OÜ XX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) 19.11.2007. a otsusele täiteasjas nr 022/2007/8827
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja OÜ XX (täitemenetluses võlgnik, registrikood xxx; asukoht xxx) Puudutatud isik Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Tulika 31-306, 10615 Tallinn) Kohtutäitur Elin Vilippuse esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (AB Vilippus ja Partnerid; Sakala 18, 10141 Tallinn) sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349; asukoht Endla 8, 15177 Tallinn) kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ-u XX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 19. novembri 2007. a. otsusele täiteasjas 022/2007/8827 osaliselt.
2.Tühistada kohtutäituri Elin Vilippuse 19. novembri 2007. a. otsus täiteasjas 022/2007/8827.
3.Saata OÜ-u XX 02.11.2007. a. kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 022/2007/8827 menetlemiseks kohtutäitur Elin Vilippusele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 80% ulatuses asjast puudutatud isiku kohtutäitur Elin Vilippuse kanda ja 20% ulatuses avaldaja OÜ-u XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1.20.12.2007. a esitas OÜ XX Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 19.11.2007. a otsusele täiteasjas nr 022/2007/8827. Kohtule esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksekeskuse kaudu kohtutäitur Elin Vilippusele 11.10.2007. a täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitmisteate kohaselt oli nimetatud täitedokumendiks Rapla Maksuameti 21.01.2003. a ettekirjutus nr 5-04/52, võlgnikuks OÜ XX ning nõude sisuks maksuvõlg summas 160 721 krooni. 02.11.2007. a esitas OÜ XX kohtutäituri täiteteatele kaebuse, milles palus kohtutäituril keelduda sissenõudja täiteavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada täiteavaldus maksuhaldurile asjaolul, et sissenõudja ei ole täitnud maksekorralduse seadusest (MKS) temale tulenevaid kohustusi, mis on eeltingimus maksuhalduri poolt täitedokumendi esitamiseks kohtutäiturile sundtäitmiseks ja kohtutäituri poolt täiteavalduse ning täitedokumendi menetlusse vastuvõtmiseks. MKS § 130 lg 1 kohaselt alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist, kui maksukohuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt MKS § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul. Maksuhalduril on õigus sooritada MKS § 130 lg 1 p-ides 1-6 sätestatud toiminguid (sh õigus arestida maksumaksja vallasvara, õigus pöörata sissenõue rahalistele vahenditele ja varalistele õigustele, õigus anda korraldus pangale maksuvõla ülekandmiseks). Juhindudes MKS § 130 lg-st 2 võib maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri poolt MKS § 130 lg 1 p 6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Avaldajale edastatud täiteteate juures puudub maksuhalduri asjakohane dokument, mis tõendaks, et maksuhaldur on täitnud MKS § 130 lg-s 1 sätestatu, samuti puudub täitedokumendis võla tasumise tähtaeg ja hoiatus sundtäitmise läbiviimise kohta. 19.11.2007. a otsusega keeldus kohtutäitur OÜ XX 02.11.2007. a kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas kaebuse läbi vaatamata avaldajale, leides, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu tema pädevusse. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe kohtutäiturile ette õigust jätta võlgniku kaebus läbi vaatamata, lisaks ei ole kohtutäitur oma otsuses märkinud, millist protsessuaalõiguslikust alusest tuleneb kohtutäituri õigus jätta kaebus läbivaatamata ja see võlgnikule tagastada. Kohtutäitur oma 19.11.2007. a otsuses leidis, et ta ei ole kohustatud kontrollima täiteavalduse ja täitedokumendi vastuvõtmisel materiaalõiguslikke asjaolusid. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur pidi maksuhalduri täiteavalduse ja täitedokumendi vastuvõtmise toimingu sooritamisel nõudma, et maksuhaldur esitaks dokumendi, mis tõendab, et maksuhaldur on täitnud maksekorraldus seadusest temale tulenevad kohustused. Täiteavalduse vastuvõtu toimingu sooritamisel nõude esitamine maksuhaldurile esitada tema MKS sätestatud kohustuste täitmise kohta dokument ei ole materiaalõiguslik asjaolu vaid kohtutäituri otsene maksukorralduse seadusest tulenev kohustus. Kohtutäitur ei saa formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbivaatamata, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. Seega tuleb antud juhul käsitleda kohtutäituri poolt võlgniku kaebuse läbi vaatamata jätmist kaebuse rahuldamata jätmisena. Avaldaja palub kohtutäitur Elin Vilippuse 19.11.2007. a otsus täiteasjas nr 022/2007/8827 tühistada ning tunnistada kohtutäitur Elin Vilippuse poolt OÜ XX suhtes täitemenetluse alustamine ebaseaduslikuks. Lisaks palub avaldaja kohtutäitur Elin Vilippuselt OÜ XX kasuks välja mõista OÜ XX kantud kohtukulud.
