Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 12. mai 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-02-230 (kuni 01.01.2006.a nr 2-1828/02)
Tsiviilasi
N I hagi OÜ K vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmise, palga väljamõistmise ja tööraamatu väljastamisega viivitamise eest hüvitise nõudes Hageja N I xxx Hageja lepinguline esindaja M T
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Osaühing K Kostja lepinguline esindaja E K Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
15. aprill 2008.a. Hageja N I Hageja lepinguline esindaja M T Kostja lepinguline esindaja E K
Lõpetada menetlus N I hagis OÜ K vastu palga väljamõistmise ja tööraamatu väljastamisega viivitamise eest hüvitise nõudes seoses nõuetest loobumisega. Jätta rahuldamata N I hagi OÜ K vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise nõudes. Välja mõista N I OÜ K kasuks õigusabikulud 1000 (üks tuhat) krooni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. mail 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 05.08.2002.a esitas N I kohtule hagiavalduse OÜ K vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmises, palga väljamõistmises ja tööraamatu väljastamisega viivitamise eest hüvitise nõudes (tõlge tlk 66). Hagiavalduse kohaselt 14.06.2001.a sõlmis hageja kostjaga töölepingu katseajaga 4 kuud portjee ametikohale. Pärast katseaja lõppu tööleping loeti sõlmituks määramata tähtajaks. Kuid 2002.a kostja sundis hagejat vallandamisähvardusega alla kirjutama töölepingu muutustele, mille järgi tööleping osutus sõlmituks määratud tähtajaks. Samal ajal hakkas kostja rikkuma töölepingu tingimusi, pannes hagejale kohustused, milliseid töölepinguga ette nähtud ei olnud. 16.05.2002.a kostja teatas hagejale, et talle antakse puhkus alates 20.05. kuni 14.06.2002.a ja alates 14.06.2002.a tööleping hagejaga lõpetatakse. Alates 10.06. kuni 30.06.2002.a oli hageja haigena kodus ja statsionaarsel ravil. Kostjat oli sellest teavitatud, kuid 14.06.2002.a oli hagejaga tööleping lõpetatud ja teatas sellest hagejale 15.07.2002.a, tegi ettepaneku tulla tööraamatule järele. Hageja leiab, et selline töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja kostja on kohustatud maksma hagejale ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kostjalt sai hageja minimaalset palka. Kostja ei maksnud hagejale töö eest puhkepäeviti ja pühade ajal, töö eest öösel ja ületunnitöö eest. Seoses sellega on kostja kohustatud maksma hagejale palka nimetatud juhtude eest. Töölepingu seaduse § 117 lg 2, § 119 lg 1, § 91 lg 1 alusel palus hageja: - Tunnistada kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine täies ulatuses ebaseaduslikuks; - Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses, palk töötamise eest puhkepäevadel ja pühade ajal, töö eest öösel ja ületunnitöö eest, samuti hüvitis tööraamatu väljastamisega viivitamise eest. Kostja vastus hagile Kirjalikus vastuses (tõlge tlk 55-56) kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses. 14.06.2001.a hageja sõlmiti tähtajaline tööleping nr 23 6 kuuks kuni 14.12.2001.a katseajaga 4 kuud. Hageja väide, et pärast katseaja lõppemist muutub tööleping tähtajatuks, on alusetu. Katseaeg sätestatakse TLS § 33 kohaselt töötaja tervise, oskuste, kogemuste, suhtlemis- ja kutseoskuste väljaselgitamiseks. Ebarahuldavate katseaja tulemuste tõttu tööleping lõpetatakse TLS § 86 p 5 alusel, mitte aga TLS § 77 alusel. 14.12.2001.a töölepingu p 2.2. tehti muudatus ja see pikendati veel 6 kuuks, mida hageja kinnitas oma allkirjaga. Hageja väide, et kostja ähvardusel tema oli sunnitud nõustuma töölepingu p 2.2. pikendamisega on väljamõeldud. 16.05.2002.a hageja esitas puhkuse avalduse ja alates 20.05.2002.a siirdus puhkusele. 16.05.2002.a hagejale tähitud kirjaga nr 206 teatati puhkuse andmisest alates 20.05.2002.a kuni 14.06.2002.a ning teatati ette töölepingu lõppemisest 14.06.2002.a ja keeldumisest tööleping pikendada. Samas kirjas hagejale teatati tööraamatu kättesaamise võimalusest alates 14.06.2002.a kella 9 kuni kella 16.00 temale sobival ajal.
