TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-06-10645 kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud, avaldaja avaldus 28.01.2008.a esitas Haapsalu linn Linnavalitsuse kaudu Pärnu Maakohtule Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94, 102 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-de 110 lg 7, 530 lg 1 ja 477 lg 2 alusel avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule määratud eestkostja ametist vabastamiseks. Avaldaja palub vabastada eestkostja ametist K.T. (endise nimega K.), kes määrati Pärnu Maakohtu 16.11.2006.a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-06-10645) piiratud teovõimega täisealise isiku K.K.’i eestkostjaks. Avalduse kohaselt viibib K.K. Koluvere Hooldekodus. Haapsalu Linnavalitsuse (edaspidi Haapsalu LV) kui eeskoste asutuse poole pöördus AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu, kes teavitas, et K.T. ei täida eestkostja ülesandeid. Eestkoste all olev K. K.’i ülalpidamis- ja hooldusvahendite eest oli tasumata alates 01.10.2007 ja leping eestkostjaga näeb ette, et kui 3 kuud on hooldekodule maksmata, annab AS Hoolekandteenused Koluvere Hooldekodu hoolduse üle eestkostjale. Kuna K. T. ei ole täitnud eestkostja kohustusi, tegi Haapsalu LV sotsiaal- ja tervishoiuosakond Pärnu Pensioniameti Haapsalu osakonnale taotluse, millega paluti peatada K. K.’ile määratud kõikide riiklike toetuste maksmised. Haapsalu LV andis K. T.’ile eestkoste vormistamisel üle kõik dokumendid ja arveldusarve, kus oli 8 083 krooni 29 senti ning millele igakuiselt laekus K. K.’i pension. K. T. on teinud K. K.’i arveldusarvelt püsikorralduse, kuid määratud kuupäeval ei laekunud AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu arveldusarvele mitte ühtegi krooni. Haapsalu LV sotsiaal- ja tervishoiuosakond saatis 22.11.2007.a ja 30.11.2007.a väljastusteatega kirjad, milles paluti tasuda K. K.’i ülalpidamis- ja hooldusvahendite võlgnevus 5 720 krooni, samuti paluti K. K.’i arveldusarve väljavõtet (PKS § 101 alusel) alates 16.11.2006.a, kuid mõlemad kirjad tulid tagasi hoiutähtaja möödumisel. Kuna Haapsalu LV poolt saadetud kirjad tulid K. T.’i poolt antud postiaadressilt (X) tagasi, otsustas Haapsalu LV sotsiaal- ja tervishoiuosakond pöörduda Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole, mille peaspetsialist Sirje Unt teatas, et võeti ühendust X tee X korteri omanikuga, kes väitis, et perekond T. elas antud korteris 2007.a augustini ning üürivõlgnevuse tõttu lõpetas omanik nendega lepingu. Seega Haapsalu LV sotsiaal- ja tervishoiuosakond ja AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu ei tea K. T.’i elukohta. K. K.’il on sügav puue. Ööpäevaringne järelevalve ning erihooldus, mida K. K. vajab, ei kuulu sotsiaalteenuste hulka, milliseid Haapsalu linnal kui eestkosteasutusel on kohustus ja võimalus osutada. Selleks, et K. K.’i elu saaks ka edaspidi korraldatud tema vajadustest lähtuvalt, otsustas Haapsalu LV tasuda võlgnevuse AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodule summas 5 966 krooni 54 senti. Arvestades eelnevat, leiab Haapsalu LV, et K. T.’i eeskoste all ei ole K. K.’i varalised ja isiklikud õigused kaitstud ning K. K.’i huvides on alustatud eestkostja volituste lõpetamine. Haapsalu LV leiab, et antus asjas on põhistatud TsMS § 530 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolu ning tulenevalt eeltoodust ja juhindudes PKS § 102 lg-st 1 palub Haapsalu LV: 1) lõpetada ennetähtaegselt K.T.’i volitused K.K.’i eestkostjana; 2) määrata K.K.’i eestkostjaks Haapsalu Linnavalitsus kõigi asjade ajamiseks. 11.02.2008.a. määrusega võttis maakohus asja menetlusse ja kaasas asjasse asjast puudutatud isikutena eestkostetava K.K.’i ja eestkostja K.T.’i.