2.Kohtutäitur Elin Vilippus palub 04.02.2008. a kohtule esitatud vastuses jätta OÜ XX poolt kohtule esitatud kaebus läbi vaatamata ning juhul, kui kohus peaks kaebuse sisuliselt läbi vaatama, jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt kaebab avaldaja kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 ja 218 korras. Nimetatud sätete alusel esitatud kaebuse aluseks on TMS rikkumine kohtutäituri poolt. Antud juhul väidab võlgnik, et maksuhaldur ei ole täitnud oma MKS tulenevaid kohustusi ning sellega võlgnik sisuliselt soovib, et kohtutäitur kontrolliks maksuhalduri tegevust. Kohtutäitur ei ole pädev kontrollima 2(6)
2-07-53071 maksuhalduri tegevust ning seega ei ole avaldaja õiguste rikkumine kohtutäituri poolt kaebuse alusena toodud faktilise asjaolu põhjal üldse võimalik. Kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitades peaks kaebuse esitaja tooma esile täitemenetluse sätte, mida täitur on rikkunud ning mille tõttu peaks kohtutäituri otsuse tühistama. Võlgnik seda esile ei too. Ainuke, mida võiks kaebuses lugeda etteheiteks kohtutäiturile on see, et kohtutäitur oleks pidanud keelduma täitemenetluse algatamisest, kuna maksuhaldur pole võlgniku arvates täitnud oma kohustusi enne kohtutäituri poole pöördumist. TMS § 7 lg 1 järgi peab olema täitedokumendina esitatud dokumendi täitmisest keeldumiseks seaduses sätestatud põhjus. Antud juhul esitas sissenõudja TMS § 2 lg 1 p 12 nimetatud täitedokumendi, tõendit MKS § 129 ja 130 sätestatud maksuhalduri kohustuste täitmise kohta TMS ei nõua ning see oleks väljaspool kohtutäituri pädevust. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Võlgniku poolt esitatud väide, et täitedokumenti poleks pidanud täitmiseks võtma, kuna maksuhaldur pole täitnud oma kohustusi, on materiaalõiguslik asjaolu, mille analüüsimisel pole antud asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna TMS sätete rikkumine, st etteheidetavus kohtutäiturile puudub, ei saa võlgniku kaebust lahendada ja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Iseenesest vastab tõele, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel pole TMS sätestatud alust, kuid kohtutäitur juhib tähelepanu, et Riigikohtu 10.06.2003. a lahendis nr 3-2-1-78-03 on kohus pidanud võimalikuks kohaldada seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid näiteks kutsete kättetoimetamisele. Kohtutäitur leiab, et ta ei ole rikkunud TMS sätteid ja juhib tähelepanu, et võlgnik oma kaebuses neid ka esile ei too – asja ei ole tuvastavat alust täitedokumendi täitmisest keeldumiseks.
