MMkaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Arvi Pink`i otsuse peale täiteasjas nr 024/2005/150.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: MM Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Rainer Kuulme Vastustaja: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pink Vastustaja: KÜ .
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta MMkaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Arvi Pink`i otsuse peale täiteasjas nr 024/2005/150 rahuldamata.
2.Kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad MM kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused Tallinna kohtutäitur Arvi Pink ́i poolt on algatatud täitemenetlus KÜ suhtes MM ́u avalduse ja Tallinna Linnakohtu 20.01.2005 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2/27-8357/04 (t/l 9) alusel, mille kohaselt kohustus KÜ esitama kaebuse esitajale tutvumiseks tsiviilhagis nr 2/278357/04 nimetatud dokumendid. Võlgnik ei täitnud 20.01.2005 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2/27-8357/04 kohaselt (ega ole seda teinud ka käesolevaks hetkeks), mistõttu esitas kaebuse esitaja 22. augustil 2007 kohtutäiturile avalduse võlgniku korduvaks trahvimiseks (t/l 10-11). Kusjuures kaebuse esitaja peab vajalikuks märkida, et esmakordselt esitati kaebuse esitaja poolt kohtutäiturile taotlus võlgniku teistkordseks trahvimiseks juba 19. märtsil 2007, kuid nimetatud taotlusele kohtutäitur ei reageerinud. 24. septembri 2007 vastusega (t/l 15 ja 19) jättis kohtutäitur kaebuse esitaja taotluse võlgniku korduvaks trahvimiseks rahuldamata asudes seisukohale, et Tallinna Linnakohtu 20.01.2005 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2/278357/04 on võlgniku poolt kohaselt täidetud. Kaebuse esitaja esitas 08. oktoobril 2007 kaebuse kohtutäituri 24. septembri 2007 otsuse peale (t/l 16-18), mille kohtutäitur jättis oma
31.oktoobri 2007 otsusega rahuldamata (t/l 24-25). Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäituri 31. oktoobri 2007 otsus ei ole seaduslik ja põhineb õigusnormi rikkumisel ning tuleb seetõttu tühistada alljärgnevatel põhjustel. Vastupidiselt kohtutäituri ebaõigele seisukohale ei ole Tallinna Linnakohtu 20.01.2005 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2/27-8357/04 võlgniku poolt kohaselt täidetud ja seda alljärgnevatel põhjustel. Vaidlust ei ole selles, et Täitedokumendist ei nähtu, milliseid konkreetseid dokumente peab võlgnik kaebuse esitajale näitama. Kuna aga tsiviilhagi oli kaebuse esitaja poolt esitatud nõudega kohustada võlgnikku esitama kaebuse esitajale tutvumiseks elamu asukohaga XXXehitus- ja remonttöödega seotud dokumentatsioon, siis kuna konkreetseid dokumente ei ole Täitedokumendis nimetatud (mida ei olnudki võimalik teha, sest kaebuse esitajal puudus ülevaade võlgniku valduses olevate dokumentide täpsest mahust), siis tuleb eeldada, et võlgnik on kohustatud kaebuse esitajale tutvumiseks esitama kogu XXXelamu ehitus- ja remonttöödega seotud dokumentatsiooni. Kaebuse esitaja on selgitanud, et võlgniku poolt on esitamata vähemalt järgmised dokumendid: a) Ei ole esitatud elektrivarustuse renoveerimistööde eelarvet (sarnaselt E hinnapakkumise H.03.-020/2 lisale nr 1 (eelarve) – t/l 26), esitatud on vaid hinnapakkumine nr H.03.-028 (t/l 27-28) ilma eelarveta, ehk puudu on OÜ E hinnapakkumise nr H.03.