Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Tsiviilasi nr 2-08-8829 võõrandamiseks kolmandatele isikutele. 22.09.2005 ühendati kriminaalasi nr 04230101699 kriminaalasjaga nr 05230101360 ühisesse menetlusse. 22.09.2007 Põhja PP määrusega lõpetati osaliselt kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu kriminaalasjas, kus avaldaja oli kannatanu. See asjaolu andis eelviidatud kuritegelikule grupile võimaluse alustada toiminguid avaldaja eluruumi realiseerimiseks n. n. heausksesse omandisse läbi kohtutäituri, et kuritegu lõpuni viia ja katta võõra vara arvel võetud pangalaen. Kõige lihtsam skeem oli selleks kasutada kohtutäiturit, kes nõuab sisse pangahüpoteegi täitemenetluse korras, arestides 02.11.2007 selleks hüpoteegiga koormatud vara ja asudes realiseerima kinnistut enampakkumise teel. Avaldaja vaidlustas kriminaalasja 22.09.07 lõpetamise määruse, kuid Riigiprokuratuuri 01.11.2007 määrusega jäeti kannatanu kaebus rahuldamata. 30.11.2007 esitas avaldaja Riigiprokuratuuri määrusele kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes oma määrusega tühistas Riigiprokuratuuri määruse ja käesolevaks ajaks on kriminaalasja menetlus uuendatud. Sellest teatas avaldaja 15.02.2008 kaebuses ka kohtutäiturile. Samuti on uurimiskohtuniku poolt Harju Maakohtu 18.02.2008 määrusega prokuröri taotlusel kuriteo objektiks oleva korteriomand Xxx seatud võõrandamiskeeld, mida aga ei saa sisse kanda, kuna täitur n. ö. jõudis täitemenetluses ette ja arestis korteriomandi enne riiki. Avaldaja sõnade kohaselt on täitur samas teadlik asjas toimuvast kriminaaluurimisest ning sellest, et uurimiskohtunik on omakorda välja andnud täitemenetluse objektiks olevale korterile võõrandamiskeelu määruse. Kaebuse sisu Avaldaja oma esitatud kaebuses viitab asjaolule, et kohtutäitur on avaldaja kaebuse jätnud läbi vaatamata. Avaldaja leiab, et kaevatav täituri otsus ei vasta seaduse nõuetele, kuna täitur on ju oma otsuse kohaselt tunnistanud avaldaja kaebuse kaebuseks täitemenetluses, seega sai otsus olla kas kaebuse osas rahuldav või mitterahuldav. Seadus ei anna antud juhul täiturile õigust jätta kaebus läbi vaatamata, kui otsuse sisust endast selgub, et täitur on kaebuse tegelikult sisuliselt läbi vaadanud. Seega leiab avaldaja, et täituri otsusest saab välja lugeda seisukoha, et avaldaja kaebus jäeti täituri poolt rahuldamata ja täitemenetlus peatamata. Tulenevalt TMS §-st 218 kuulub seega täituri otsus edasikaebamisele Maakohtus. Avaldaja ei ole nõus asjaoluga, et kohtutäitur, olles informeeritud nii jätkuvast kriminaalasja uurimisest, uurimiskohtuniku poolsest vara aresti määrusest korteriomandi Xxx, Tallinnas kohta kui ka avaldaja seisundist kriminaalmenetluses, ei ole avaldajat täitemenetlusse huvitatud isikuna kaasanud ega võimaldanud tema esindajal ka täitemenetluse toimikuga tutvumist. Seega asus täitur avaldaja arvamuse kohaselt sisuliselt kurjategijate grupi huvides tegutsema katmaks avaldaja vara arvel saadud pangalaenu ehk teisisõnu aitab kaasa kuriteo lõpuleviimisele. Avaldaja juhib tähelepanu, et on oma kaebuses täiturile näidanud neile rikkumistele, mis kaasnesid täitemenetluse algatamisel, kuid täitur pole täitnud TMS §-st 8 tulenevaid kohustusi, s.h. kohustust selgitada täitemenetluse osanikele nende õigusi. Avaldaja leiab, et täitur peab avaldajat täitemenetluse osaliseks. Mainitud fakti näitab täituri käitumine, kes sisenes avaldaja valduses olevasse korterisse Xxx 05.02.08 ja andis üle koopia R. R adresseeritud täitetoimingu teatest, teavitades avaldajat ühtlasi suuliselt võimalusest osaleda väljakuulutatud korteriomandi enampakkumisel 21.02.08. Seega tunnistas täitur de facto avaldaja täitemenetlusest huvitatud kolmandaks isikuks. Samas näitab täituri käitumine, et ta on hästi informeeritud korteriomandi õiguslikust seisundist ja selle käive osas toimuvast kriminaalmenetlusest ning teadlik avaldaja nõudeõigusest korteriomandi osas, kuid samas ei soovi seda formaalsetel põhjustel tunnistada oma otsuses. Tuginedes TMS § 218 lg-le 2 ja § 46 lg 1 p-le 8 palub avaldaja tühistada kohtutäitur V Kaasiku 28.02.2008 otsus MK 18.02.2008 kaebuses täiteasjas nr 007/2007/60952 ja kohustada 2(6)