3.Puudutatud isiku – sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse kaudu ) 05.02.2008. a kohtule esitatud vastuse kohaselt tuleks OÜ XX kaebus osaliselt rahuldada ning tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 19.11.2007. a otsus ja kohustada kohtutäitur Elin Vilippust läbi vaatama OÜ XX 02.11.2007. a. kaebus. Vastuse kohaselt ei nõustu maksuhaldur kaebuse esitaja väitega, et kohtutäitur pidi maksuhalduri täiteavalduse ja täitedokumendi vastuvõtmise toimingu sooritamisel nõudma dokumendi esitamist, mis tõendab maksuhalduri poolt maksekorralduse seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Täitemenetluse seadustik ei sätesta täitemenetluse alustamiseks taolist tingimust. Maksuhaldur nõustub kohtutäituri väitega, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Tõele ei vasta kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole andnud hoiatust sundtäitmise läbiviimise kohta – täitedokumendina kohtutäiturile esitatud Rapla Maksuameti 12.01.2001. a ettekirjutus nr 14-77 sisaldab hoiatust, et maksuhalduril on ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral õigus kasutada MKS § 24 lg-s 1 toodud meetmeid maksuvõla sissenõudmiseks. Lisaks eelnevale on maksuhaldur 10.10.2007. a. täitmisavalduses nr 13-5.1/37488 informeerinud kohtutäiturit, et võlgniku pangakonto SEB Ühispangas on sissenõudja poolt arestitud ning märkinud, et ei soovi kohtutäituri poolset sissenõude pööramist võlgniku nimetatud krediidiasutuses asuvale kontole. Ka täitmisavalduse nõude suuruse märkimisel on sissenõudja taotlenud käibemaksu summas 160 721 krooni sissenõudmist, näidates ära, et sundtäidetava nõude katteks on laekunud 35 361.77 krooni. Seega on maksuhaldur alustanud täitemenetlust OÜ XX maksuvõla sissenõudmiseks ning MKS kohaselt jäävad täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt maksuhalduri poolt kohaldatud arestid kehtima. Nimetatud asjaolud tõendavad, et sissenõudja on täitnud MKS § 130 sätestatud tingimused. Sissenõudja nõustub kaebajaga selles osas, et kuivõrd kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täitedokumendi alusel ning selle peale on esitatud kaebus, on kohtutäituril kohustus anda kaebuse kohta hinnang, st kas jätta kaebus rahuldamata või rahuldada. Antud juhul on kohtutäitur jätnud kohustusliku kohtueelse menetluse täitmata. Maksuhaldur ei nõustu kaebaja poolt esitatud seisukohaga, et kohtutäituri poolt võlgniku kaebuse läbi vaatamata jätmine tuleb käsitleda kaebuse rahuldamata jätmisena. Kohtutäituri otsust, millega keelduti kaebust menetlusse võtmast, ei saa lugeda selliseks kohtutäituri otsuseks, mis tuleneb TMS § 218 lg-st 3(6)
2-07-53071
1.Sellest tulenevalt leiab sissenõudja, et kohtutäitur peab kaebuse läbi vaatama ning selle vastavalt rahuldama või mitte. Sissenõudja seisukohalt kuulub kaebus ülaltoodud põhjustel rahuldamata jätmisele.
4.06.05.2008. a. kohtumäärusega kohustas kohus avaldajat esitama kirjalik seisukoht puudutatud isikute vastuste kohta 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 26.05.2008. a. Kuivõrd ei avaldaja ega kohtutäitur ei olnud avaldanud soovi asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning sissenõudja oma vastuses leidis, et asi tuleks lahendada kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses, siis määras kohus 06.05.2008. a kohtumääruses, et lahend tsiviilasjas nr 2-07-53071 OÜ XX kaebuses kohtutäitur Elin Vilippuse 19.11.2007. a otsusele täiteasjas nr 022/2007/8827 tehakse teatavaks 03.06.2008. a Harju Maakohtu Tartu mnt kantselei kaudu.