-028 teine leht. Kusjuures nimetatud dokumendi esitamata jätmine oli aluseks ka võlgnikule esmakordse trahvi määramisel (t/l 12-13), mille osas kohus asus seisukohale, et kuna dokument on adresseeritud võlgnikule, siis on see ka võlgniku valduses. b) Ei ole esitatud tööde üleandmise- vastuvõtuakte; c) Esitatud elektriprojektist (elektripaigalduse „Tööprojekt”) on osad dokumendid puudu. Kohtutäituri kohustuseks täitemenetluse läbiviimisel on muuhulgas ka võtta vastu seisukoht selles, kas Täitedokument on kohaselt täidetud, ehk kas võlgnikule pandud toiming on kohaselt täidetud või mitte. Nimetatud küsimuse lahendamisel ei saa vastupidiselt kohtutäituri ekslikule sisukohale lähtuda vaid võlgniku suulisest kinnitusest, et kõik tema valduses olevad nõutud dokumendid on esitatud ja muid dokumente esitada ei ole – TMS § 8 ja § 26 kohaselt oleks kohtutäitur pidanud koguma täiendavat teavet, et selgitada, kas nõutud dokumendid on võlgniku valduses või mitte. Kohtutäitur on oma 31.10.2007 otsuses asunud ekslikult seisukohale, et käesoleval juhul ei saa kohtutäitur kuidagi kontrollida, kas Täitedokument on kohaselt täidetud või mitte. Nimetatud seisukoht on väär. Kaebuse esitaja on selgitanud, et vähemalt eelnimetatud dokumendid (a, b, c) on võlgniku poolt esitamata. Otsustamaks, kas nõutud dokumendid on võlgniku valduses või mitte, ei oleks kohtutäitur saanud lähtuda vaid võlgniku suulisest kinnitusest, vaid TMS § 8 ja § 26 kohaselt oli kohtutäituri kohustuseks koguda asjas täiendavat teavet (sh nõuda välja dokumente, selgitusi kolmandatelt isikutelt) ja vajadusel kasutada näiteks ka TMS § 28 lg 1 toodud võlgniku ruumide läbiotsimise õigust, et võtta vastu õige otsus, kas Täitedokument on kohaselt täidetud või mitte. Näiteks oleks kohtutäitur saanud teha vastava järelepärimise OÜ-le E ( XXXelamu ehitus- ja remonttööde teostaja) ja/või krediidi/finantseerimisasutusele (võlgnik on elamu renoveerimistööde teostamiseks võtnud laenu/liisingut kaebuse esitajale teadaolevalt AS-lt Hansa Liising Eesti, kellele on tõenäoliselt esitatud ka kogu XXX elamu ehitus- ja remonttöödega seotud dokumentatsioon) tuvastamaks, kas võlgniku valduses võivad olla kaebuse esitaja poolt nimetatud dokumendid. Kohtutäituri 31.10.2007 otsusest nähtuvalt ühtegi eelnimetatud toimingutest kohtutäitur teostanud ei ole, seega on ilmselge, et kohtutäituri ostus ei ole seaduslik ega põhjendatud ja kuulub tühistamisele. Lisaks peab kaebuse esitaja vajalikuks rõhutada asjaolu, et võlgniku varasem käitumine dokumentide tutvumiseks esitamisel, annab aluse eeldada võlgniku pahatahtlikku käitumist, mistõttu ei saa ka olla kindel mitte ühegi võlgniku poolt esitatud väite õigsuses. Nimelt esitati võlgniku poolt dokumentide esmakordsel tutvustamisel kaebuse esitajale väidetavate originaaldokumentidena dokumente,
millel oli mingil põhjusel osa teksti kustutatud. Nimetatud asjaolu oleks ka kohtutäitur pidanud arvestama vaid võlgniku suulisest kinnitusest (et kõik dokumendid on esitatud) lähtuva otsuse tegemisel. Enamus võlgniku poolt kaebuse esitajale tutvumiseks esitatud dokumentidest on esitatud koopiatena. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa Täitedokumenti lugeda kohaselt täidetuks juba ka seetõttu, et enamus võlgniku poolt kaebuse esitajale tutvumiseks esitatud dokumentidest on esitatud koopiatena, mistõttu ei saa olla kindel, et need vastavad originaalidele. Kuna Täitedokumendis ei ole sätestatud, et tutvumiseks võiks originaalide asemel esitada koopiad, siis tuleb eeldada, et kõik dokumendid tuleb tutvumiseks esitada originaalidena – kuna võlgnik ei ole kõiki dokumente esitanud originaalidena, siis ei saa ka lugeda, et Täitedokument oleks kohaselt täidetud. Kohtutäituri 31.10.2007 otsusest nähtuvalt ei ole kohtutäitur otsuse tegemisel nimetatud küsimust üldse käsitlenud, seega kuulub kohtutäituri otsus tühistamisele juba ainuüksi nimetatud põhjusel. Mõningatel dokumentidel on kopeerimisel osa teksti kustunud. Vaidlust ei ole selles, et mõningatel dokumentidel (n elektritööde töövõtuleping nr L.03.-008,
