Tsiviilasi nr 2-07-27172
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise koht ja aeg
Tallinn, 09.juunil 2008
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
N T ́i (isikukood xxx, elukoht: xxx) hagi AS-i E (registrikood xxx, asukoht: xxx) vastu viiviste saamiseks ning AS-i E vastuhagi N T ́i vastu kahju hüvitamiseks.
Resolutsioon • •
Jätta AS-i E menetluse taastamise avaldus rahuldamata. Arvata AS-i E poolt antud tsiviilasjas 29.04.2008 tasutud menetluse taastamise kautsjon summas 2 000.00 (kaks tuhat) krooni riigituludesse.
Määrusele saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud Harju Maakohtu 05.03.2008 määrusega jättis kohus AS-i E vastuhagi N T ́i vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. 07.04.2008 esitas vastuhageja seaduslik esindaja kohtule taotluse menetluse taastamiseks. Taotluse kohaselt teavitati vastuhageja seaduslikku esindajat 22.01.2008 korraldaval kohtuistungil uue kohtuistungi ajast, mis pidi toimuma 05.03.2008 kell 09.00. Täiesti juhuslikult kandis aga vastuhageja seaduslik esindaja nimetatud kohtuistungi aja enda märkmikku, märkides istungi toimumise ajaks kell 10.00. 05.03.2008 saabus vastuhageja seaduslik esindaja kohtuistungile varakult, see on kell 09.20 (teadmisega, et istung algab kell 10.00), eesmärgil teha dokumentidest koopiad, et need istungil kohtule esitada ja oodata eeldatava tunnistaja kohtusse ilmumist. Ka tunnistajale teavitati istungi ajaks kell 10.00. Kell 09.40 saabusid vastuhageja seaduslik esindaja ja eeldatav tunnistaja S A kohtusaali ukse juurde, kus kohtuistungi sekretäriga kõneldes saadi teada, et istung toimus kell 09.00. Eeltoodu tõendab, et vastuhageja ei tegutsenud pahatahtlikult ega soovinud menetlust venitada. Tegemist oli pelgalt inimliku eksitusega kohtuistungi algusaja osas, mistõttu ei saanud vastuhageja seaduslik esindaja teavitada kohut oma istungile mitteilmumisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Riigikohus on oma 15.05.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07 asunud seisukohale, et TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kohus leiab, et vastuhageja seadusliku esindaja eksimust istungiaja märkimisel kalendrisse ei saa pidada objektiivseks mõjuvaks põhjuseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vastuhageja ei ole põhistanud, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb menetluse taastamise avaldus jätta rahuldamata. TsMS § 149 lg 5 alusel arvatakse menetluse taastamise avalduse rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.