Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluskulude jaotus

2-08-12689

Asjaolud ja hageja nõue 07.04.2008.a. esitas AS SEB Liising (endise nimega AS SEB Ühisliising) maakohtule hagi võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 5; § 8 lg 2; § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1, 3, 6; § 108 lg 1; § 113, § 145, § 146 ning TsMS § 2, § 3 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 79 lg 1, § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2, § 138 lg 1 ja 2, § 144, § 162 lg 1 alusel U Me vastu võla, viivise ja leppetrahvi nõudes. Nõue koosneb võlgnevuse põhiosast summas 23 047,60 (kakskümmend kolm tuhat nelikümmend seitse krooni ja kuuskümmend senti) kroonist, seisuga 04.04.2008.a sissenõutavaks muutunud viivitusintressist summas 4 373,20 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend kolm krooni ja kakskümmend senti) krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 05.04.2008.a. ja leppetrahvist summas 5 000,00 (viis tuhat krooni ja 00 senti) krooni. 16.04.2008.a. määrusega võttis kohus nimetatud hagi menetlusse. Kohus saatis 17.04.2008.a. kostjale hagimaterjalid ja andis tähtaja (20 päeva) kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 21.04.2008.a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks etteantud aja pikendamist taotlenud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 17.04.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 31-33/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud tema eluruumis elavale täisealisele isikule (Känd Kaidi) kättetoimetamisega 21.04.2008.a. /t.l. 34/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt

2(3)

2-08-12689 vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, § 108 lg-ga 1 ning §-ga 113. Hageja ei ole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.