Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

millel oli mingil põhjusel osa teksti kustutatud. Nimetatud asjaolu oleks ka kohtutäitur pidanud arvestama vaid võlgniku suulisest kinnitusest (et kõik dokumendid on esitatud) lähtuva otsuse tegemisel. Enamus võlgniku poolt kaebuse esitajale tutvumiseks esitatud dokumentidest on esitatud koopiatena. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa Täitedokumenti lugeda kohaselt täidetuks juba ka seetõttu, et enamus võlgniku poolt kaebuse esitajale tutvumiseks esitatud dokumentidest on esitatud koopiatena, mistõttu ei saa olla kindel, et need vastavad originaalidele. Kuna Täitedokumendis ei ole sätestatud, et tutvumiseks võiks originaalide asemel esitada koopiad, siis tuleb eeldada, et kõik dokumendid tuleb tutvumiseks esitada originaalidena – kuna võlgnik ei ole kõiki dokumente esitanud originaalidena, siis ei saa ka lugeda, et Täitedokument oleks kohaselt täidetud. Kohtutäituri 31.10.2007 otsusest nähtuvalt ei ole kohtutäitur otsuse tegemisel nimetatud küsimust üldse käsitlenud, seega kuulub kohtutäituri otsus tühistamisele juba ainuüksi nimetatud põhjusel. Mõningatel dokumentidel on kopeerimisel osa teksti kustunud. Vaidlust ei ole selles, et mõningatel dokumentidel (n elektritööde töövõtuleping nr L.03.-008,

olevad nõutud dokumendid ja muid dokumente tal esitada ei ole. Kohtutäitur leiab, et juhul, kui võlgnikul tõesti puuduvad nõutavad dokumendid, siis pole trahvimine antud juhul mõistlik. Menetluses ei saa tekkida olukorda, kus võlgnikult nõutakse midagi mida tal ei ole ja mittetäitmisel tehakse vastavalt TMS § 183 trahve. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri otsuse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pink`i 31.10.2007.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2005/150 (t/l 2-11). Osundatud otsusega (t/l 24-25) jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse. Kuna kohus saab antud menetluses kontrollida vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 26.11.2007.a. kaebusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et täitedokumendist (t/l 45) ei nähtu, millliseid konkreetseid dokumente peab võlgnik kaebuse esitajale näitama. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seoses sellega, et võlgnikul oli kohustus esitada avaldajale tutvumiseks elamu asukohaga XXXehitus- ja remonttöödega seotud dokumentatsioon ning kuna konkreetseid dokumente ei olnud täitedokumendis nimetatud, tuli eeldada, et võlgnik on kohustatud kaebuse esitajale tutvumiseks esitama kogu XXXelamu ehitus- ja remonttöödega seotud dokumentatsiooni. Kohus ei nõustu nimetatud seisukohaga ja leiab, et kuna 20.01.2005.a. kokkuleppe kinnitamise määrus (t/l 45) on nõutud dokumentide osas üldsõnaline, siis ei olnud seadusega kooskõlas, et linnakohus trahvis võlgniku kohtutäituri taotluse alusel TMS § 183 järgi. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 16. jaanuari 2008.a. määruses nr 3-2-1-132-07. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Ka Riigikohus on

muudest dokumentidest. Üksnes sellisel juhul saanuks võlgnikule ette heita määruse täitmata jätmist ning anda kohtule luba võlgniku trahvimiseks. Samas lahendis on kolleegium veel selgitanud õiguse ühetaolise kohaldamise huvides seda, et VÕS § 1015 järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. VÕS § 1015 ei anna avaldajale õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Selle paragrahvi alusel võib avaldaja nõuda dokumentidega tutvumist kas dokumentide asukohas kohapeal või VÕS § 1016 järgi mujal, kui selleks on mõjuv põhjus. 01.04.2008.a. määrusega kohustas kohus AS-i HLEesitama kohtule KÜ XXXpoolt laenu või liisingu taotlemisel esitatud kogu XXXelamu ehitus- ja remonttööde teostamist puudutav dokumentatsioon. 23.04.2008.a. esitas AS HLEvajaliku dokumentatsiooni. Sellest tulenevalt teeb kohus avaldajale ettepaneku tulla nimetatud dokumentatsiooniga tutvuma Harju Maakohtusse Kentmanni kohtumajja. Lisaks võtab kohus seisukoha avaldaja väidete osas, et enamus esitatud dokumentidest on koopiad ja loetamatud, mistõttu ei saa olla kindel, et need vastavad originaalidele. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et vastavalt formaliseerituse printsiibile ei saanud kohtutäitur antud küsimust hakata lahendama sisuliselt. Arvestades eeltoodut, on kohtutäitur põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur seadust rikkunud ning seetõttu ei ole põhjendatud kohtutäituri poolt täiteasjas nr 024/2005/150 avalduse tühistamine. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et MMkaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pink 31.10.2007.a. otsuse peale ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus ei kuulu rahuldamisele, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.