TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

29.02.2008.a. esitas Kärla vald maakohtule avalduse hagita menetluses R. K. paigutamiseks kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele.

2-08-7826 Avaldaja taotleb Sõmera Hooldekodu patsient R. K. (isikukood X) paigutamist kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele ja tahtest sõltumatu ravi kohaldamist. Samuti taotles avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamist. Avaldaja põhjendused on järgmised: Vastavalt Sõmera Hooldekodu poolt 06.03.2007 Kärla Vallavalitsusele saadetud kirjale (lisatud) on ravialune R. K. suunatud Sõmera Hooldekodusse 16.03.2000 saatedokumendiga, millel oli diagnoosiks märgitud vaimupuude keskmine aste F71. K.l on II invaliidsusgrupp, viimati määratud 15.02.1988 tähtajata. R. K. on kasvanud lastekodudes alates 10 kuu vanusest. Sõmerale suunati K. U. Hooldekodust, kus ta oli olnud äärmiselt kergesti ärrituv ja konfliktne. Sõmeral tekkisid sagedased konfliktid kaashoolealustega. Ta on äärmiselt sageli hooldekodu kodukorrale allumatu, agressiivne nii kaashoolealuste kui töötajate suhtes. Sageli on lubanud nii kaashoolealuseid kui ka töötajaid maha lüüa. Väga sageli tarvitab alkoholi ja siis on eriti agressiivne. Kaashoolealused ja ka hooldekodu töötajad elavad R. K. käitumisest tingituna hirmu all. K. oma halvast käitumisest aru ei saa, on ennast pidevalt õigustav. Süüdi on kõik, kes püüavad teda korrale kutsuda. Politsei on korduvalt teda kainenema viinud. Hooldekodu eelmärgitud kirjas toodud individuaalkaardi väljavõttes on loetletud aastate jooksul toimunud juhtumid, mis kirjeldavad tema agressiivset käitumist. Kõik juhtumid on seotud alkoholijoobega, agressiivsusega, kaaspatsientide ja hooldajate löömistega, ähvardustega ära tappa ja töötajate korraldustele allumatusega. Hooldekodu direktori A. V. ja arst H. N. arvamuse kohaselt (kirja lk 2 kaks alumist rida) ei ole R. K. ööpäevaringse hoolduse teenusel hooldatav ja patsiendi peab suunama tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusele. Seda hooldusvormi Sõmera Hooldekodu ei osuta. Eestkostjat R. K.le määratud ei ole. Avaldus on esitatud isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse, mida reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 54. peatükk. TsMS § 533 p. 1 kohaselt menetleb kohus nimetatud peatüki sätete alusel avaldust psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Kinnisesse asutusse paigutamine toimub vastavalt psühhiaatrilise ravi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 ja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 ning seejuures peavad olema täidetud nimetatud sätetes märgitud eeldused: 1)isikul on raske psüühikahäire, ms piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida; 2)haiglaravita või hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel on isik ohtlik endale või teistele; 3)varasem abinõude rakendamine ei ole olnud küllaldane või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 9 lg 1 kohaselt on vallas või linnas elavale isikule kohustatud sotsiaalteenuste andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Ka TsMS § 533 kohaselt menetleb kohus elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt haige paigutamist tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamisega. Kuna R. K. on Kärla valla elanik, on käesoleva avalduse esitaja pädev ametiasutus. R. K. käitumisel on kõik eelmärgitud tunnused - tal on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja juhtida ning ta on endale ja teistele ohtlik. TsMS § 534 lg 3 kohaselt, kui viivitusega kaasneks oht, võib kohus esialgset õiguskaitset rakendada juba enne isiku enda ja teiste isikute ärakuulamist ning talle esindaja määramist. Avaldaja soovis esialgse õiguskaitse korras R. K. paigutamist kinnisesse asutusse, sest kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks SHS § 9 lg 1, § 19 lg 1, PsAS § 11 lg 1, TsMs§533p. 1, § 534 palub avaldaja paigutada Sõmera Hooldekodu patsient R. K. (isikukood X) tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusele.

