2-02-415/33 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohtulahendi kättetoimetamine Toimetada otsus kätte poolte esindajatele. Asjaolud ja menetluse käik 15.05.2002. a esitas A. hagi (I kd, lk 2-3) M.S. , A.S. , G.S. , G.S. ja D.S. J. 181-40, Tartus asuvast eluruumist väljatõstmiseks. 11.06.2004. a esitas hageja hagiavalduse täienduse (I kd lk 120-122) , millega muutis ja täiendas haginõuet. Hageja taotles eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist, samuti hooldustasu ja tarbitud teenuste eest 39 226,66 krooni väljamõistmist ja võla, summas 44 948.- krooni, väljamõistmist. Tartu Maakohtu 20.05.2005. a otsusega (I kd, lk 199-203) rahuldati A. OÜ hagi osaliselt ning mõisteti kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja kasuks välja Tartus, J. 181-40 asuv eluruum. Ühtlasi mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja 46 219.- krooni. Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes tühistada Tartu Maakohtu otsus selles osas, millega hagi osaliselt rahuldati. Tartu Ringkonnkohtu 14.09.2005. a otsusega (I kd, lk 252-254) rahuldati kostjate apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati Tartu Maakohtu otsus kostjatelt 46 219,74 krooni väljamõistmise osas ning saadeti asi selles osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Muus osas jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei olnud maakohus hageja rahalise nõude osalisel rahuldamisel välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sest kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik otsustada kostjate poolt tarbitud teenuste hulka ega maksumust. Tartu Maakohtu 17.03.2008. a määrusega lõpetati menetlus D.S. suhtes ning kaasati menetlusse kostjatena H.U. ja G.S. Hageja nõue 25.09.2007. a esitas hageja hagi täpsustuse. Hageja taotleb jätkuvalt AS-lt P. nõude loovutamise teel omandatud 44 948.- krooni väljamõistmist kostjatelt. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et 12.02.2003. a sõlmisid korteriomandi eelmine omanik AS P. ja A. OÜ nõude loovutamise lepingu, mille p l kohaselt loovutas AS P. A. OÜ-le oma nõude M. S vastu summas 44 948 krooni, mis koosneb korteriomandi nr 15226 asukohaga Tartu, J. 181 - 40 tarbitud kommunaalteenuste võlgnevusest. Vastavalt korteriühistu poolt esitatud konto väljavõttele on AS P. tasunud korteriühistule kokku 44 951,03 krooni. Samuti taotleb hageja 61 271,74 krooni väljamõistmist kostjatelt perioodil 2002. aasta veebruarist kuni 2004. aasta novembrini J. 181-40 korteris tarbitud kommunaalteenuste ja kommunaalteenuste võlalt arvestatud viivisena. Hageja selgitusel oli korteriühistu õigustatud nõudma kokku 68 392,86 krooni tasumist, kuid pooled saavutasid kompromissi ning korteriühistu vähendas viivisenõuet 7 121,12 krooni võrra. Kostjate seisukoht Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostja H.U. vaidleb hageja nõudele vastu selle aegumise tõttu. Nõue H.U. vastu on esitatud 25.09.2007. a, seega saaks temalt nõuda võlga, mis on sissenõutavaks muutunud pärast

25.09.2004. a. Varasema aja eest esitatud nõue ei ole aegumise tõttu sissenõutav. Kostja on siiski nõus maksma tasu pärast 25.09.2004. a tarbitud kommunaalteenuste eest. Samuti leiab kostja, et 37 964,92 krooni osas on hagi juba Tartu Maakohtu 20.05.2005. a otsusega rahuldamata jäetud ja selles osas on otsus ka jõustunud. Seega ei saa nimetatud nõuet enam uuesti läbi vaadata. Kui põhivõlga ei ole, siis ei saa olla ka viivisenõuet. Kostja G.S. vaidleb hageja nõudele vastu selle aegumise tõttu. Nõue G.S. vastu on esitatud 25.09.2007. a, seega saaks temalt nõuda võlga, mis on sissenõutavaks muutunud pärast 25.09.2004. a. Nimetatud ajaks oli kostja elukoht Rapla linnas ja pärast 25.09.2004. a ei ole ta vaidlusaluse eluruumiga seotud olnud. Kostjad M.S. , A.S. , G.S. ja G.S. paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et pärast hageja saamist J. 181-40, Tartus asuva korteriomandi omanikuks (20.01.2002. a) tekkinud nõue 37 964,92 krooni osas on hagi juba Tartu Maakohtu 