2-06-10645 Asjast puudutatud isikute arvamus Eestkostja K. T. ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 11.02.2008.a avalduse menetlusse võtmise määruse koos avalduse materjalidega K. T.’ile, kohustades teda esitama kohtule oma kirjalik arvamus esitatud avalduse osas 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Dokumendid on asjast puudutatud isikule K. T.’ile allkirja vastu üle antud 14.02.2008.a Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. TsMS § 530 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Uue eestkostja määramisel eelmise eestkostja surma või ametist vabastamise tõttu tuleb eestkostetav isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 93 lg 3 korraldab eestkostet eestkosteasutus. Vastavalt PKS §-le 94 seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Pärnu Maakohtu 16.11.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-10645 seati eestkoste piiratud teovõimega isiku K.K.’i üle ja määrati K. K.’i eestkostjaks 3 aastaks K.T. (endise nimega K.) /tl 4951/. Eestkostja K. T.’i ülesandeks on ajada kõiki K. K.’i asju, sealhulgas olme- ja pisitehinguid. K. K.’il keelati iseseisvalt teha igasuguseid tehinguid, sealhulgas olme- ja pisitehinguid. K. K. loeti määrusega valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotas hääleõiguse. Kohtumääruse alusel tuleb hiljemalt 16.11.2009.a otsustada K. K.’i üle seatud eestkoste lõpetamine või pikendamine. Esitatud avalduses palub Haapsalu Linnavalitsus vabastada K.T. eestkostja ametist, kuna eestkostja K. T. ei täida eestkostja ülesandeid. Eestkoste all oleva K. K.’i eest oli 01.10.2007.a seisuga K. T.’il AS-ile Hoolekandteenused Koluvere Hooldekodu tasumata kolme kuu ülalpidamis- ja hooldusvahendite tasu. Selleks, et K. K.’i elu saaks ka edaspidi korraldatud tema vajadustest lähtuvalt, tasus Haapsalu LV võlgnevuse AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodule summas 5 966 krooni 54 senti. Eeltoodu alusel leiab Haapsalu Linnavalitsus, et K. T.’i eeskoste all ei ole K. K.’i varalised ja isiklikud õigused kaitstud ning K. K.’i huvides on alustatud eestkostja volituste lõpetamine. Eestkostja K. T. ei ole kohtule vastanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asjas esineb mõjuv põhjus K.T.’i K.K.’i eestkostja ametist vabastamiseks. Kohus võtab K. T.’i eestkostja ametist vabastamisel arvesse ka asjaolu, et eestkostjaks peaks olema isik, kes tahab olla eestkostja. Kui isikul puudub huvi olla eestkostja, siis võivad jääda eestkostetava õigused ja huvid kaitseta. Tsiviilasjas nr 2-06-10645 on K.K.’i suhtes teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiis, millest nähtuvalt K. K. ei suuda nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning K. K.’i vaime seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkoste seadmise ja eestkostja isiku osas. Seega

2-06-10645 osundab Haapsalu Linnavalitsus õigesti, et K. K.’i puhul on jätkuvalt tegemist piiratud teovõimega isikuga, kuna tal on sügav puue ja vajab ööpäevaringset järelevalvet ning erihooldust. PKS § 92 lg 4 järgi ei tohi piiratud teovõimega isiku huvid jääda kaitseta. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab eestkosteasutus eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Ka Riigikohus on leidnud 30. novembri 2006.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-3-1-42-06, et PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kui isikule ei ole määratud eestkostjat, siis on kohalik omavalitsus eestkosteasutus, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid. Seetõttu jääb kuni eestkostja määramiseni K.K.’i eestkostja ülesandeid täitma tema elukoha järgne eestkosteasutus - Haapsalu linn. K.K.’i ärakuulamist antud asjas ei pidanud kohus tema tervislikust seisundist tulenevalt vajalikuks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna Haapsalu linn ei ole avalduse esitamisel kohtusse seaduses ettenähtud riigilõivu tasunud leiab kohus, et Haapsalu linnalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv 200 krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Hansapank, viitenumber mõlemail juhul 2900072369. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.