2-08-7826

Maakohtu 13.03.2008.a. määrusega jättis kohus rahuldamata avaldaja taotluse R.K. paigutamiseks esialgse õiguskaitse rakendamise korras kinnissesse asutusse ja määras TsMS § 537 lg 1 alusel R. K.le kinnisesse asutusse paigutamise vajalikkuse kohta eksperdiarvamuse saamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi /t.l. 23-24/. 09.05.2008.a. esitas avaldaja maakohtule avalduse täienduse /t.l. 43-45/. Avalduse täienduse kohaselt Vastavalt Sõmera Hooldekodu poolt 06.03.2007 Kärla Vallavalitsusele saadetud kirjale (lisatud) on ravialune R. K. suunatud Sõmera Hooldekodusse 16.03.2000 saatedokumendiga, millel oli diagnoosiks märgitud vaimupuude keskmine aste F71. K.l on II invaliidsusgrupp, viimati määratud 15.02.1988 tähtajata. R. K. on kasvanud lastekodudes alates 10 kuu vanusest. Sõmerale suunati K. U. Hooldekodust, kus ta oli olnud äärmiselt kergesti ärrituv ja konfliktne. Sõmeral tekkisid sagedased konfliktid kaashoolealustega. Ta on äärmiselt sageli hooldekodu kodukorrale allumatu, agressiivne nii kaashoolealuste kui töötajate suhtes. Sageli on lubanud nii kaashoolealuseid kui ka töötajaid maha lüüa. Väga sageli tarvitab alkoholi ja siis on eriti agressiivne. Kaashoolealused ja ka hooldekodu töötajad elavad R. K. käitumisest tingituna hirmu all. K. oma halvast käitumisest aru ei saa, on ennast pidevalt õigustav. Süüdi on kõik, kes püüavad teda korrale kutsuda. Politsei on korduvalt teda kainenema viinud. Hooldekodu eelmärgitud kirjas toodud individuaalkaardi väljavõttes on loetletud aastate jooksul toimunud juhtumid, mis kirjeldavad tema agressiivset käitumist. Kõik juhtumid on seotud alkoholijoobega, agressiivsusega, kaaspatsientide ja hooldajate löömistega, ähvardustega ära tappa ja töötajate korraldustele allumatusega. Hooldekodu direktori A. V. ja arst H. N. arvamuse kohaselt (kirja lk 2 kaks alumist rida) ei ole R. K. ööpäevaringse hoolduse teenusel hooldatav ja patsiendi peab suunama tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusele. Seda hooldusvormi Sõmera Hooldekodu ei osuta. Eestkostjat R. K.le määratud ei ole. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 9 lg 1 kohaselt on vallas või linnas elavale isikule kohustatud sotsiaalteenuste andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kuna R. K. on Kärla valla elanik, on käesoleva avalduse esitaja pädev ametiasutus. Täielikult või osaliselt riigieelarvest rahastatavateks psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenused on loetletud Sotsiaalministri 9.jaanuari 2008.a. määruses nr. 5 “Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ning teenuste osutamise kord” (edaspidi “Määrus”). Vastavalt Määruse § 1 lg 2 p. 7 on üheks hoolekandeteenuseks ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamine. Määruse § 7 lg 2 kohaselt esitatakse Määruse § 1 lg 2 p. 7 nimetatud teenusele suunamiseks Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 19 alusel tehtud kohtumäärus. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet tema käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks. SHS § 19 lg 2 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise kohus omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ette nähtud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Määruse § 7 lg 5 kohaselt väljastab § 1 lg 2 p. 7 nimetatud teenusele Sotsiaalkindlustusamet suunamiskirja viivitamatult pärast lõikes 2 nimetatud kohtumääruse jõustumist. Seega nimetab sotsiaalkindlustusamet sotsiaalhoolekande asutuse, kuhu inimene ööpäevaringse

2-08-7826 tugevdatud järelevalvega hooldamisele suunatakse, vastavalt vabade kohtade olemasolule kohtumääruse jõustumise hetkel. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks SHS § 9 lg 1, § 19, Sotsiaalministri 9.jaanuari 2008.a. määruse nr. 5 “Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ning teenuste osutamise kord” § 1 lg 2 p 7, § 7 lg 2 ja lg 5, TsMS § 475 lg 1 p 6 palub avaldaja paigutada Sõmera Hooldekodu patsient R. K. tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusele kuni üheks aastaks. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduses toodud nõude ja selle põhjenduse juurde.