Peale puhkuse lõppemist ei tulnud hageja tööraamatu järgi ja töölepingu lõpetamise vormistamiseks. Kostja töölepingu lõpetamist kajastas tööraamatus ja töölepingus. 29.07.2002.a end esitlemata võõras naisterahvas tõi kaadrite osakonda kolm haiguslehte hageja ajutise töövõimetuse kohta alates 10.06.2002.a kuni 29.06.2002.a. Peale haiguslehtede saamist kostja 01.08.2002.a käskkirjaga nr 132 muutis töölepingu lõpetamise aega ja tegi vastava kande töölepingusse. Peale haiguslehtede esitamist hageja ei tulnud kostja personaliosakonda töölepingu muudatustele allakirjutamiseks ja tööraamatu kättesaamiseks. 15.08.2002.a tehti ümberarvestuse ning alates 2001.a juulist kuni 2002.a veebruarini hagejale arvestati täiendav summa 1524,09 krooni ning 16.08.2002.a kanti hagejale üle. Hagejale korduvalt väljastati tähitud kirju kutsega ilmuda personaliosakonda töölepingu lõpetamise vormistamiseks ja tööraamatu saamiseks. Alles 25.10.2002.a ilmus hageja kostja juurde, kus tutvus käskkirjaga nr 132 töölepingu aja lõpetamise muutmise kohta, kuid keeldus sellele alla kirjutamast kostja töötajate P, S ja M juuresolekul. Samal päeval hageja sai kätte tööraamatu, andes allkirja vastavas žurnaalis. Seega määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine on seaduslik, tööraamatut hageja teadlikult vaatamata korduvatele kutsetele ei võitnud vastu, lootes saada suurema hüvituse. Hageja viitab TLS §119, kuid kostja kannab vastutust vaid tööraamatu kinnipidamise eest tema süül. Hageja kolme kuu jooksul ignoreeris kostja ettepanekuid tulla tööraamatu järgi, mis on tõendatud esitatud dokumentidega. Seega töölepingu lõpetamisel, tööraamatu eeldatava kinnipidamisega kostja ei rikkunud TLS sätteid. Palga ümberarvestamine oli tehtud enne hagi esitamist ja see nõue ka ei kuulu rahuldamisele. Üldtoodu alusel ning juhindudes TLS § 74 lg.2; § 77 lg 1 p 2; § 78; § 119 lg l palus kostja: 1.Jätta rahuldamata N I hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvitise nõudes töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel, töötasu nõudes ning hüvitise nõudes tööraamatu kättesaamisega viivitamise eest.
ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 7926 krooni. Hageja seletas, et asus tööle OÜ-s Kodutunne 14.06.2001.a. Ta võeti tööle portjeeks hostelisse „L“ katseajaga neli kuud. Vastavalt käskkirjale nr 120 paigutati ümber elamukompleksisse P administraatoriks. Pärast jäi ta haiguslehele. Tööleping temaga lõpetati 14.06.2002.a. Hageja volitatud esindaja märkis, et töölepingus on parandatud märge. Kuupäev 16.06.2002.a oli parandatud kuupäevaks 03.07.2002.a. Samuti on kirjas, et hageja keeldus töölepingut allkirjastamast 25.10.2002.a. Tööleping hagejaga oli ebaseaduslikult lõpetatud, töölepingut ei saanud lõpetada hageja haiguslehel viibimise ajal. Kostja esindaja selgitas, et N I kirjutas, et 16.05.2002.a talle oli teatatud, et temaga tööleping lõpetatakse 14.06.2002.a. Töölepingus tehti parandused kuupäeva kohta, kuid tööandja võis ka mitte muuta kuupäeva, sest N I ei teavitanud tööandjat, et ta on haiguslehel. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid ja ei ole tõendanud, et ta on tööandjat teavitanud kirjalikult, et ta on haige. Korrektne ei ole hageja esindaja väide, et hageja sai teada töölepingu lõpetamisest alles 25.10.2002.a. TLS § 143 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hageja poolt mööda lastud. Kohtuotsuse põhjendused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 6 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu (hagi esitamisel kehtinud seaduse redaktsioon). Nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest (ITVS § 7). Kohtuistungil hageja kinnitas, et oli teadlik, et temaga lõpetatakse tööleping 14.06.2002.a. (tlk 102). Nimetatud fakti kinnitab ka kostja poolt hagejale 16.05.2002.a. saadetud tähitud kiri (tõlge tlk 68), mille hageja on kätte saanud 20. mail 2002.a. (tlk 28). Hagi esitas kohtusse 05.08.2002.a., s.o. pärast seadusega ette nähtud ühekuulise tähtaja möödumist. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143). Vastav nõue peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Kostja esindaja nõudis aegumise kohaldamist eelistungil. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral nõue on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
Menetluskulude jaotus 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 1000 krooni (TsMS § 61 lg 1).
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.