TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Kohtukulude jaotus:

Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas (riigilõiv, ekspertiisitasud ning muud V P (isikukood: xxx ) eestkostja määramisega ja eestkostja kohustuste täitmisega seotud kohtuvälised kulud) panna avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, kanda. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „16“mail 2008.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord:

Vastavalt TsMS §532 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

ASJAOLUD

Kohtla – Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule V P (isikukood: xxx ) eestkostja määramise nõudes põhjusel, et V P (isikukood: xxx ) on töövõimetu ning vajab pidevat hooldust ja kõrvalabi. Arstliku ekspertiisi otsusega nr. xxx 01.detsembrist 2005.a. on V P (isikukood: xxx ) tuvastatud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Arstlikuks ekspertiisiks esitatud dokumentide kohaselt vajab V P (isikukood: xxx ) kõrvalabi ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime: söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega ning suhtlemisega. Avalduse kohaselt elab V P (isikukood: xxx) Kohtla – Järve Vanurite Hooldekodus ning igapäevatoimingutes abistab V P (isikukood: xxx ) Kohtla – Järve Vanurite Hooldekodu personal. Tsiviilasjas nr.2 – 06 – 2549 on Viru Maakohus määrusega 06.novembrist 2006.a. määranud V P (isikukood: xxx ) eestkostjaks Kohtla – Järve linna, mis ei võimalda teha V P (isikukood: xxx ) eest kõiki vajalikke juriidilise iseloomuga toiminguid. Viru Maakohtu määruse kohaselt on V P (isikukood: xxx ) piiratud teovõimega. Kirjalikus avalduses palus Kohtla – Järve Linnavalitsus kohtul V P (isikukood: xxx ) eestkostja määramise küsimuse uuesti läbi vaadata ja määrata V P (isikukood: xxx ) eestkostjaks L P (isikukood: xxx) kõigi V P (isikukood: xxx) asjade ajamiseks. Palus avalduse rahuldada.

ENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, A V, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja määrata täisealise isiku, V P (isikukood: xxx ) eestkostjaks L P, kes on eestkostjaks olemiseks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohtla – Järve Linnavalitsuse lepinguline esindaja, A V, taotles tsiviilasja lahendamist ilma eestkostetavat, täisealist isikut, V P (isikukood: xxx ), ära kuulamata, kuna kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda V P (isikukood: xxx ) tervislik seisund temal avaldada kohtule oma tahet eestkostja määramise küsimuses, samuti võib kohtu poolt V P (isikukood: xxx ) ärakuulamise protseduur iseenesest kahjustada V P (isikukood: xxx) tervist. Kohus rahuldas taotluse. Muu asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Vanurite Hooldekodu, esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu „11“märtsil 2008.a.. Kohtule pole laekunud Kohtla – Järve Vanurite Hooldekodult kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamiseks või tsiviilasja arutamiseks ilma Kohtla – Järve Vanurite Hooldekodu esindaja osavõtuta. Muu asjast puudutatud isik, täisealine isik, V P (isikukood: xxx ) kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse käes allkirja vastu (kätte toimetatud Kohtla – Järve Vanurite Hooldekodu administratsiooni kaudu, kus täisealine V P (isikukood:

xxx asub). Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, A V, taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud muude asjast puudutatud isikuteta. Kohus rahuldas taotluse. Muu asjast puudutatud isikule, V P (isikukood: xxx ) kohtu poolt määratud esindaja, advokaat I G, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja määrata kuni kolmeks aastaks V P (isikukood: xxx ) eestkostjaks L P, kellele teha ülesandeks kõigi V P (isikukood: xxx) asjade ajamine. Advokaat I G asus kohtuistungil seisukohale, et L P eestostjaks määramine on eelkõige V P (isikukood: xxx ) enda huvides. Muu asjast puudutatud isik, eestkostja L P, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja ennast määrata V P (isikukood: xxx ) eestkostjaks kõigi V P (isikukood: xxx ) asjade ajamiseks.

KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. V P (isikukood: xxx ) ID – kaarti fotoärakirjaga (tl.3). Arstliku ekspertiisi otsusega nr.243009 (tl.4-5). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr. xx 18.augustist 2006.a. (tl.6-7), milles asusid ekspertarstid seisukohale, et V P (isikukood: xxx ) isiklik ärakuulamine kohtu poolt võib põhjustada V P (isikukood: xxx ) tervisele kahjulikke tagajärgi. L P kirjaliku nõusolekuga eestkostjaks olemiseks (tl.8). Fotoärakirjaga L P passist (tl.9). Viru Maakohtu 04.juuni 2007.a. määrusega (tl.11). Maksekorraldusega nr. xx 11.juunist 2007.a. (tl.14) riigilõivu tasumise kohta. Viru Maakohtu 12.juuni 2007.a. määrusega (tl.15). Viru Maakohtu 03.detsembri 2007.a. määrusega (tl.20) tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule V P (isikukood: xxx ) riigi arvelt esindajaks advokaat I G määramise kohta. 25.veebruaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.38-39). Viru Maakohtu 07.märtsi 2008.a. kohtuekspertiisi määrusega (tl.41-43) V P (isikukood: xxx ) tervisliku seisundi kindlakstegemiseks tema suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramise kohta. Viru Maakohtu 12.märtsi 2008.a. määrusega (tl.53). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr. xx 25.märtsist 2008.a. (tl.63-64), milles psühhiaatrid – ekspertarstid G. B ja E. – M. N asusid uuritava V P suhtes järgmistele seisukohtadele: 1) V P ei põe mingit vaimuhaigust; 2) V P esineb selgelt väljendunud nõdrameelsus; 3) V P ei esine vaimutegevuse ajutist riket või mõnda muud psüühikahäiret; 4) V P paranemist ei ole ette näha; 5) V P tervislik seisund ei võimalda temal aru saada oma tegudest ja neid juhtida ning selline seisund on V P kestev; 6) V P tervislik seisund ei võimalda temal õigesti hinnata, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve ning selline V P suutmatus on kestev; 7) V P kohtu poolt määratava eestkostja ülesannete ring on V P eluliste vajaduste rahuldamise eest hoolitsemine ning V P kõigi huvide kaitsmine, aga samuti arvestades, et V P on

selgelt väljendunud nõdrameelsus, siis asusid ekspertarstid seisukohale, et V P eestkoste vajadus on pikaajaline ning 8) V P tervislik seisund ei võimalda temal kohtule avaldada oma tahet eestkostja määramise küsimuses, aga samuti kohtu poolt V P ärakuulamine, tema arvamuse teadasaamiseks eestkostja määramise küsimuses, ei ole ohutu V P tervisele. Kohtuistungi protokolliga (tl.70-71).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §526 sätteid, mille kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkostja ei või olla määratud ühe korraga auemaks kui kolmeks aastaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsÜS §8 loetakse füüsilise isiku teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS §11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Aga samuti kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui

see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §11 lg.4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse (kui eestkosteasutuse) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et täisealine isik V P (isikukood: xxx ) ei suuda temal esineva selgelt väljendunud nõdrameelsuse tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, millega seoses on seaduse kohaselt V P piiratud teovõime. Kohus luges tõendatuks, et täiealise isiku, V P (isikukood: xxx ) üle tuleb sisse seada eestkoste Kohtla – Järve Linnavalitsuse kaudu. Täisealise isiku V P (isikukood: xxx) eestkostjaks tuleb määrata L P, kes oma isikuomaduste, teadmiste, kogemuste ning varandusliku olukorra poolest on sobilikuks isikuks olema V P (isikukood: xxx ) eestkostjaks kõigi tema asjade ajamisel. Kõik V P (isikukood: xxx) eestkostega seotud kulutused tuleb jätta Kohtla – Järve Linnavalitsuse kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.