5.26.05.2008. a esitas avaldaja kohtule arvamuse puudutatud isikute vastuste kohta. Arvamuse kohaselt esitas sissenõudja oma vastuses kohtule hulga dokumente, millede sisus puuduvad TMS nimetatud täitedokumentide tunnused ja mis ei kajastu täitedokumendina kohtutäituri poolt avaldajale esitatud täitmisteates. Rapla Maksuameti 12.01.2001. a ettekirjutisel nr 14-77 kajastub küll Maksu- ja Tolliameti viide sel hetkel kehtinud MKS § 23 lg-le 1, kuid eelnimetatud MKS on alates 01.07.2002. a kehtetu ning ei loo sissenõudjale nõudeõigust ega pane avaldajale kohustusi akti täitmiseks. Täitemenetluse ainsaks dokumendiks oli Rapla maksuameti 21.03.2003. a otsus nr 5-04/52, millega sissenõudja oluliselt muutis oma varasemat 12.01.2001. a ettekirjutust nr 14-77. Võlgnikule on täiesti ebaselge ja arusaamatu sissenõudja 21.03.2003. a otsus nr 5-04/52, milles ei nähtu võlgnikule tulenevad kohustused. Nimetatud otsuse sisu osundab sellele, et Maksu- ja Tolliameti direktor on andnud otsusega asutuse sisese korralduse muuta Rapla Maksuameti 12.01.2001. a ettekirjutus nr 14-77 ja koostada uus ettekirjutuse terviktekst, millega sisuliselt tunnustati ka 12.01.2001. a ettekirjutusega OÜ-le XX tasumiseks määratud maksed ebaseaduslikuks. Avaldaja on seisukohal, et sissenõudja 21.03.2003. a ja Rapla Maksuameti 12.01.2001. a ettekirjutus nr 1477 ei ole kumbki täitedokument TMS § 2 lg 1 p 12 mõttes, kuna nendes ei kajastu selgesõnaline ja üheselt mõistetav sissenõutava võlanõude suurus ja otsus ei sisalda võlanõuet. Võlgnikule ei ole antud MKS § 128 lg-s 3 kohane tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta ja kohast sundtäitmise hoiatust. Sissenõudja 20.04.2007. a korralduse alusel kandis SEB pank 07.11.2007. a avaldaja pangakontolt raha 160 721.23 krooni sissenõudjale üle. Seega puudub käesoleval ajal sissenõudjal nõue avaldaja vastu. 15.05.2008. a sai võlgnik koos teiste dokumentidega kätte sissenõudja 20.04.2007. a korralduse AS SEB Ühispangale, millega kohustati panka kandma avaldaja pangakontolt raha üle sissenõudja pangakontole. Nimetatud korralduse enam kui aasta hiljem avaldajale kättetoimetamisega ei antudki avaldajale võimalust teostada kaitseõigust oma omandile, kuna raha võeti tema pangakontolt ära ilma selle omaniku teadmata ja teda teavitamata. Kohtutäituri põhivastus ja argument on see, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. See on õige, kohtutäitur pidi formaalselt kontrollima täitedokumendi vastavust seaduse nõuetele, kuid kohtutäiturile esitatud täitedokumendis (Maksu- ja Tolliameti 21.03.2003. a otsus nr 5-04/52) ei kajastu võlanõude suurus, otsus ei sisalda maksukohustust ja otsuse sundtäitmist, mistõttu otsus ei vasta TMS sätestatud täitedokumendi nõuetele. Eeltoodu alusel jääb avaldaja oma kohtule esitatud kaebuse juurde. Lisaks märkis avaldaja, et soovib osa võtta kohtuistungist. Kohtumääruse põhjendused
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p-ile 15 tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi 4(6)
2-07-53071 korraldamise kohustus. Kuivõrd seadus ei näe ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus tuleks läbi vaadata kohtuistungil ja avaldaja on esitanud soovi kohtuistungil osalemiseks peale käesolevas asjas lõpplahendi avalikult teatavaks tegemise aja määramist, siis ei pea kohus lähtudes eelkõige menetlusökonoomika põhimõttest vajalikuks kohtuistungi korraldamist. Kõik menetlusosalised on esitanud oma seisukohad kirjalikult ja kohtu hinnangul on TsMS § 5 lg-s 3 sätestatud ülesanded täidetud.
7.Kohus leiab, et kohtutäituri 19. novembri 2007. a. otsus tuleb tühistada, OÜ-u XX kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb saata menetlemiseks kohtutäiturile.
8.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • OÜ XX on esitanud 02. novembri 2007. a. kuupäevaga dateeritud kaebuse kohtutäitur Elin Vilippusele, mis on kohtutäituri büroosse sisse tulnud 05. novembril 2007. a Asjaolu on tõendatud OÜ XX kaebusega, mille päises on kohtutäituri märge dokumendi vastuvõtmise kohta (tl 9). • Kohtutäitur Elin Vilippus on keeldunud OÜ XX kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastanud kaebuse läbivaatamatult. Asjaolu on tõendatud 19. novembri 2007. a. kohtutäituri otsusega (tl 10-11).
