Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu ja nõue

Kalev Fatkin on esitanud 13.03.2006 .a. kohtusse hagi OÜ TAM-PAT vastu saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt käesolev hagi on esitatud töövaidluses, mis on juba lahendatud töövaidluskomisjonis. Hageja esitas töövaidlusavalduse esmalt töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega osaliselt, nimelt selles osas, millega jäeti rahuldamata saamata puhkuse hüvitise nõue. Hageja töötas töölepingu alusel OÜ-s TAM-PAT 01.03.02 – 01.03.05, s.o. kolm aastat. Tööandja ei ole avaldajale kogu töötamise perioodil puhkust andnud ega puhkusetasu maksnud. Töölepingu lõpetamisel pidi tööandja lõpparve koosseisus maksma hagejale saamata puhkuse hüvitust. Töövaidluskomisjon rahuldas puhkusehüvituse nõude ainult teise tööaasta eest ja jättis rahuldamata puhkusehüvituse nõude esimese ja kolmanda tööaasta eest. Kolmanda tööaasta eest jäi puhkusehüvituse nõue rahuldamata hageja-poolsete väidete tõendamatuse tõttu. Hagejal töötajana on väga raske oma väiteid tõendada, väga raske on kohtusse täiendavaid tõendeid hankida. Kuid hageja ei nõustu sellega, et esitatud asjaolude ja tõendite juures jäeti rahuldamata puhkusehüvituse nõue esimese tööaasta eest. Käesoleva hagiga soovib hageja kohtus lahendada töövaidlusavalduses rahuldamata jäänud puhkusehüvituse nõude esimese tööaasta eest, s.o.01.03.02-28.02.03 töötatud aja eest. Hageja-poolse tegeliku töötamise osas perioodil 01.03.02-01.03.03, mis annab puhkuse ja puhkusetasu saamiseks vajaliku staaži, ei ole poolte vahel vaidlust olnud. Tööaasta annab õiguse puhkusetasule või hüvitusele 28 kalendripäeva eest. Puhkuseseaduse (edaspidi PuS) § 3 alusel põhipuhkust antakse tööaasta eest. PuS § 23 ja § 25 alusel on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõppemise korral kasutamata puhkuse rahalist hüvitist, mille arvutamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kostja esitas töövaidluskomisjonile kassa väljamineku orderi nr 4, millel on kustutamise ja ülekirjutuste kaudu esitatud andmed, nagu oleks puhkusetasu välja makstud 1725 krooni 03.01.03.a. Tööandja põhjenduste kohaselt viibis Kalev Fatkin puhkusel 06.01.03-02.02.03.a. Need väited ei vasta tõele. Kalev Fatkin ei ole viibinud puhkusel 06.01.03-02.02.03 (nagu on väitnud tööandja). Kalev Fatkinile ei ole makstud 03.01.03 alusel puhkusetasu 1725.- krooni. Töövaidluskomisjon on pidanud kassa väljamineku orderit nr 4 tõendiks ja ainsa tõendina selles sisalduvaid andmeid piisavaks, et lugeda tuvastatuks hagejale puhkusetasu maksmist esimese tööaasta puhkuse eest. Hageja ei nõustu sellega, esitame oma põhjendused.

tõend, millel peavad olema Raamatupidamisseaduses loetletud vajalikud rekvisiidid. Kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kostja ei soovinud hagejale puhkusehüvitust maksta ja esitas raamatupidamise dokumendi töövaidluskomisjonile selleks, et selle abil välistada puhkusetasu maksmine. Palga ja puhkusetasu maksmist saab tõendada üksnes raamatupidamise algdokumendiga. Andmete muutmine raamatupidamise algdokumendil pärast töötaja allakirjutamist välistab dokumendi lugemise usaldusväärseks tõendiks. Raamatupidamise kassa väljamineku orderil nr 4 on koostamise aeg kustutatud, parandatud, muudetud. Seadusest tulenevat nõuet – parandusõiendust, tehtud ei ole. Seetõttu ei saa kassa väljamineku orderiga nr 4 lugeda tõendatuks orderis märgitud andmeid. Eriti väljamakse aja osas, aga ajast tulenevalt ka andmeid, mille eest rahamaksmise kohta tegelikult kassa väljamineku order nr 4 koostati. Kalev Fatkin ei ole kogu töötamise ajal kostjalt puhkust ega puhkusetasu saanud. Palun kohtul tõendina mitte arvestada OÜ Tam-Pat raamatupidamise kassa väljamineku orderit nr 4 03.01.03.a. Nimetatud kassa väljamineku order ei vasta raamatupidamise algdokumendile seadusega esitatud nõuetele. Rikutud on Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 ja § 10 lg 1 nõudeid.

Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista ega saa nõustuda, et Kalev Fatkini kasuks mõistetakse kostjalt välja puhkusehüvitus 2510 krooni 76 senti. Hageja asus kostja juurde tööle 01.03.02. Kostja väitel ei ole ta saanud puhkust ega puhkusetasu perioodi 01.03.02 - 01.03.03 eest. Tegelikult hageja viibis puhkusel käskkirja alusel 06.01.03 kuni 02.02.2003.a. ja sai ka puhkusetasu valjamineku orderi nr. 4 03.01.2003 alusel. Kassa väljamineku orderil on hageja allkiri, mis tõendab puhkuseraha kättesaamist. Kuna