Tsiviilasi nr 2-08-8829 kohtutäitur V Kaasikut lahendama MK kaebus sisuliselt ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr 007/2007/60952 kuni eeluurimise lõpuleviimiseni kriminaalasjas nr 05230101360. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur esitas kohtule 09.05.2008 vastuse avaldaja kaebuse peale, milles teatab, et ei nõustu kaebuses toodud asjaoludega. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja 07.03.2008 kaebus kohtutäituri 28.02.2008 otsusele tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjustel: 02.11.2007 alustas kohtutäitur R R’i suhtes täitemenetlust tsiviilasjas 638, aluseks notari 14.02.2007 hüpoteekide kustutamise kokkulepe, korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Nõude sisuks on hüpoteegi realiseerimine summas 1 230 469,36 krooni. 07.02.2008 arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva korteriomandi Xxx, Tallinnas. Nimetatud vara suhtes on toimunud mitmed enampakkumised, mis on nurjunud. 15.02.2008 esitas MK kohtutäiturile kaebuse, mille kohaselt soovis enda tunnistamist täitemenetluse osaliseks seoses kriminaalasjaga nr 04230101699. Kaebuse esitaja väite kohaselt oli ta korteriomandi Xxx, Tallinn omanik, kelle käest on korteriomand välja petetud kuriteoga õiglase hüvitiseta. Samuti taotles kaebuse esitaja täitetoimikuga tutvumist ja hüpoteegieseme realiseerimise peatamist kriminaalasjas eeluurimise lõpuleviimiseni. Nõudis endalt selgituse võtmist selgitamaks, millistel alustel on hüpoteegiesemeks olev korteriomand tema valduses. Kohtutäitur jättis 28.02.2008 otsuses MK kaebuse läbi vaatamata seoses asjaolude puudumisega, mille kohaselt saaks kaebuse esitajat käsitleda täitemenetluse osalisena. Avaldaja kaebuse osas asub kohtutäitur alljärgnevale seisukohale. Kohtutäitur leiab, et kaebus ei kuulu läbi vaatamisele, kuna selle on esitanud isik, kes ei ole vastavalt TMS § 5 kohaselt täitemenetluse osaline. Kohtutäitur oma vastuses väidab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud talle ühtegi tõendit, mille kohaselt võiks eeldada, et tal on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist. Kaebuse esitaja poolt lisatud tõendi - Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on kahtlustatavateks isikuteks SB, E K ning R D , kellest mitte ükski ei oma seost selle täitemenetlusega. Samuti puuduvad kinnistusraamatust märked või eelmärked kaebuse esitanud isiku õiguste kohta realiseerimisele kuuluva hüpoteegieseme suhtes. Kohtutäitur ei ole kaebuse esitaja suhtes teinud mitte ühtegi täitetoimingut. Hüpoteegieseme võõrandamine ei riiva kaebuse esitaja õigusi, kuna tegu on isikuga, kellel kinnistusraamatu kannetest ja märgetest tulenevalt puuduvad kinnisasja suhtes õigused. Eeltoodu alusel asub täitur seisukohale, et kaebuse esitajat ei saa käsitleda täitemenetluse osalisena ning sellest tulenevalt ei kuulu ka tema kaebus läbi vaatamisele. Kaebuse esitaja väide, et korteriomandile Xxx on prokuröri taotlusel 18.02.2008 Harju Maakohtu määrusega seatud võõrandamiskeeld, ei vasta tõele, mida tõendab korteriomandi 08.05.2008 kinnistusraamatu väljavõte (lisatud kohtutäituri vastusele). Korteriomandi suhtes ei ole esitatud kinnistamisavaldusi (lisatud kohtutäituri vastusele). MKt puudutava kriminaalasja raames küll püüti korteriomandit arestida, kuid see ei ole võimalik tulenevalt TsÜS § 88 lg-st 2, kuna realiseeritakse enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõigust. Kohtutäitur oma vastuses viitab ka asjaolule, et 13.05.2008 kell 12.00 toimuvale kohtuistungile, kus tuleb arutamisele avaldaja kaebus kohtutäituri 28.02.2008 otsuse peale, kohtutäitur tervislikel põhjustel osaleda ei saa. