Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-8248
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood xxxxxxxx, aadress xxx x, xxx/ Asjast puudutatud isik: J.Tš /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx, xxx/ Eestkostetava esindaja: advokaat Tatjana Massalina /Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht Kosmonaudi 9, Narva/ Asjast puudutatud isik: L.Tš /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx, xxx/ Asjast puudutatud isik: P.Tš /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx/ Asjast puudutatud isik: G.Tš /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx/
Kohtuistungi toimumise aeg
14.05.2008.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja Narva linna Sotsiaalabiamet Avaldaja esindaja Tatjana Zelenjajeva Eestkostetava esindaja: Tatjana Massalina Asjast puudutatud isik: L.Tš
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus J.T üle eestkoste seadmises
Tsiviilasi nr 2-08-8248
ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta ning esitada eestkosteasutusele iga-aastane kirjalik aruanne.
Menetluskulud jätta riigi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
04.03.2008.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on J.Tš lapseeast alates invaliid. Tal on tuvastatud raske vaimne alaareng ja töövõimetus 100 %. Ta ei ole võimeline ennast ise hooldama. J.Tš vajab igapäevases elus järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi suhtlemisel ning olmeprobleemide lahendamisel. J.Tš-le on määratud sügav puue, mistõttu vajab ta ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingute ja suhtlemisega. Tal on raskusi liikumisega, korterist väljas ta ei käi ning tal on kõnehäired. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline sooritama tehinguid, ei suuda iseseisvalt käsutada oma vahendeid ja õigusi. Tervisliku seisundi tõttu on tal probleemid pensioni saamisega ja dokumetide vormistamisega. Eelpooltoodu tõttu vajab J.Tš eestkoste seadmist enda üle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Kohus määras 05.03.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. J.Tš psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 27.03.2008.a SA Narva Haigla ekspertiisikomisjoni ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 22). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 L.Tš arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. L.Tš ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele oma pojale J.Tš-le. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu L.Tš eestkostjaks määramisele J.Tš-le. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et J.Tš ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu (Dauwni tõbi, kromosoomne häire) vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet Arvestades seda palub avaldaja määrata L.Tš J.Tš eestkostjaks kolmeks aastaks.
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isikud ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad määrata J.Tš eestkostjaks L.Tš.
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-08-8248
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 22 nähtub, et J.Tš põeb Dauwni tõbe (kromosoomne häire). J.Tš vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla olmeprobleemidega, tegema tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. J. Tš vajab eeskostet oma elu lõpuni, kuna psüühiline seisundi paranemine ei ole võimalik, vaid võib veelgi halveneda. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L.Tš on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda J.Tš vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet kohtuistungil avaldama. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus kuulas 12.05.2008.a J.Tš ära isiku tavalises keskkonnas, kuna see oli kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaielnud. J.Tš andis oma nõusoleku L.Tš eestkostjaks määramiseks talle. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab J.Tš eestkostjaks L.Tš kolmeks aastaks ehk kuni 27.05.2011.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise 3(4)
Tsiviilasi nr 2-08-8248
õiguse. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohtukulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.