TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-2318

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud 18.01.2008.a esitas eeskostja E K Pärnu Maakohtule avalduse tema vabastamiseks piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja ametist. Asja materjalidest nähtuvalt on E. K Saare Maakohtu 30.05.2001.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 293/2001) määratud piiratud teovõimega täisealise isiku P P eestkostjaks. Avalduse kohaselt vahetas eestkostja E. K töökohta 11.02.2008.a, millest tulenevalt ei ole tal võimalik täita eestkostja kohustusi ning avaldaja palub teda kui eestkostjat vabastada eestkostja ametist. Kohus teostas Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas 22.05.2008.a avaldaja E K ärakuulamise seoses tema avaldusega eestkostja ametist vabastamiseks /tl 22-23/. Avaldaja seletuse kohaselt töötas ta sekretärina S Hooldekodus ning sellest tulenevalt oli ta nõus hakkama tööandja palvel hoolealustele eestkostjaks kes seda vajasid seoses pensioni väljavõtmisega, hoolduslepingute allkirjastamisega, igapäevaste raha andmistega neile jms. Seoses töökoha vahetusega ei ole E. K’l enam võimalik eestkostja kohustusi täita. Teise töö kõrvalt on see võimatu – üks kord kuus pensionipäeval peab ta Sl olema, peab selleks töölt ära küsima ja lisaks ka muud kohustused, milleks peab Sle sõitma. E. K ei ole nõus isegi mingi tasu eest eestkostjaks olema, kuna ta ei ole seda raha pärast teinud. Kärla Vallavalitsus kui eestkosteasutus ei soovi E. K probleemi süveneda ega teda toetada. E. K isegi ei tunne enda eestkostetavaid, keda on kokku ca 150 inimest. Asjast puudutatud isikute arvamus Kärla Vallavalitsuse arvamuse kohaselt /tl 8-9/: 1) E K avaldusest ei selgu, kas tema töölt lahkumine on ainult formaalne, seoses S Hooldekodu ümberstruktureerimisega ja minekuga AS Hoolekandeteenused alluvusse. Juhul, kui on tegemist ainult ümberstruktureerimisest tuleneva formaalse töökoha ümbernimetamisega, ei oleks tema avaldus eestkostja kohustustest vabastamiseks kuidagi põhjendatud. Vajalik on E. K täiendav selgitus koos uue töökoha nimetamisega. 2) Eeldades, et E. K uus töökoht ei ole enam S külas paiknevas sotsiaalhoolekandeasutuses, tegi Kärdla Vallavalitsus 12.02.2008 S Hooldekodu direktor Arno Vinnile kirja, milles vallavalitsus palus leida hooldekodu töötajate hulgast mõne isiku, kes saaks E. K eestkostja ameti üle võtta. Perekonnaseaduse § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Arvestades asjaoluga, et S Hooldekodu on Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev asutus, kus toimib asutusesisene režiim, ei pea vallavalitsus võimalikuks eestkostet teostava isiku leidmist väljastpoolt hooldekodu personali koosseisu. Just personali tööalased suhted patsientidega teevad võimalikuks efektiivse ja eestkostetava huve järgiva eestkoste teostamise. 3) S Hooldekodu ei ole asunud tegema vallavalitsusega koostööd uue eestkostja kandidaadi leidmiseks, mida tõendab asjaolu, et hooldekodu ei ole vastanud vallavalitsuse eelmärgitud kirjale. S Hooldekodus asuvad isikud, kes ei ole pärit Kärla vallast ja kes on koondatud sinna üle vabariigi. Formaalselt peaks vallavalitsus kui eestkosteasutus teostama küll eestkostet hooldekodu patsientide suhtes, kuid ilma koostööta selle asutuse juhatusega ei ole see võimalik. Vajalik oleks kohtuasja