ÄRAKUULAMISE TULEMUS

R. K. arvas ärakuulamisel 12.03.2008.a., et tema paigutamine kinnisesse asutusse ei ole vajalik ja, et ta hakkab ravimeid võtma.

MENETLUSOSALISTE ARAVAMUSED

Sõmera Hooldekodu raviarsti H. N. hinnangul on R.K. paigutamine kinnisesse asutusse vajalik. R.K. esindaja vandeadvokaat Vahur Tänav leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele /t.l. 37/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi

2-08-7826 alaareng väljendunud käitumishäiretega, millele on lisandunud alkoholisõltuvus. Nimetatud häired avalduvad temal kestva iseloomuga mõtlemisprotsesside primitiivsuses, abstraktse mõtlemise puudulikkuses, tundeelu labiilsuses, tahteelu impulsiivsuses ja vägivaldsuses. Samuti kõrges enesehinnangus normide ja reeglite eiramisega ning kriitika puudumisega oma tegude suhtes. Puuduliku võimega omandada igapäevase eluga toimetulekuks vajalikke kogemusi ja õppida oma vigadest. Käitumine on mõjustatud tungist alkoholi järele. Alkoholi mõjul võimenduvad temal negatiivse kallakuga iseloomujooned veelgi. Ekspertide arvamusel vajab R.K. paigutamist kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldusele /t.l. 30-33/. Asjas kogutud tõendite põhjal kohus leiab, et täidetud on ka SHS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldus, s.t avaldaja on hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale või teistele. R.K. ohtlikkus on kohtu hinnangul tõendatud Sõmera Hooldekodu direktori A. V. ja raviarst H. N. 06.03.2007 kirjaliku ettekandega Kärla Vallavalitsusele /t.l. 9-11/ ja Sõmera Hooldekodu töötajate 25.10.2006 , 24.07.2007 pöördumistega /t.l. 17/ direktor A.V. poole, mille kohaselt on R.K.l sagedased konfliktid kaashoolealustega, ta on sageli hooldekodu kodukorrale allumatu, agressiivne nii kaashoolealuste kui töötajate suhtes, on esinenud kaashoolealuste löömist. Sageli ähvardab tapmisega. R.K.l on väga sagedased alkoholi tarvitamised ja siis on eriti agressiivne. Kaashoolealused ja ka töötajad elavad R.K. hirmu all. R.K. on korduvalt politsei poolt kainenema viidud. Raviarst H.N. on kohtus kinnitanud, et muul viisil kui kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamisega ei ole võimalik vältida R.K. ohtlikkust endale või teistele, kuna R. K. keeldub rahustavaid ravimeid võtmast, mis teda tasakaalustaks ning tagada tuleb tema eemale saamine igapäevasest alkoholi tarvitamisest, mida Sõmera Hooldekodu ei suuda nn oma leebe hooldusvormi tõttu tagada. R.K. diagnoosi puhul ei aita ka sundravi psühhiaatriahaiglas. H.N. seletuse kohaselt kohtuistungil oli R.K.ga viimane intsident 11.mail 2008.a., mil R.K. alkoholijoobes pidi hooldekodu ukse maha lööma ja hooldekodu töötajale kallale minema. Olukorra päästis kaashoolealune, kes vahele tuli. Järelikult esineb kohtu hinnangul ka SHS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus avalduse rahuldamiseks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et R.K. reaalse ohtlikkuse tõttu vajab ta kinnises asutusse paigutamist.

R.Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.