20.05.2005. a otsusega rahuldamata jäetud ja selles osas on otsus ka jõustunud. Seega ei saa nimetatud nõuet enam uuesti läbi vaadata. Seda ületava osa sissenõudmiseks on hageja hagiga kohtusse pöördunud alles 25.09.2007. a. Seega saaks neilt nõuda võlga, mis on sissenõutavaks muutunud pärast 25.09.2004. a. Varasema aja eest esitatud nõue ei ole aegumise tõttu sissenõutav. Kui põhivõlga ei ole, siis ei saa olla ka viivisenõuet. Korteriühistu J. 180 õiendist nähtub, et see osa nõudest, mille hageja omandas AS-lt P. nõude loovutamise teel, puudutab kommunaalteenuste võlgu sellest ajast, kui J. 181-40 korteri omanik oli H.U. või kasutas H.U. korterit õigusliku aluseta. Kostjad leiavad, et nemad ei saa H.U. iga seotud nõuete eest vastutada. Kohtu seisukoht G.S. vastu esitatud nõude osas Kohus leiab, et hagi G.S. vastu tuleb jätta rahuldamata. Alusetust rikastumisest tulenev hagi G.S. vastu on esitatud 25.09.2007. a. Hageja nõude aluseks on kommunaalteenuste tarbimine hagejale kuuluvas ja saadud teenuste eest tasumata jätmine perioodil enne 2004. a novembrit. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole pooltel vaidlust selles, et kommunaalteenuste eest tuli vaidlusalusel ajal tasuda korteriühistule J. 181 igakuiste korduvate maksetena eelneval kuul tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 3 järgi juhul, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Vastavalt 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS §-le 151 lg 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 154 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega on tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt. Enne 1. juulit 2002. a sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtajaks on järelikult 3 aastat ja seda arvestatakse 1. juulist 2002. a. Enne 1. juulit 2002. a sissenõutavaks muutunud nõue aegus seega 1. juulil 2005. a, s.o enne G.S. vastu nõude esitamist.

Pärast 1. juulit 2002. a tekkinud nõuded aegusid kolme aasta möödumisel, selle aasta lõppemisest arvates, kui nõuded sissenõutavaks muutusid. Seega aegusid 2002. aastal sissenõutavaks muutnud nõuded 2005. aasta lõppemisega ja 2003. aastal sissenõutavaks muutnud nõuded 2006. aasta lõppemisega. Järelikult olid 2002. a ja 2003. aastal sissenõutavaks muutnud nõuded G.S. vastu hagi esitamise ajaks aegunud. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. G.S. on vastuses hagile taotlenud aegumise kohaldamist. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et enne 2003. aasta lõppemist sissenõutavaks muutnud nõuded on aegunud ja hagi G.S. vastu tuleb selles osas aegumise tõttu rahuldamata jätta. Vastavalt TsÜS §-le 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega tuleb nimetatud perioodil sissenõutavaks muutnud nõudelt arvestatud viivise nõue samuti rahuldamata jätta. Hageja taotleb kostjalt ka 2004. aasta algusest kuni sama aasta oktoobrini tarvitatud kommunaalteenuste ja viivise väljamõistmist. AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab vadaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et G.S. oli 2004. aastal Tartus, J. 181-40 asuva korteriomandi kaasvaldajaks. G.S. ise on oma vastuses hagile kinnitanud, et 2004. aasta 25. septembriks 2004. a oli ta elama asunud Raplasse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 2004. aastal olnud hagejale kuuluva korteri kaasvaldajaks. Seetõttu ei saa kostja vastutada VÕS §-de 1037-1040 alusel hageja arve alusetu rikastumise eest. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht H.U. vastu esitatud nõude osas Kohus leiab, et H.U. vastu esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alusetust rikastumisest tulenev hagi H.U. vastu on esitatud 25.09.2007. a. H.U. on palunud hagi aegumise tõttu rahuldamata jätta. Kostja esindaja on 10.04.2008. a toimunud eelistungil (II kd lk 63-64) siiski kinnitanud, et kostja tunnistab kommunaalteenuste nõuet 2004. aasta oktoobri eest summas 1 226,79 krooni. Eespool nõude aegumise kohta esitatud argumentatsioonile tuginedes on kohus seiskohal, et enne 2003. aasta lõppu sissenõutavaks muutnud nõude osas tuleb hagi aegumise tõttu rahuldamata jätta. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et H.U. oli 2004. aastal Tartus, J. 181-40 asuva korteriomandi kaasvaldajaks enne 25. septembrit 2004. aastal. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 2004. aastal olnud hagejale kuuluva korteri kaasvaldajaks. Seetõttu ei saa kostja vastutada VÕS §-de 1037-1040 alusel hageja arve alusetu rikastumise eest. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. 10.04.2008. a toimunud eelistungi protokollist nähtub, et kostja esindaja H.U. vastu esitatud hagi 1 226,79 krooni osas õigeks võtnud. Kostja poolt oma esindajale antud volikirjast ei nähtu, et kostja esindaja esindusõigust oleks piiratud. Seega on hagi osalisel õigeksvõtmisel kostja esindaja poolt samad õiguslikud tagajärjed nagu hagi osalisel õigeksvõtmisel kostja enda poolt ning hagi tuleb õigevõtud osas rahuldada. Kohtu seisukoht M.S. , G.S. , A.S. ja G.S. vastu esitatud nõude osas. Kohus leiab, et M.S. , G.S. , A.S. ja G.S. vastu esitatud nõude osas tuleb menetlus osaliselt lõpetada. Tartu Maakohtu 20.04.2005. a otsusega käesolevas asjas rahuldati hagi rahalises nõudes nimetatud kostjate vastu 46 219.- krooni ulatuses. Sellest 44 948.- krooni moodustas

2002. aasta jaanuaris ja sellele eelnenud perioodil ja 1 271,74 krooni 2002. aasta veebruarist kuni 2004. aasta aprillini tarbitud kommunaalteenuste eest tasu nõudes. Ülejäänud rahalise nõude osas (37 954,92 kr) jäeti hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jäänud osa oli esitatud perioodil 2002. aasta veebruarist kuni 2004. aasta aprillini tarbitud kommunaalteenuste eest tasu ja viivise nõudes. Haginõudest ja korteriühistu J. 181 kommunaalkulude arvestusest tuleneb, et haginõude rahuldamata jäänud osas moodustas põhivõlg 33 870,12 krooni ja viivis 4 084,80 krooni. Hageja Tartu Maakohtu 20.04.2005. a otsusele apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on Tartu Maakohtu otsus jõustunud selles osas, millega hagi osaliselt rahuldamata jäeti. TsMS § 428 lg 1 p kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel on hageja nõue kostjate vastu osaliselt lahendatud Tartu Maakohtu 20.04.2005. a otsusega. Seetõttu tuleb menetlus OÜ H. hagis M.S. , G.S. , A.S. ja G.S. vastu lõpetada 37 954,92 krooni suuruse nõude osas. Hageja nõuab kostjatelt 44 948.- krooni väljamõistmist 2002. aasta jaanuaris ja sellele eelneval perioodil tarbitud kommunaalteenuste tasu ja viivisena. Selles osas on hageja omandanud nõude AS-lt P. vastavalt 12.02.2003. a sõlmitud nõude loovutamise lepingule. Oma nõude õigusliku alusena on hageja nimetanud vara alusetut säästmist. Nõude tekkimise ajal reguleeris tsiviilsuhteid tsiviilkoodeks. Vastavalt TsK §-le 477 lg 11 on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi 6. lõike järgi laienevad TsK § 477 sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kohtu arvates sai vara alusetust säästmisest tulenev, TsK § 477 lg 6 mõttes, kommunaalteenuste tarbimise kaudu tekkida üksnes juhul, kui isik(ud) kasutas(id) teisele isikule kuuluvat eluruumi jättes omanikule tarbitud kommunaalteenuste eest tasu maksmata. Korteriühistu seaduse §151 lg 1 tulenevalt vastutab kommunaalteenuste eest tasu maksmisele suhetes korteriühistuga ainult korteriomandi omanik. Korteriühistul ei ole tasu maksmise nõuet korteriomandi omanikuga koos elavate isikute vastu. Seega ei saa sellist nõuet olla ka kommunaalteenuste võla korteriühistule tasunud kolmandal isikul. Kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX andmetest nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi omanikuks on kuni 10.11.2000. a olnud H.U. , 10.11.2000. a kuni 20.01.2002. oli omanikuks AS P. ja alates 20.01.2002. a on omanikuks hageja. Eelnevast järeldab kohus, et hageja sai AS-lt P. omandada nõude M.S. , G.S. , A.S. ja G.S. vastu viimaste poolt alates 10.11.2000. a tarbitud kommunaalteenuste eest tasumiseks. Enne 10.11.2000. a tarbitud kommunaalteenuste osas oleks hagejal olnud õigus esitada nõue eluruumi endise omaniku vastu. Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2005. a otsusega saadeti hagi 46 219,74 krooni nõudes maakohtule uueks läbivaatamiseks. Sama otsusega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 20.04.2005. a otsus Tartus, J. 181-40 asuva eluruumi M.S. , G.S. , A.S. ja G.S. ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. Selles osas on Tartu Maakohtu otsus jõustunud. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud lahend on tõendiks selle kohta, et kostjad vaidlusalusel perioodil Tartus, J. 181-40 asuvat eluruumi tegelikult kasutasid. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et neist keegi eluruumi tegelikult ei kasutanud. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostjad kasutasid Tartus, J. 181-40 asuvat korterit eluruumina mitte lühema aja jooksul kui perioodil 10.11.2000. a kuni 01.10.2004. a. Korteriühistu J. 181 kommunaalkulude arvestusest (II kd, lk 52-54) nähtub, et nende kuude eest, ajal, mil korteriomandi omanikuks oli AS P, nõudis korteriühistu kommunaalkuludena kokku 14 254,81 krooni. Kohus võtab vaidluse lahendamisel arvesse, et tarbitud kommunaalteenuste

eest tuleb tasuda tarbimisele järgneval kuul. Kuna AS P. sai korterimandi omanikuks 10.11.2000. a, siis tuleb vastavalt vähendada 2000. aasta novembri eest arvestatud kommunaalkulude summa 21/30-ni terve kuu eest arvestatud summast, s.o 830,37 kroonini (1 186,24 kr/30*21). Seega väheneb eelnimetatud perioodile langevate kommunaalkulude summa 13 898,94 kroonini. Kohus on tuvastanud, et kostjad korteriomandit kasutasid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad ei ole kommunaalteenuste eest hagejale ega kolmandatele isikutele tasunud. Sellega on nad alusetult säästnud tarbitud kommunaalteenuste maksumuse ja 13 898,94 krooni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Perioodil 2002. aasta jaanuar kuni 2004. aasta september (k.a) tarbitud kommunaalteenuste eest nõuab hageja kostjatelt kokku 61 271,74 krooni. 25.09.2007. a esitatud hagi täpsustusest ja korteriühistu J. 181 kommunaalkulude arvestusest (II kd, lk 52-54) tulenevalt moodustab põhinõue sellest 42 312,59 kr ja viivise nõue 18 959,15 kr. Kohus lõpetas käesoleva otsusega menetluse 33 870,12 krooni põhivõla ja 4 084,80 krooni viivise nõudes. Seetõttu võtab kohus siinkohal seisukoha 8 442,47 krooni põhivõla ja 14 874,35 krooni viivise nõudes. Kostjad on palunud jätta hageja nõue aegumise tõttu täielikult rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagi kostjate vastu 8 442,47 krooni nõudes ei ole aegunud. Nimetatud summast 1 271,74 krooni nõude esitas hageja 11.06.2004. a hagi täiendusega. Kuna nõue esitati kohtule 2004. aasta suvel ja nõue oli tekkinud pärast 2002. aasta jaanuari, siis ei olnud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg nõude esitamise ajaks veel möödunud. Kordamata eespool toodud aegumise tähtaja arvestamise põhjendusi, asub kohus seisukohale, et vastavalt TsÜS §-le 154 ei olnud 2004. aastal sissenõutavaks muutnud kommunaalkulude nõuded 25.09.2007. a hagi täpsustuse esitamise ajaks aegunud. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. VÕS § 1037lg 1 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Tartu Maakohtu 20.04.2005. a otsus Tartus, J. 181-40 asuva eluruumi M.S. , G.S. , A.S. ja G.S. ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks on jõustunud. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud lahend on tõendiks selle kohta, et kostjad rikkusid vaidlusalusel perioodil hageja õigust talle kuuluvat asja vallata. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kohtuotsusest nähtuva ümber lükkaks. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostjad rikkusid Tartus, J. 181-40 asuvat korterit õigusliku aluseta vallates hageja õigust talle kuuluvat asja ise vallata. Kohus on tuvastanud, et kostjad rikkusid hageja õigust asja vallata. Samuti on kohus tuvastanud, et kostjad tegelikult tarbisid kommunaalteenuseid kasutades Tartus, J. 181-40 asuvat korterit eluruumina mitte lühema aja jooksul kui perioodil 10.11.2000. a kuni 01.10.2004. a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad ei ole hagejale tarbitud kommunaalteenuste eest tasu maksnud. Seega on kostjad saanud hageja õiguse rikkumise teel kommunaalteenuseid 8 442,47 krooni väärtuses ja nimetaud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud kostjatelt viivise väljamõistmist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja ei ole nimetanud millisel õiguslikul alusel ta viivist nõuab. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS §-st 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kohus on tuvastanud, et kostjatel on rahaline kohustus hageja ees, mida nad ei ole täitnud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Kostjad on selgitanud, et nad ei ole tarbitud kommunaalteenuste eest tasunud, sest neile ei ole tarbitud teenuste eest arveid esitatud. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostjatele oleks arveid esitatud või, et hageja oleks oma nõude kostjatele mõnel muul viisil

esitanud. Seetõttu loeb kohus kostjatele tarbitud kommunaalteenuste eest tasu maksmise nõude esitamise ajaks vastavates osades 10.06.2004. a hagi täienduse ja 25.09.2007. a hagi täpsustuse esitamise aja. Sellest ajas on kostjad oma kohustuse täitmisega viivituses olnud. Kohus on leidnud, et 10.06.2004. a esitatud põhivõla nõue tuleb rahuldada 13 898,94 krooni ulatuses ja 25.09.2007. a esitatud põhivõla nõue tuleb rahuldada 8 442,47 krooni ulatuses. Nimetatud summadelt tuleb viivis välja mõista vastavalt alates 10.06.2004. a ja alates 25.09.2007. a. 27.12.2003. a jõustunud võlaõigusseaduse muudatustega kehtestati ka paragrahvide 113 ja 94 uued redaktsioonid. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS §-le 94 lg 1 juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna hageja ei ole esile toonud muud alust, siis tuleb viivise arvestamisel lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. Kohus võtab arvesse, et Eesti Panga poolt avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli: 10.06.2004. a kuni 31.12.2005. a 2% 01.01.2006. a kuni 30.06.2006. a 2,25% 01.07.2006. a kuni 31.12.2006. a 2,75% 01.01.2007. a kuni 30.06.2007. a 3,5% 01.07.2007. a kuni 10.06.2008. a 4%. Eelnevast tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist järgnevalt: 10.06.2004. a kuni 31.12.2005. a eest 1 950,04 krooni 01.01.2006. a kuni 30.06.2006. a eest 637,54 krooni 01.07.2006. a kuni 31.12.2006. a eest 683,14 krooni 01.01.2007. a kuni 30.06.2007. a eest 723,70 krooni 01.07.2007. a kuni 25.09.2007. a eest 364,42 krooni 25.09.2007. a kuni 10.06.2008. a eest 1 739,09 krooni, kokku seega 6 097,93 krooni ja nimetatud summas tuleb viivis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab M.S. lt, A.S. ilt, G.S. ilt ja G.S. ilt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 28 439,34 krooni, sellest 22 341,41 krooni moodustab põhivõlg ja 6 097,93 krooni viivis. Kohus mõistab H.U. ilt hageja kasuks välja põhivõla summas 1 226,79 krooni. H.U. ning M.S. , A.S. , G.S. ja G.S. vastutavad sama kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS §le 65 lg 2 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Seetõttu on H.U. ning M.S. , A.S. , G.S. ja G.S. vastutus hageja ees, H.U. ilt välja mõistetud summa ulatuses solidaarne. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitmenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleval ajal kehtiva menetlusseaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele varem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesoleval ajal kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik jõustus 1. jaanuaril 2006. a. Hageja esitas hagi 15. mail 2002. a, s.o enne käesoleval ajal kehtiva seaduse jõustumist. Seetõttu kohaldab kohus kohtukulude jagamisel enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud menetlusseadust. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades, et