9.28. veebruaril 2007. a. kohtule esitatud kaebuses kohtutäituri tegevusele on avaldaja muuhulgas tuginenud väitele, et kohtutäitur on jätnud tema kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. Nimetatust saab teha järelduse, et kohtutäitur ei ole esitanud kaebajale ei suulist ega kirjalikku kutset kaebuse läbivaatamisele ning kohtutäitur on küll teinud kaebuse menetlemisest keeldumise ja läbivaatamata jätmise kohta otsuse, jättes aga kaebuse sisuliselt lahendamata. Kohus leiab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbi vaatamata, vaid õige on kaebaja väide, et kohtutäituril on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel, rahuldada või jätta rahuldamata. TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Antud juhul on kohtutäitur jätnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbi viimata. Kohtu hinnangul ei saa lugeda kohtutäituri 19. novembri 2007. a. kohtutäituri otsust pidada kohtutäituri otsuseks TMS § 218 lg-s 1 sätestatu mõttes.
10.Täiteasja nr 022/2007/8827 kohta avatud täitetoimikus ei sisaldu märget selle kohta, et täitemenetlusosalisi oleks kutsutud võlgniku esitatud kaebuse läbivaatamise juurde. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 8 tuvastanud, et OÜ XX on esitanud 5. novembril 2007. a. kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur on 19. novembri 2007. a. kohtutäituri otsusega läbivaatamatult tagastanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lg 4 järgi teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist. Osundatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib küll juhul, kui võlgnik ei ole kaebuse läbivaatamisele ilmunud, tema kaebuse läbi vaadata, kuid selle eelduseks on asjaolu, et võlgnikule oleks kaebuse läbivaatamise aeg teatavaks tehtud. Kuivõrd kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et kohtutäitur ei ole kutsunud menetlusosalisi kaebuse läbivaatamise juurde, jättes muuhulgas võlgnikule teatamata kaebuse läbivaatamise aja, on kohtutäitur sellega rikkunud TMS § 218 lg-s 4 sätestatut, mis ei võimaldanud võlgnikul kaebuse läbivaatamisest osa võtta. Kohtutäituri tegevus on ebaseaduslik ka eeltoodud põhjusel. Kuivõrd kohtutäitur ei ole võlgniku kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb tunnistada kohtutäituri tegevus kaebuse läbivaatamisel ebaseaduslikuks ja kaebus tuleb saata kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama, ei anna kohus hinnangut kohtutäituri
5(6)
2-07-53071 tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele. Seega rahuldab kohus vaid kaebaja taotluse kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
11.Vastuseks kohtutäituri vastuväidetele märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul ei saa õigeks pidada kohtutäituri seisukohta, mille järgi oleks täitemenetlusosalise TMS § 217 järgi esitatud kaebuse menetlemisest keeldumine ja läbivaatamata jätmine õigustatud seaduse analoogia alusel, kohaldades tsiviilkohtumenetluse vastavaid sätteid. Seaduse analoogia kohaldamine saaks olla põhjendatud juhul, kui puuduvad vaidlusalust õigussuhet reguleeriv(ad) norm(id). Kaebuste kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale esitamise ja läbivaatamise kord on aga sätestatud TMS §-is 217, kus sisalduvad normid reguleerivad täitemenetlusosaliste ning kohtutäituri õigusi ja kohustusi kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel. Viidatud paragrahvis sisalduvad sätted ei võimalda kaebuse läbivaatamata jätmist ka juhul, kui kaebaja ei ole kohtutäituri hinnangul valinud sobivat õiguskaitsevahendit.
12.Kohus ei nõustu kohtutäituri väitega, et ka kohtule esitatud võlgniku kohtutäituri otsusele esitatud kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, sest kaebuse läbivaatamata jätmiseks puudub eelkõige ülaltoodud põhjendustel alus. Kohtutäiturile esitatud kaebuses on avaldaja palunud kohtutäituril keelduda täitetoimingu tegemisest st mitte võtta täiteavaldust menetlusse (tl 9). Seega on võlgnik vaidlustanud kohtutäituri toimingud seoses sissenõudja avalduse ja täitedokumendi täitmisele võtmisega, millise täitetoimingu seaduslikkust on võimalik kõigepealt kohtutäituril endal ja seejärel kohtul hagita menetluses hinnata (TMS § 217, 218 ja TsMS § 475 lg 1 15). Ka nimetatud põhjusel puudus kohtu arvates alus käesolevas tsiviilasjas läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
13.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud 20% ulatuses avaldaja ja 80% ulatuses kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.