2-08-2318 juurde nõuda hooldekodu arvamus E. K eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja ametisse nimetamise suhtes. 4) Seoses S Hooldekodu minekuga AS Hoolekandeteenused alluvusse ning sellega seotud teatava segadusega, ei ole Kärla Vallavalitsusel kui hoolekandeasutusel praegu võimalik nimetada isikut (isikuid), kes võiks(id) üle võtta E. K eestkostja ametist tulenevad kohustused. Uue eestkostja määramata jätmine kahjustaks tugevalt eestkostetavate huvisid. Eeldades, et kohus siiski rahuldab E. K avalduse eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramise viivitusega kaasneb oht eestkostet vajava isiku huvidele, teeb Kärla Vallavalitsus kui eestkosteasutus ettepaneku rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata nimetatud tsiviilasjades märgitud eestkostetavatele ajutiseks eestkostjaks tähtajaga 6 kuud S Hooldekodu juhtiv Arno Vinni. Vinni määramise heaks eelduseks on asjaolu, et ta töötab selles hoolekandeasutuses, vastutab asutuse tegevuse eest ja tunneb hästi isikuid, kellele on vaja uus eestkostja määrata. Ettepanek tugineb TsMS §-le 521. Kohus kaasas arvamuse andmiseks menetlusse AS Hoolekandeteenused, kes esitas 22.05.2008.a Pärnu Maakohtule käesolevas tsiviilasjas järgmise seisukoha /tl 14-20/: 1) AS Hoolekandeteenused ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et E K eestkostja kohustustest vabastatakse, kuid soovime vältida olukorda, kus E. K vabastatakse, kuid uut eestkostjat ei määrata. Eesti Sotsiaalkindlustusameti senine praktika on olnud selline, et piiratud teovõimega isiku pension makstakse välja vaid tema seaduslikule esindajale. Kui eestkostjat ei ole määratud, siis Sotsiaalkindlustusamet pensioni välja ei maksa. Seega võib eestkoste lõpetamine ilma uue eestkostja määramiseta oluliselt halvendada eestkostetava õigusi ja tema majanduslikku olukorda. Märgime siinkohal, et E. K on hetkel 144 S Hooldekodu kliendi eestkostja. Kui eestkoste lõpetatakse kõigil 144 juhul ilma uue eestkostja määramiseta, siis seab see ka AS-i Hoolekandeteenused majanduslikult väga raskesse olukorda, sest tasu hoolekandeteenuste eest makstakse reeglina kliendi pensionist. 2) Oleme probleemi lahendamiseks pöördunud Kärla Vallavalitsuse poole ja palunud neil eestkosteasutusena leida uus (uued) eestkostja(d). Kärla Vallavalitsus on öelnud, et uue eestkostja leidmine on väga raske, eelkõige on raske leida kedagi, kes seda ülesannet tasuta täidaks. Meie hinnangul ei peaks eestkostja ülesandeid täitev isik vastavaid ülesandeid tasuta täitma, vaid vastavale isikule võiks eestkostetava sissetuleku arvelt maksta tasu. 3) AS Hoolekandeteenused töötaja nimetamist eestkostjaks me ei toeta, ka mitte ajutise lahendusena, mitmel põhjusel. Esimene risk, mida näeme, on see, et töötaja võib AS-ist Hoolekandeteenused töölt lahkuda, nagu antud juhul E. K puhul, millisel juhul tuleb AS-il Hoolekandeteenused järjekordselt uus eestkostja leida. Eestkostja leidmine on eestkosteasutuse ja mitte hoolekandeteenuseid osutava ettevõtja ülesanne. Teine risk on võimalik huvide konflikt olukorras, kus AS Hoolekandeteenused töötaja on samaaegselt kliendi seaduslik esindaja. Huvide konflikti võib esineda nt kliendilepingute sõlmimisel või muutmisel, samuti teenuse osutamisel. Kliendi seadusliku esindajana peaks eestkostja seisma kliendi huvide eest, samas AS Hoolekandeteenused töötajana tuleb olla lojaalne ja seista ka tööandja huvide eest. Kolmas risk on AS Hoolekandeteenused töötajate tegevuse eestkostja ülesannete täitmisel ja kontroll selle üle. Ei ole võimatu, et eestkostja seadusliku esindajana nt teeb eestkostetavale kahjuliku tehingu või käitub muul moel kahjulikult. Tulemuseks võivad olla mitmesugused nõuded nii eestkostja enda (s.o AS Hoolekandeteenused töötaja) kui ka mh AS Hoolekandeteenused vastu. Hetkel on AS Hoolekandeteenused kaasatud kohtuvaidlusesse, milles just E. K’le heidetakse ette eestkostetavale kahjuliku tehingu tegemist. Kordame veelkord, et eestkoste korraldamine on eestkosteasutuse ülesanne, kes peab selleks leidma nii isikud kui ka vahendid. 4) Juhul, kui kohus siiski otsustab E. K vabastada, samas eestkosteasutus ei ole uut eestkostjat leidnud ja kohus uut eestkostjat ei määra, siis palume kohtul asjakohases kohtumääruses määrata ja kohustada Kärla valda, kui eestkosteasutust, täitma eestkostja ülesanded. Samuti palume kohustada

