2.Jätta hagi aegumise tõttu osaliselt rahuldamata summas 5568,88 krooni (viis tuhat viissada kuuskümmend kaheksa krooni ja 88 senti; s.h. põhivõlg 3917 krooni ja viivised 1651,88 krooni).
3.Kohus jätkab menetlust 06.01.2005 arve nr XXXXXXXXXX, 06.03.2005 arve nr XXXXXXXXXXXXXX ja 05.05.2005 arve nr XXXXXXXXXX alusel esitatud põhinõude 4271,60 krooni ja viiviste 501,85 krooni osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
21.01.2008 AS EE esitas kohtule hagi EB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.04.2002 elektrienergia ostu-müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust tarbimiskohas aadressil XXX, 12911 Tallinnas ning kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuste eest kokkulepitud tasu. Kostja ei ole kasutatud teenuste eest tasunud. Kostja võlg hageja ees oli
25.08.2005 seisuga 8188,60 krooni. Hageja taotleb võlgnevuse ja viivised seisuga 25.08.2005 summas 2153,73 krooni kostjalt välja mõista.
KOSTJA VASTUS
Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kunagi olnud võlgnevuse tekkimise kohaks oleva korteriomandi omanik. 03.04.2002 kostja sõlmis AS Hansa Liising Eesti volituste alusel hagejaga elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu tarbimiskohale XXX Tallinn, mis oli liisingulepingu alusel antud kostja valdusesse. AS Hansa Liising Eesti ütles kostjaga sõlmitud liisingulepingu üles alates 15.06.2004.a ning teatas korteriomandi võõrandamisest enampakkumise korras. 08.12.2004 teatas hageja kostjale sõlmitud lepingu lõpetamisest alates 10.01.2005.a. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Hageja ei ole kostjale arveid esitanud. Hageja nõue tuleneb 03.05.2002, 16.09.2002, 08.01.2004 ja 06.01.2005 arvetest. Kostja leiab, et nende arvete järgi aegus nõue kolme aasta möödumisel arve tasumise tähtpäevast arvates. Seega viimane arve aegus 20.01.2008. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja lõppu 21.01.2008.a.
HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS
Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Aegumine peatub hagi esitamisega. Samuti hageja leiab, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult ning kohaldada tuleb nõude aegumise kümne aastast tähtaega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
Kohtuistungil menetlusosalised jäid oma väidete juurde. Kostja taotles kohaldada hagi suhtes aegumist; hageja leidis, et kohaldada tuleb hagi aegumise 10 aastast tähtaega. Pooled taotlesid lahendada aegumise kohaldamise küsimus vaheotsusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
2.Hageja nõue tuleneb pooltevahelisest elektrienergia ostu - müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust nr 17845443/1/1/03.04.2002. Lepingu alusel on hageja vastavalt hagiavaldusele esitanud kostjale järgmised arved: 1) 03.05.2002 nr 9743869 summas 4,60 krooni 2) 03.05.2002 nr 9743886 summas 151,20 krooni 3) 29.07.2002 nr 10672043 summas 386,70 krooni 4) 16.09.2002 nr 11246996 summas 370,30 krooni 5) 08.01.2004 nr 17319794 summas 3004,20 krooni 6) 06.01.2005 nr 22211846 summas 3200,40 krooni 7) 06.03.2005 nr 23090812 summas 626,30 krooni 8) 05.05.2005 nr 23956417 summas 444,90 krooni.
3.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisti. VÕSRS § 9 lg 1 järgi
kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.
4.01.09.1994.a. jõustunud ja kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS1994) § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Vastavalt TsÜS1994 § 116 lg-le 1 algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Arve väljastaja õigusi rikutakse arve tasumata jätmisega ning õiguste rikkumine selgub arve maksetähtpäeva saabumisel. Seega pidi hagejale olema selge hiljemalt maksetähtpäevale järgneval päeval, et tema õigusi on rikutud. Eeltoodust tulenevalt hakkas kuni 01.07.2002 väljastatud arvete aegumistähtaeg kulgema arve tasumiseks määratud tähtpäevale järgnevast päevast.
5.VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
6.01.07.2002 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Kuna TsÜS1994 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg on pikem, kui kehtiva TsÜS järgi, siis tuleb 03.05.2002 arvete nr 9743869 ja nr 9743886, mille maksetähtaeg oli 17.05.2002, puhul kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3 aastast üldist aegumistähtaega alates 01.07.2002. Nende arvete alusel esitatava nõude aegumistähtaeg lõppes seega 01.07.2005 ning 21.01.2008 esitatud hagi on nende arvete osas aegunud.
7.TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vaidlusalusest elektrienergia ostu – müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust tulenevalt pidi tarbitud elektri eest tasumine toimuma hageja poolt kostjale väljastatavate arvete alusel. Seega tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 teisest lausest algas alates 01.07.2002 väljastatud arvetest tulenevate nõuete puhul aegumistähtaeg kulgema arve väljastamise aasta lõppemisest. Eelnevast tulenevalt algasid ja lõppesid hagi aluseks olevate arvete aegumistähtajad järgmiselt: 29.07.2002 arve nr 10672043 ja 16.09.2002 arve nr 11246996 aegumine algas 01.01.2003 ja lõppes 01.01.2006. 08.01.2004 arve nr 17319794 aegumine algas 01.01.2005 ja lõppes 01.01.2008. 21.01.2008 esitatud hagi on nende arvete osas aegunud. 06.01.2005 arve nr 22211846, 06.03.2005 arve nr 23090812 ja 05.05.2005 arve nr 23956417 puhul aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2006 ning lõppeb 01.01.2009.a. Seega kolme arve osas, kokku summas 4271,60 krooni on hagi esitatud tähtaegselt.
8.TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi aegunud. Sellest sättest tulenevalt on osaliselt aegunud ka
hageja nõue aegunud arvete tasumisega viivitamise eest arvestatud viiviste kostjalt väljamõistmiseks, kokku summas 1651,88 krooni.
9.Õige ei ole hageja seisukoht, et kohaldada tuleb hagi aegumise 10 aastat tähtaega, kuna kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on üldine aegumistähtaeg 3 aastat ja TsÜS § 146 lg 4 toodud 10- aastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kümne aasta jooksul, peab kostja olema kohustust rikkunud tahtlikult. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eeltoodu alusel kohus leiab, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
10.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et taotlus aegumise kohaldamiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada 03.05.2002, 29.07.2002, 16.09.2002 ja 08.01.2004 arvetest tulenevate nõuete (s.h. viivised) osas. 06.01.2005, 06.03.2005 ja 05.05.2005 arvetest tulenevad nõuded ei ole aegunud ning nende nõuete osas kohus jätkab menetlust.
11.Menetluskulude jaotuse määrab kohus asja lõpplahendis.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.