Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-08-10303 lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt suri hagejate isa - E. S. - 17. jaanuaril 2008. a. Viimasele kuulus korteriomand Põlva linnas, Võru tn 11 – 8 (s.o 228/3359 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 8, üldpinnaga 22,8 m2). Testamendiga, mis oli koostatud 06.09.1994. a ja tõestatud Põlva Notaribüroo notar Arno Letneri poolt, pärandas E. S. kogu oma vara kostjale - L. L. . Kuna hagejad on keskmise puudega invaliidsuspensionärid, kelle sissetulekuks on vaid pension, ja olid abivajaduse tõttu õigustatud saama ülalpidamist E. S. , siis esitasid nad Põlva notar Ere Kürsale avalduse nimetatud pärandavarast sundosa saamiseks. Arvestades asjaolu, et kostja ei nõustunud hagejate avaldusega sundosa pärimiseks, siis nõuab kumbki hageja eelmärgitud pärandavarast (korteriomandist) sundosa saamise õiguse tunnustamist 1/6 mõttelises osas. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 09.05.2008. a (tl 56). Kirjalikus vastuses on kostja hagi õigeks võtnud ning nõustunud kirjaliku menetlusega (tl 58).

Kohtu põhjendused Kirjalikus vastuses kohtule on kostja hagi õigeks võtnud ning nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus on kostjale selgitanud TsMS § 440 lõigetes 1 ja 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 55). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS §-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti

2 (4)

2-08-10303 märkinud, et võtab hagi õigeks, ja kohus on talle selgitanud hagi õigeksvõtmise tagajärgi ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 104, kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. PärS § 105 kohaselt on sundosa pool pärandiosast, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad hagejate nõuet. Notariaalse testamendiga 06.09.1994. a on E. S. pärandanud oma vara kostjale. Sünni-, surma- ja abielutunnistused kinnitavad, et E. S. suri 17.01.2008. a Põlvas ning hagejad on tema lapsed. Hagiavalduse kohaselt on ka K. S. E. S. laps. Arstliku ekspertiisi otsused nr 390918 ja 376594 kinnitavad, et hagejad on kaotanud oma töövõimest 80% ja neil on keskmine puue. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub E. S. korteriomand (registriosa nr 1801438) Põlva linnas, Võru tn 11 – 8 (s.o 228/3359 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 8, üldpinnaga 22,8 m2).

TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades asjaolu, et kostja on suhteliselt eakas isik (78-aastane), kellel puuduvad vajalikud teadmised pärimisõiguses, ja viimane on hagi kohe õigeks võtnud, siis leiab kohus, et otstarbekas ja mõistlik on antud asjas jätta menetluskulud, sealhulgas hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg 6 alusel. Kuna hagejad taotlevad korteriomandist, mille harilikuks väärtuseks on 60 000 krooni, sundosa saamise õiguse tunnustamist 1/6 mõttelises osas, siis on hagihinnaks kummagi hageja puhul 10 000 krooni, millest riigilõiv hagi esitamisel oli 750 krooni. Hagi esitamisel tasus M. M. S. krooni ja A. P. 500 krooni riigilõivu. 3 (4)

2-08-10303 Tartu Maakohtu 14.04.2008. a määrusega (tl 24-25) vabastati hageja A. P. osaliselt riigilõivu, s.o 250 krooni tasumisest. Kuna A. P. igakuine sissetulek – 3480 krooni - võimaldab tal tasuda praegu ka 250 krooni riigilõivu, siis mõistab kohus käesoleva otsusega välja A. P. nimetatud summa riigituludesse TsMS § 179 lg 1 analoogia alusel. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Lembit Käis kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.