2-08-2318 Kärla valda teostama toiminguid vastavatele isikutele eestkostja(te) leidmiseks ning eestkostja leidmisel esitama kohtule viivitamatult avaldus isiku(te) määramiseks eestkostjaks.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. TsMS § 530 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Uue eestkostja määramisel eelmise eestkostja surma või ametist vabastamise tõttu tuleb eestkostetav isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 93 lg 3 korraldab eestkostet eestkosteasutus. Vastavalt PKS §-le 94 seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Saare Maakohtu 30.05.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-93/2001 tunnistati teovõimetuks P P, seati teovõimetuks tunnistatud P. P üle eeskoste ja määrati tema eestkostjaks E K /tl 28-29/. Nimetatud kohtuotsus andis eestkostjaks määratud E. K’le eestkostja volituse ja teovõimetu isik P. P ei võinud ise teha mingeid tehinguid. Kohtule esitatud avalduses palub E. K teda kui eestkostjat vabastada P. P eestkostja ametist seoses töökoha vahetamisega 11.02.2008.a, millest tulenevalt ei ole tal võimalik eestkostja kohustusi täita. 22.05.2008.a kuulas kohus ära E. K, kes jäi oma avalduse juurde – E. K’l ei ole enam võimalik eestkostja kohustusi täita, kuna töötab uues töökohas ja ta ei ole nõus olema eestkostja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asjas esineb mõjuv põhjus E K eestkostja ametist vabastamiseks. Kohus võtab E. K eestkostja ametist vabastamisel arvesse asjaolu, et eestkostjaks peaks olema isik, kes tahab olla eestkostja. Kui isikul puudub huvi olla eestkostja, siis võivad jääda eestkostetava õigused ja huvid kaitseta. Tsiviilasjas nr 2-93/2001 on eestkostetava suhtes teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millest nähtuvalt P. P ei ole oma tervislikust seisundist lähtuvalt võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Sellest tulenevalt ei suuda eestkostetav ekspertide hinnangul esineda kohtus asja arutamisel. Eeltoodu alusel on selge, et eestkostetava puhul on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes ei suuda iseseisvalt sooritada juriidilisi tehinguid ning korraldada oma elu. PKS § 92 lg 4 järgi ei tohi piiratud teovõimega isiku huvid jääda kaitseta. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab eestkosteasutus eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Ka Riigikohus on leidnud 30. novembri 2006.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-3-1-42-06, et PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kui isikule ei ole määratud eestkostjat, siis on kohalik omavalitsus eestkosteasutus, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid.

2-08-2318 Seetõttu jääb kuni eestkostja määramiseni P P eestkostja ülesandeid täitma tema elukohajärgne eestkosteasutus – Kärla vald. Kohus ei kuulanud antud asjas eestkostetavat ära, kuna tulenevalt tema tervislikust seisundist ei suuda ta ilmselt oma tahet väljendada. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas tsiviilasjas esitas E. K maakohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks piiratud teovõimega täisealistele isikutele määratud eestkostja ametist vabastamiseks avaldustes ning teatise taotleja ning tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Kohus rahuldas 29.01.2008.a määrusega E. K taotluse ja vabastas avaldaja piiratud teovõimega täisealistele isikutele tsiviilasjades määratud eestkostja ametist vabastamise avaldustes tasutava riigilõivu tasumisest. Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt TsMS §-st 172 lg 2, mille kohaselt võib kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluskulud riigi kanda.

Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.