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TMS §-dest 5, 217 ja 218 palub kohtutäitur lükata edasi 13.05.2008 toimuv istung tsiviilasjas nr 2-08-8829 või vaadata asi läbi ilma kohtutäituri kohalolekuta; jätta avaldaja kaebus rahuldamata, täitemenetlus täiteasjas nr 007/2007/60952 peatamata ning kohtutäituri 28.02.2008 otsus jõusse. Samas palub kohtutäitur võtta asja 3(6)

Tsiviilasi nr 2-08-8829 lahendamisel seisukoht üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise osas, kuna kaebuse sisulisele läbivaatamisele kehtib kohustuslik kohtueelne menetluskord. Avaldaja täiendav selgitus kaebusele Avaldaja esitas 15.05.2008 kohtule peale kohtutäituri seisukohtadega tutvumist omapoolse täiendava selgituse, milles avaldaja leiab, et täituri kirjalik vastulause, et ta kontrollis kinnistusraamatu seisu ja sinna ei ole sisse kantud vara võõrandamise keeldu seoses kriminaalasjaga, on paljasõnaline ning kohut eksiteele viiv. Vastavalt kinnistusraamatu seadusele ei saagi kanda sisse korraga enam kui üht kannet võõrandamiskeeluks, seega prokuröri taotlusel tehtud kohtuliku keelumärkuse osas on kinnistusraamatus ainult märge, et selline keeld on uurimiskohtuniku poolt vormistatud ning väljastatud kinnistusametile. Avaldaja leiab, et juhul kui täitur ei olnud varem teadlik, et täitemenetluse objektiks olev korteriomand on kriminaalasjas sisuliselt asitõendiks, siis pärast MK kaebuse saamist ning uurimiskohtuniku määruse koopia saamist pidi ta igal juhul oma diskretsiooniotsuse õigsuse üle vaatama. Käesoleval juhul on avaldaja arvates diskretsiooniotsus vastu võetud täituri poolt puuduliku eelinformatsiooni alusel. Tulenevalt eeltoodust on avaldaja arvates kohtul kõik seaduslikud alused tühistada täituri kaevatav otsus mitte peatada täitemenetlust ja jätta MK kaebus läbi vaatamata ning kohustada teda uue informatsiooni alusel seoses kriminaalasja eeluurimise ning võõrandamiskeelu määrusega vastu võtma uus otsus. Mis puudutab kohtule kriminaalasja sisulise seisu ja asjaolude kohta ütluste andmist, siis avaldajal, olles seotud menetlussaladusega, puudub õigus enne asjas uurimise lõpuleviimist avalikustada kriminaalmenetluse käiku ning teavitada detailidest kolmandaid isikud. Kohtuistungil avaldatud seisukohad 13.05.2008 toimunud kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas osalesid avaldaja ja tema lepinguline esindaja. Avaldaja esindaja selgitas kohtule esitatud kaebuse sisu uuesti suuliselt. Parex Pank on kreeditor ja R R on korteri asukohaga xxx, Tallinn valdaja praegu. Avaldaja esindaja arvates rikkus kohtutäitur seadust, kui algatas täitemenetluse ning arestis korteri. Avaldaja esindaja leiab, et avaldaja tulnuks kaasata puudutatud isikuna antud täitemenetluses. Kriminaalasi algatati B’i osas, R R’i osas ei tea. R R’i kohta puuduvad avaldajal andmed. Kohus kohustas avaldajat välja selgitama ja kohtule 2 tööpäeva jooksul teatama, kas R R on seotud kriminaalasja nr 05230101360 menetlusega või on ta heauskne korteri ostja. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta tühistamata ja esitatud kaebus rahuldamata. Mitte ükski kaebuses esitatud väide ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja esitas 18.02.2008 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri täitetoimingute kohta seoses vara aresti 4(6)

