil võib kütuse ülekulu tekkida erinevatel põhjustel. Tööandja põhjenduste kohaselt kütuse ülekulu ei tekkinud ainuüksi ajal kui töötaja käis kodus vaid ka muul ajal, näit 21.05.2019. Tööandja selgituste kohaselt töötaja kodus käies kütusetase alati ei langenud , näit 13.05.2019 , samuti 22.05.2019 kui tööandja koos tunnistajaga töötaja kodus käis kütusetase paagis ei langenud ( hageja selgitus III toimik tl.27). Kohus leiab, et töötaja poolt ainuüksi tööandja veokiga kodus käimine ei saanud põhjustada kütusekadu. Kohus leiab, et tööandja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud töötaja poolt oma kohustuste rikkumist ega seda , et töötaja on rikkumises süüdi ja et on põhjuslik seos töötaja rikkumise ja kahju vahel (otsuse p. 9.1- 9.4). 14.6 Tööandja ei ole kohtule tõendanud , et talle on tekkinud kahju ja mis summas. Tööandja poolt koostatud 26.06.2019 töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt on tööandjale tekitatud kahju suurus 8209.96 eurot (I toimik tl.118). Tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt on kahju suurus 4051.63 eurot (I toimik tl. 129-130). Kohtule esitatud avalduse kohaselt on tööandjale tekitatud kahju suurus 3093.59 eurot. Tööandja on arvestanud kütuse ülekulu perioodil mai 2018 – mai 2019. Kohtu arvates on tööandja kahjusumma suurus oletuslik. 14.7 Arvestades eeltoodut kohus leiab, et OÜ Autobaas kahju hüvitamise ja viivise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 197 lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse , võib kumbki pool (tasaarvestatav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna OÜ-l Autobaas puuduvad rahuldamisele kuuluvad nõuded J.A. vastu siis tuleb jätta rahuldamata OÜ Autobaas taotlus poolte nõuete tasaarvestamiseks. Menetluskulud

2-19-15663 nõuded. 15.1 Põhihagi hind töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue koos töölepingu lõppenuks tunnistamise ja hüvitise nõudega 3500 eurot + saamata jäänud töötasu nõue 2374.39 eurot + viivis 29.06.2019 kuni hagi esitamise seisuga 07.10.2019 summas 52.56 eurot (bruto töötasult 2374.39, 8% aastas, 0,021918% päevas, 0,520414 eurot x 101 päeva) + 1 aasta viivis 190.07 eurot ( perioodil 08.10.2019 -31.12.2019 8% aastas, 0,021918% päevas, 0,520414 eurot päevas x 85 päeva; perioodil 01.01.2020 – 07.10.2020 8 % aastas, 0,021858 % päevas, 0,518992 eurot päevas x 281 päeva) =6117.02 eurot. 15.2 Vastuhagi hind on tööandja kahjunõue summas 3093.59 eurot + viivis hagi esitamise seisuga 40 eurot (OÜ Autobaas taotleb viivise väljamõistmist alates 10.08.2019 , vastuhagi kohtule esitatud 08.10.2019 , seega viivis perioodi 10.08.2019 – 07.10.2019 eest 8% aastas, 0,021918% päevas, 0,678047 eurot päevas x 59 päeva) + 1 aasta viivis 247.64 eurot ( hagi esitamisest 08.10.2019 – 07.10.2020; perioodil 08.10.2019 – 31.12.2019 8 % aastas, 0,021918% päevas, 0,678047 eurot päevas x 85 päeva; perioodil 01.01.2020- 07.10.2020 8 % aastas, 0,021858 % päevas, 0,676195 eurot päevas x 281 päeva) = 3381.23 eurot. 16.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul tööandja poolt vaidlustatud osas J.A. põhihagi kuulub rahuldamisele v.a. hüvitise suurus kolme kuu asemel kaks kuud. OÜ Autobaas vastuhagi jääb täielikult rahuldamata. Kohus leiab, et antud asjaoludel on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud täielikult OÜ Autobaas kanda. 16.1 Hageja J.A. on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja esindajakulud on alljärgnevad: 1) 14,05,2021 asja materjalidega tutvumine 3 tundi; 2) 11.10.2021 määruskaebuse koostamine menetluse peatamise määrusele 2 tundi; 3) 28.06.2022 kohtuistungiks ettevalmistus 2 tundi; 4) 29.06.2022 esindus kohtuistungil 4 tundi; 5) 11.08.2022 järelepärimise tegemine töövaidluskomisjonile 15 minutit; 6)18.08.2022 selgituse koostamine kohtule 30 minutit; 7) 23.08.2022 töötasutõendiga tutvumine ja e-kiri klindile asjaolude täpsustamiseks 15 minutit; 8) 02.09.2022 keskmise töötasu arvestus ja seisukoha koostamine 3 tundi; 9) 11.10.2022 kohtuistungiks ettevalmistus 1 tund 30 minutit; 10)11.10.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit; 11)12.10.2022 esindus kohtuistungil 7 tundi ; 12)10.11.2022 kohtuvaidluse teeside koostamine 5 tundi. Kõik kokku 29 tundi x 144 eurot tund (koos käibemaksuga) = 4176 eurot. Hageja kulud on veel esindaja sõidukulu istungile Tallinn- Pärnu- Tallinn 250 km x 0,36 = 90 eurot ja riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa käibemaksu tagasi arvestada. 16.2 Kohus leiab arvestades esitatud hagi ja vastuhagi , asja mahukust ja keerukust , asjas toimunud eelistungit ja kohtuistungit, esitatud määruskaebust ja esitatud tõendite arvu, et hageja esindajakulud 29 tunni eest summas 4176 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu. Esindaja tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga (RKL 32-1-115-14 p.14).Samuti riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot on vältimatu , vajalik ja põhjendatud kulu. 16.3 Vastavalt kohtupraktikale (RKL 2-14-63261 p.12) saab analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi

17 (18)

2-19-15663 osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Seega kohus leiab, et esindaja sõidukulu kohtuistungile on põhjendatud ja vajalik kulu Tallinn- Pärnu-Tallinn 250 km x 0,15 eurot = 37,50 eurot. Ülejäänud ulatuses ei ole otsene sõidukulu põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Seega OÜ-lt Autobaas kuulub J.A. kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud menetluskulu kokku summas 50 + 37,50 + 4176 = 4263,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2023 määruse RESOLUTSIOON:

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.