18.juulist 2003) on kopeerimisel osa teksti kustunud, mistõttu ei ole võimalik dokumentide sisu kogu ulatuses lugemine. Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtutäitur võtta seisukohta sissenõudja väidete osas, et koopia on loetamatu või dokumentidel on mõningad lehed puudu. Nimetatud küsimus ei eelda vastupidiselt kohtutäituri arvamusele sisulist lahendamist, vaid kohtutäitur oleks pidanud käesoleval juhul tagama, et kõik dokumendid oleks võlgniku poolt esitatud originaalidena, mitte koopiatena, mis oleks ka välistanud käesoleval juhul tekkinud probleemi, et kopeerimisel on osa dokumendi teksti kustunud. Kuna kohtutäitur ei ole taganud vaid originaalide esitamist (osa koopiatena/osaliselt kustunud tekstiga esitatud dokumente on saadetud kaebuse esitajale postiga ka otse võlgniku poolt), siis ei saa Täitedokumenti lugeda kohaselt täidetuks ka nimetatud põhjusel. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused Vastavalt TMS § 183 lg-le 1 kui võlgnik ei tee toimingut määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Kohtutäitur peab nimetatud ettepanekut esitades võtma seisukoha kas võlgnik on kohustust rikkunud või mitte ehk kas võlgnik on täitedokumendi täitnud või mitte. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Antud täitedokumendist ei nähtu milliseid konkreetseid dokumente peab sissenõudja nägema. Seega ei saa ka kohtutäitur kuidagi kontrollida kas täitedokument on kohaselt täidetud või mitte. Selgituseks märgib kohtutäitur, et esmasel trahvimisel antud asjas teatas võlgnik ise eelneva menetluse käigus, et tal on mõned dokumendid esitamata ja seda kinnitas ka Tallinna Linnakohtu 29.12.2005 a määrus nr 2/27-8357/04. Sellele tuginedes sai kohtutäitur võtta seisukoha, et antud asjas on täitedokument täitmata. Hetkel on võlgnik nimetatud dokumendid sissenõudjale esitanud. Seda on kinnitanud ka sissenõudja. Kohtutäitur ei saa seisukohta võtta ainult sissenõudja ütlustele tuginedes, vaid peab arvestama seisukohta võttes tekkinud olukorraga. Kohtutäitur ei saa võtta seisukohta sissenõudja väidete osas, nagu oleksid mõningatel dokumentidel lehed puudu või oleks koopia loetamatu, kuna vastavalt formaliseerituse printsiibile ei saa kohtutäitur antud küsimust lahendama asuda sisuliselt. Võlgnik on kohtutäiturile kinnitanud, et on esitanud sissenõudjale kõik tema valduses
olevad nõutud dokumendid ja muid dokumente tal esitada ei ole. Kohtutäitur leiab, et juhul, kui võlgnikul tõesti puuduvad nõutavad dokumendid, siis pole trahvimine antud juhul mõistlik. Menetluses ei saa tekkida olukorda, kus võlgnikult nõutakse midagi mida tal ei ole ja mittetäitmisel tehakse vastavalt TMS § 183 trahve. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri otsuse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pink`i 31.10.2007.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2005/150 (t/l 2-11). Osundatud otsusega (t/l 24-25) jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse. Kuna kohus saab antud menetluses kontrollida vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 26.11.2007.a. kaebusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et täitedokumendist (t/l 45) ei nähtu, millliseid konkreetseid dokumente peab võlgnik kaebuse esitajale näitama. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seoses sellega, et võlgnikul oli kohustus esitada avaldajale tutvumiseks elamu asukohaga XXXehitus- ja remonttöödega seotud dokumentatsioon ning kuna konkreetseid dokumente ei olnud täitedokumendis nimetatud, tuli eeldada, et võlgnik on kohustatud kaebuse esitajale tutvumiseks esitama kogu XXXelamu ehitus- ja remonttöödega seotud dokumentatsiooni. Kohus ei nõustu nimetatud seisukohaga ja leiab, et kuna 20.01.2005.a. kokkuleppe kinnitamise määrus (t/l 45) on nõutud dokumentide osas üldsõnaline, siis ei olnud seadusega kooskõlas, et linnakohus trahvis võlgniku kohtutäituri taotluse alusel TMS § 183 järgi. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 16. jaanuari 2008.a. määruses nr 3-2-1-132-07. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Ka Riigikohus on
16.oktoobril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 tehtud määruse p-s 8 märkinud, et kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kolleegium selgitab täiendavalt, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Riigikohus on mitmes oma lahendis leidnud, et kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2006. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 (RT III 2006, 12, 118, p 41). Selge peab olema ka kokkuleppe kinnitamise määruse resolutsioon. Kohtulahendi selguse osas teeb kohus hinnangulise otsustuse. Praegusel juhul on kohtu arvates kokkuleppe kinnitamise määrus ebaselge. Ebaselgust ei oleks olnud, kui kokkuleppe kinnitamise määruses oleksid nõutavad dokumendid olnud piisavalt piiritletud tunnuse järgi, mis eristanuks neid
muudest dokumentidest. Üksnes sellisel juhul saanuks võlgnikule ette heita määruse täitmata jätmist ning anda kohtule luba võlgniku trahvimiseks. Samas lahendis on kolleegium veel selgitanud õiguse ühetaolise kohaldamise huvides seda, et VÕS § 1015 järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. VÕS § 1015 ei anna avaldajale õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Selle paragrahvi alusel võib avaldaja nõuda dokumentidega tutvumist kas dokumentide asukohas kohapeal või VÕS § 1016 järgi mujal, kui selleks on mõjuv põhjus. 01.04.2008.a. määrusega kohustas kohus AS-i HLEesitama kohtule KÜ XXXpoolt laenu või liisingu taotlemisel esitatud kogu XXXelamu ehitus- ja remonttööde teostamist puudutav dokumentatsioon. 23.04.2008.a. esitas AS HLEvajaliku dokumentatsiooni. Sellest tulenevalt teeb kohus avaldajale ettepaneku tulla nimetatud dokumentatsiooniga tutvuma Harju Maakohtusse Kentmanni kohtumajja. Lisaks võtab kohus seisukoha avaldaja väidete osas, et enamus esitatud dokumentidest on koopiad ja loetamatud, mistõttu ei saa olla kindel, et need vastavad originaalidele. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et vastavalt formaliseerituse printsiibile ei saanud kohtutäitur antud küsimust hakata lahendama sisuliselt. Arvestades eeltoodut, on kohtutäitur põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur seadust rikkunud ning seetõttu ei ole põhjendatud kohtutäituri poolt täiteasjas nr 024/2005/150 avalduse tühistamine. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et MMkaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pink 31.10.2007.a. otsuse peale ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus ei kuulu rahuldamisele, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.