Tsiviilasi nr 2-08-8829 ja enampakkumise väljakuulutamisega ning täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäitur tuvastas kaebuses sisalduvate faktiliste asjaolude ja taotluste alusel, et tegu on täiteasjas nr 007/2007/60952 esitatud kaebusega. Nimetatud täiteasjas on nõude sisuks hüpoteegi realiseerimine ja hüpoteegiesemeks on korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn. Tuginedes TMS § 217 lg-le 5 teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kohtutäitur tegi 28.02.2008 otsuse, millega jättis kaebuse läbi vaatamata vastavalt TMS § 217 lg-le 1 ja §-le 5. Kohtutäitur oma otsuses asub seisukohale, et kaebuse esitajat ei saa käsitleda täitemenetluse nr 007/2007/60952 osalisena ning sellest tulenevalt ei kuulu ka tema kaebus läbivaatamisele. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse 07.03.2008, milles avaldaja palub tühistada kohtutäitur V Kaasiku 28.02.2008 otsus MK 18.02.2008 kaebuses täiteasjas nr 007/2007/60952 ja kohustada kohtutäitur V Kaasikut lahendama MK kaebus sisuliselt ning peatada täitemenetlus täiteasjas nr 007/2007/60952 kuni eeluurimise lõpuleviimiseni kriminaalasjas nr 05230101360. TMS §-s 5 on toodud täitemenetluse osaliste loetelu, mille lg 1 kohaselt täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Sama paragrahvi lg 2 järgi on täitemenetluse osalised muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda pöhistavad. TMS § 5 lg 3 sätestab, et kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Täiteasjas nr 007/2007/60952 on sissenõudjaks AS Parex banka AS-i Parex banka Eesti Filiaal kaudu ja võlgnikuks R R (isikukood xxx). Sissenõudja avalduse alusel on nimetatud täiteasjas algatatud 02.11.2007 täitemenetlus. Tuginedes TMS §-le 5 asub kohus seisukohale, mis ühtib kohtutäituri omaga, et avaldaja ei ole antud täiteasjas menetlusosaline. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 59 sätestab asjaõiguse järjekoha, mille lg-te 1 ja 2 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega ja kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras. Kohtutäituri menetluses oleva täiteasja raames realiseeritakse enne Harju Maakohtu 18.02.2008 määrusega antud käsutuskeeldu tekkinud asjaõigust. Eestis on tugev kinnistusraamatu süsteem ja kinnistusraamat tagab kinnisasjade tsiviviilkäibe õiguskindluse, seega ei näe kohus antud juhul aluseid, miks oleks kohtutäitur pidanud mitte tuginema kinnistusraamatu kannetele ja õigusaktidega kehtestatud korrale. Tuginedes TsÜS § 88 lg-le 2, AÕS § 56 lg-le 1 ning § 59 lg-tele 1 ja 2 ei ole kohtutäitur oma otsust tehes rikkunud seadust ega avaldaja õigusi ning on kontrollinud ja täitnud kõik eeldused enne otsuse langetamist. Käesoleva kaebuse läbivaatamise juures on oluline kohtutäituri tegevus otsuse tegemisel, kas see vastab kohtutäiturite tegevust reguleerivale seadusandlusele, eetikakoodeksile ja ametile kehtestatud reeglitele ning põhimõtetele. Kohtu ülesandeks on selgitada välja kohtutäituri 5(6)

Tsiviilasi nr 2-08-8829 eksimus, kas täitur on rikkunud antud toimingu tegemise nõudeid. Kohus ei tuvastanud kohtutäituri eksimust kehtestatud normide vastu ega avaldaja õiguste rikkumist antud toimingu tegemisel. Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega ning istungil avaldatud seisukohtadega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid. Kohus ei tuvastanud esitatud tõenditest lähtuvalt asjaolusid, et avaldajat saaks lugeda täiteasja nr 007/2007/60952 menetlusosaliseks TMS § 5 mõttes. Antud asjas toimunud kohtuistungil ei põhistanud avaldaja R’i seotust menetluses oleva kriminaalasjaga. Istungil avaldajale antud 2 tööpäeva möödudes ei esitanud avaldaja kohtule ka täiendavaid andmeid R R’i kohta antud asjaga seonduvalt. Tuginedes eelpool öeldule asub kohus seisukohale, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtutäituri otsus tühistamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna lahendiga ei rahuldatud avaldaja (võlgniku) nõuet ja jäeti tühistamata kohtutäituri otsus, siis jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.