Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-19984
Kohtuasi
ET avaldus pärimisõiguse tähtaja ennistamiseks
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: ET(isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: VP(isikukood xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
Keelduda ET avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldajale kaheks eksemplaris koos lisadega.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest
Menetluse käik ja määruse põhjendused 20.05.2008.a esitas ET Harju Maakohtule avalduse pärimisõiguse tähtaja ennistamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja ema suri 15.07.1996. aastal, et pärandajal on olemas vara EVP-de näol ning avaldaja soovib pärandi vastuvõtmiseks tähtaja ennistamist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 3 sätestab, et pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega ei saa avaldaja enam pärandit vastu võtta ega selle tähtaja ennistamist nõuda, mistõttu ei ole hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus koos lisadega tagastada. Kohus peab vajalikuks siiski avaldajatele selgitada, et pärimisseaduse, mis jõustus 01.01.1997.a § 164 lõike 2 kohaselt enne 01.01.1997.a avanenud pärandit päritakse Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (TsK) sätete kohaselt. TsK § 532 järgi oli pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev, seega Juuli Voldi surma ajal 1996. aastal toimus pärimine tsiviilkoodeksi järgi. Kui pärandajal
testamendijärgseid pärijaid (TsK § 539) ei olnud, siis toimus Juuli Voldile kuulunud vara pärimine seaduse järgi. TsK § 536 lg 1 p 1 kohaselt seadusjärgse pärimise korral olid esimese ringi pärijaiks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. TsK § 551 lg 2 kohaselt loeti pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta füüsiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või ta andis pärandi avanemise kohta notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. TsK § 552 lg 1 kohaselt pärand võidi vastu võtta ka pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist, kui kõik ülejäänud pärandi vastuvõtnud pärijad on sellega nõus. Pärandi vastuvõtuks kehtis kuni 01.01.1997.a kuuekuuline tähtaeg. Seega kui avaldaja ka ei andnud pärandi avanemisel notarile 6 kuu jooksul kirjalikku avaldust pärandi vastuvõtmiseks, kuid asus füüsiliselt pärandvara valitsema või valdama, loetakse pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Eelnevast järeldub, et kui avaldaja võttis mingi osa pärandist (st isale kuulunud varast) vastu kasutama või valdama asumisega, siis on nad vastu võtnud kogu pärandi, sealhulgas ka EVP-d, mistõttu pärandi vastuvõtmise ennistamist avaldajad ei vajagi. Sellisel juhul tuleb pöörduda pärimisõiguse tunnistuse saamiseks pärandaja viimase elukoha järgse notari poole või esitada kohtule hagi nõudega, et kohus tuvastaks avaldaja poolt pärandi vastuvõtmise. Tuvastushagi puhul on riigilõiv 1000.00 krooni ja kostjateks pärandi vastuvõtnud pärijad. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija ja tsiviilasjas kostja pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Hagi esitatakse kostja(te) elu- või asukohajärgsele kohtule.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.