hageja sai minimaalpalka, siis temale säilitati ka puhkuse ajal tema töötasu ning mingit eraldi puhkusetasu arvestust ei olnud vaja teha. Töövaidluskomisjon on põhjendatult leidnud, et väljamaksu orderit saab lugeda piisavaks tõendiks, et tuvastada avaldajale puhkusetasu maksmist esimese tööaasta puhkuse eest. Hageja leiab, et talle ei ole väljamaksu orderiga nr. 4 valjastatud puhkusetasu, kuid samas jätab ta vastamata küsimusele, mille eest talle siis 1725.- krooni anti ja miks ta võttis vastu raha ja kirjutas alla dokumendile, milles on kirjas, et K.Fatkin saab puhkusetasu. Hageja on vaidlustanud hagis töövaidluskomisjoni poolt usaldusväärseks peetud kassa valjamineku orderi nr. 4 ning lisanud oma põhjendused kaheksas punktis. Kostja palub need põhjendused jätta tähelepanuta, sest kohtus ei saa vaidlustada töövaidluskomisjoni otsust, vaid saab pöörduda kohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks. Kostja arvates tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hageja on puhkusetasu, mille saamist ta vaidlustab, valjamineku orderiga nr. 4 sularahas kätte saanud õigeaegselt. Kohtukulud tuleb välja mõista hagejalt. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Puhkuseseaduse (edaspidi PuS) § 3 alusel põhipuhkust antakse tööaasta eest. PuS § 23 ja § 25 alusel on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõppemise korral kasutamata puhkuse rahalist hüvitist, mille arvutamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal oli õigus puhkust saada esimese tööaasta eest. Puhkusmääraks oli 28 kalendripäeva. Hageja oli tööle võetud töölepinguga 01. märtsist 2002 töötasuga 2160 krooni kuus alates 2003 a ja eelnevalt 2000 krooni kuus. Vaidlus on poolte vahel tekkinud selle üle, kas hageja on olnud puhkusel perioodil 06.01.- 02.02.2003 ja saanud puhkuseraha kassaorderi nr .4 alusel. Hageja väidab, et kassaorder nr. 4 03.01.2003 ( originaal order asub töövaidluskomisjoni toimiku lk. 43 ) on võltsitud ja tema ei ole puhkusel olnud. Seda tõendab, ka asjaolu, et temale on makstud jaanuarikuu töötasu, mis näitab, et tegelikult oli jaanuarikuu tööl mitte puhkusel. Kui hageja oleks olnud puhkusel, siis oleks pidanud ta saama jaanuaris 2003 kaks summat – detsembrikuu 2002 töötasu ja ettemaksuna puhkuseraha. Tegelikult on ta saanud ainult ühe summa s.o. 1725 krooni. Kostja väidab, et hageja viibis 06.01.20003- 02.02.2003 puhkusel ja puhkuseraha sai kassaorderiga nr. 4 03.03.2003. Kassaorder ei ole võltsitud ja kohtuekspertiisiga on kindlaks tehtud, et allkirja orderile on kirjutanud Kalev Fatkin. Detsembrikuu töötasu on hagejale makstud kassaorderiga 05.12 2002 summas 1725 krooni. Kohus hinnates kassaorderit nr. 4 tõendina, leiab, et hageja küll vaidlustas selle võltsituse, kuid ei eita, et selle alusel on saanud raha, kuid mitte puhkuseraha, siis kohus ei pea vajalikuks teha orderile uut ekspertiisi, sest see on ka juba eelnevalt tehtud. Kohtul on olemas teised tõendid hindamaks asjaolu, kas hagejale on makstud töötasu või puhkusetasu. Maksu – ja Tolliameti tõend 06.02.2006 nr.9 -7/572-1 ( tlk. 24 ) tõendab, et Kalev Fatkin on saanud alates 2002 aprill kuni 2003 detsember töötasu. Jaanuarikuus 2003 on Kalev Fatkinil arvestatud töötasu 2000 krooni ja veebruaris 2160 krooni. Sellest nähtub, et Kalev Fatkin ei saanud olla puhkusel, sest puhates jaanuarikuus kuni 02.veebruarini ei saa olla Kalev Fatkinil jaanuarikuu töötasu, sest kostja väitel pidi ta olema puhkusel. Järelikult ei saa kostja väide, et Kalev Fatkin puhkas jaanuarikuus. sellest lähtudes olla õige. Kohtuistungil ei osanud kostja esindaja selgitada , miks

maksti hagejale ikkagi jaanuarikuus töötasu, kuigi ta oli kostja väitel puhkusel. Teiseks on asjaolu, et kostja ei esitanud kohtule usutavat tõendit selle kohta, et hagejale oleks välja makstud mingi muu kassaorderi alusel kui kassaorder nr. 4 detsembrikuu töötasu 2002. Kostja esindaja viitas kassaorderile 05.12. 2002 millega maksti Kalev Fatkinile töötasu detsembris ja väitis, et see ongi detsembrikuu eest. Kohus leiab, et töötasu maksmine ei ole kunagi toimunud ettemaksuna nagu puhkusetasu. Järelikult saab kassaorderiga nr. 4 väljamakstav summa olla ainult detsembrikuu 2002 töötasu, mitte puhkusetasu. Kohtule ei tõendanud kostja ka ühegi tõendiga, et jaanuaris oleks tehtud hagejale veel teine väljamakse peale kostja väidetavat puhkusetasu 1724 krooni. Puhkusegraafik ja tööandaja puhkuse käskkiri ei tõenda seda, et töötaja oleks ka puhkust kasutanud. Poolte vahel ei tekkinud vaidlust, et hageja ühe kalendripäeva keskmine tasu oli 89.67. Seega puhkusehüvitise summaks on 28 kalendripäeva eest 89.67 x 28 = 2510.67 krooni. Lähtudes eeltoodust asjaoludest leiab kohus, et hageja ei ole saanud puhkusraha perioodi 06.01. – 02.02. 2003 eest ning hagi saamata jäänud puhkuse hüvituse nõudes summas 2510.76 krooni kuulub rahuldamisele Puhkuseseaduse § - de 3. 23 ja 25 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.